“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Tema kohene väljasaatmine ei ole võimalik, kuna kodakondsusriigiga ei ole igapäevast transpordiühendust. 4.
lõikest 11 ja § 15 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 1 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei tohi välismaalasega isiklikult seotud asjaolusid arvesse võttes olla ebaproportsionaalne. 5. Nõustun, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht.
punktist 6 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. On tõsi, et kohtuistungil kinnitas puudutatud isik, et soovib oma kodakondsusriiki lahkuda. Tema sellekohane kinnitus ei ole aga piisav tema usaldamiseks, võttes arvesse, et eelnevalt on puudutatud isik pikemat aega Eestis ebaseaduslikult viibinud ja töötanud ning on avaldanud, et kavatses siin ebaseaduslikult töötada kuni sügiseni. PPA toob põhjendatult välja ka selle, et puudutatud isikul oleks olnud võimalik Eestis viibida ja töötada vastava viisa alusel, ent millegipärast otsustas puudutatud isik töötada ja elada Eestis ebaseaduslikult. PPA taotlusele lisatud 21.03.2022 küsitluse protokollis on puudutatud isik selgitanud, et on teinud erinevaid töid, mille on leidnud tuttavate abil. Samuti palus ta küsitlusel, et talle antaks võimalus tööd teha ja raha teenida. Puudutatud isikul pole Eestiga muid sidemeid peale töö ning kinnipidamise ajal elas ta oma töökohas. Eeltoodud asjaoludel on võimalik, et vabadusse pääsemise korral püüab puudutatud isik hakata end varjama. On ilmne, et senises töökohas ebaseaduslikult töötamise jätkamine ei ole võimalik. Seega on usutav, et puudutatud isikul ei ole võimalik jätkata elamist kohas, kus ta seni elas. Selles olukorras on võimalik, et ta püüab leida jälle tuttavate kaudu mõne uue ebaseadusliku töökoha ja elamisvõimaluse ning seeläbi õnnestub tal väljasaatmist edasi lükata. Arvestades, et puudutatud isiku kodakondsusriigiga ei ole Eestil maismaapiiri ning lennuühendus pole sage, võib puudutatud isiku kasvõi lühikeseks ajaks pakku minemine oluliselt takistada tema väljasaatmist. Puudutatud isik ei ole seni Eestis viibides käitunud ausalt ning seetõttu ei saa tema lubadust usaldada. Kuna tal puuduvad arvestatavad sotsiaalsed sidemed Eestis, ei ole ka muid asjaolusid, mille tõttu saaks asuda seisukohale, et tema kinnipidamine on ebaproportsionaalne. Puudutatud isiku väited halbade tingimuste kohta kinnipidamiskeskuses ei ole tõsiseltvõetavad. Mõistagi on seal viibimine ebameeldiv, ent see ei ole puudutatud isikule ohtlik. Juhul kui puudutatud isikul on mõni terviseprobleem, on kinnipidamiskeskuses tagatud talle vajalik arstiabi ja ravimid. Nõustun PPA seisukohaga, et puudutatud isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus. Selliste meetmete (nt. kohustus elada kindlas elukohas, kohustus käia regulaarselt PPA-sse registreerimisel) kohaldamine tuleb kõne alla isikute puhul, kellel on Eestis arvestatavad sotsiaalsed sidemed ja kindel elukoht. Puudutatud isikul neid ei ole. Olukorras, kus puudutatud isiku põhiline eesmärk on raha teenida, ei saa välistada ka tema motivatsiooni liikuda Eestist teistesse Schengeni ala riikidesse, näiteks Lätti või Leetu, kus puudutatud isik oma korraliku vene keele oskusega võiks samuti hakkama saada ja ebaseaduslikku tööd leida. 6.
lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.