lg 1 - § 25 lg 2 ja § 121 lg 2 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
lg 2 –
X a süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt, 14.02.2021 toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, uuesti korduvalt, 17.10.2021 kella 18.30 paiku Tallinnas, XXXXXX asuvas XXXXXXX lõi kättemaksuks Z i ühel korral tooliga vasaku kõrva piirkonda ja ühel korral tooliga kuklapiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse – nahaaluse verevalumi vasaku kõrva taha. Seega, X , olles varem kehalise väärkohtlemise toimepannud isikuks, taas korduvalt pani toime teise inimese tervist kahjustava ja valu põhjustava kehalise väärkohtlemise, milline käitumine on kvalifitseeritav kuriteona
lg 2 p 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust; tunnistati X süüdi
lg 1 - § 25 lg 2 järgi kohaldades
lg 1 sätteid ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks X ale mõisteti 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati X ale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat.
22.02.2021.a. kuni 23.02.2021.a. (2 päeva) ja 17.10.2021.a. kuni 19.11.2021.a. (1 kuu ja 2 päeva), X u 1 kuu ja 4 päeva karistusaja hulka ning määrati, et kandmata karistus on 1 aasta 10 luud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jäeti vangistus X a suhtes tingimisi kohaldamata ning määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui X ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (XXXXXXXX); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja 2¹ alusel kohustati X a käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
X määrati Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. ESITATUD APELLATSIOON 2 3. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kannatanu esindaja Harry Ots, kes taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist X ale mõistetud karistuse osas. Apellant vaidlustab kohtuotsusega süüdi tunnistatule X ale määratud karistuse liiki. Apellant taotleb kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 4 teha asjas uus otsus ja mõista X ale karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 26 päeva vangistust. Apellant leiab, et esimese astme kohtu poolt X ale mõistetud karistus ei ole vastavuses tema poolt sooritatud kuriteo raskuse ja tema isikuga ning kohtul puudus seaduslik alus rakendada
Apellant märgib, et kooskõlas
X pani 14.02.2021 toime tapmiskatse ja 17.10.2021 kehalise väärkohtlemise. Riigikohtu otsuse 1-19-5146 kohaselt on korduvus ehk retsidiiv eriline isikutunnus. Kohus ebaõigesti on lugenud karistust kergendavateks asjaoludeks (
lg 1 p 3) süü täielikku tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil. Apellant märgib, et mingitki süü täielikku tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust kohtueelses menetluses ei toimunud. Vastupidi. X pärast tapmiskatset õigustas oma tegevust ja lubas oma tegevust ka jätkata, mida kinnitab ka tema poolt 17.10.2021 toime pandud järgmine kuritegu. Kohtuistungil süü tunnistamine ja kahetsus oli X poolt näilik ja puhas manipulatsioon. Esimese astme kohus küll viitab Riigikohtu otsustele nr 3-1-1-40-04 ja nr 3-1-1-13-11 ning nr 3-1-176-12, kuid tõlgendab neid karistuse liigi ja määra mõistmisel meelevaldselt. Kohus peab karistuse mõistmisel arvestama süü suurust, süüdlase isikut ja õiguskorra huvisid. Seda kohus järginud ei ole, mõistes esimese astme kuriteo toimepanijale, regulaarselt alkoholi ja narkootilisi aineid tarvitavale ning retsidiivsele isikule tingimisi karistuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
) või vangistus (
). Kehtiv karistusseadus ei näe ette füüsilisele isikule
lg 1 - § 25 lg 2 järgi kuriteo toimepanemise eest võimaliku mõistetava karistusena rahalist karistust. Teiseks, ilmselt põhjendamatu ning perspektiivitu on kannatanu esindaja apellatsioonitaotlus mõista X ale karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 26 päeva vangistust olukorras, kus maakohus on mõistnud A. X 3 ale liitkaristuseks 3 aastat vangistuist. Sisuliselt taotleb kannatanu esindaja oma apellatsioonis alusetult ning vastuoluliselt süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist. 6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
või 58 loetellu kuuluvaid vastavalt karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka esitatud apellatsioonis. Nähtuvalt apellatsioonist kannatanu esindaja ei vaidlusta süüdistatavale karistuse mõistmisel maakohtu poolt
lg 1 kohaldamist
lg 6 ja §
Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse rikkumist viidatud õigusnormide kohaldamisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse põhjendused süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra osas on ammendavad. Maakohus on samuti verenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et süüdistatavale mõistetavat karistust tuleb individualiseerida ning
lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus X a suhtes tingimisi kohaldamata nii kontrollnõuete, kui ka –kohustuste kohaldamisega. Maakohus arvestas õigesti sellega, et alaealisena kuriteod toime pannud süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, kellel on diagnoositud autismi spektri häire, mis on käsitletav muu raske psüühikahäirena, mille tõttu on tegu oluliselt piiratud süüdivusega isikuga. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt süüdistatavale karistuse mõistmisel ning selle individualiseerimisel toodud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. 7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.