Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue XX esitas 04.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY`ult 150 euro elatise saamiseks. Kuna YY esitas nõudele vastuväite, lõpetas kohus 11.06.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude 1 2-21-112924 Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatist 150 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse alustamisest. Hagiavaldusest nähtub, et laps XX tuli oma seadusliku esindaja juurde elama 24.12.2019 ning sellest ajast on kostja saatnud hagejale kokku 200 eurot, et uued prillid välja osta. Kostja on last käinud vaatamas maksimaalselt kolmel korral ega ole viimasel ajal ka lapsega suhelnud. Menetluse käik Kohus määras kostjale 21.06.2021 määrusega tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Nimetatud määruses kohustas kohus kostjat esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 08.07.2021, kuid kostja hagile ei vastanud. Kuivõrd kõnealune nõue oli eelnevalt menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses, kus kostja esitas hagile vastuväiteid, luges kohus kostja vastuväited maksekäsu kiirmenetluses vastuväideteks ja vastuseks hagile. Samas kohustas kohus 16.08.2021 määrusega uuesti kostjat esitama kohtule andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning selgitas, mida on kostjal vaja tõendada. Ühtlasi hoiatas kohus kostjat menetlustoimingu tegemata jätmise tagajärgedest
Kuigi kostjale on 16.08.2021 kohtumäärus kätte toimetatud 28.08.2021, ei ole ta nimetatud kohtumäärusele vastanud ega kõrvaldanud maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite ja vastuse puudusi. 18.11.2021 määras kohus eelistungina korraldava istungi, kuhu kostja ei ilmunud, kuigi hageja esindaja poolt esitatud Facebook`i kuvatõmmisest nähtub, et kostja on eelistungist teadlik. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja nõuab lapse vajadusi arvestades elatist 150 eurot kuus, so vähem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, mis on kohtulahendi tegemise ajal 292 eurot kuus, alates maksekäsu kiirmenetluse alustamisest. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et
lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hagejate faktilised väited selle kohta, et kostja lapse isana ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole vaidlustanud ka hagiavalduses märgitud lapse igakuiseid vajadusi, millest lähtudes nõuab hageja elatist alates 04.05.2021, so maksekäsu kiirmenetluse alustamisest, 150 eurot kuus. Nõutud igakuine elatise suurus on põhjendatud ning vastab lapse vajadustele. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejal menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.