KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2906 Tsiviilasi XX avaldus pankroti vä

§ 31

lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

1. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne 2-22-2906 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
2. Menetluskulud jätta võlgniku XX kanda.
3. Määrata ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot.
4. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot riigi vahenditest ning kanda see OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is. Ülejäänud pankrotihalduri tasu summas x eurot (sh käibemaks x eurot) mõista välja pankrotivara arvelt.
5. Saata käesoleva kohtumäärus võlgnikule ning ajutisele pankrotihaldurile.
6. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Võlgnik XX esitas 25.02.2022 Pärnu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks 07.03.2022 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku, määras menetleda käesolevat pankrotiasja kirjalikus menetluses, määras ajutisele haldurile tähtaja kirjaliku aruande esitamiseks ning võlgnikule tähtaja aruandele seisukoha esitamiseks. Ajutine pankrotihaldur esitas 17.03.2022 kohtule järgneva aruande: Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevad kohustused kokku 25 335,19 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks. Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatavad viivised. Võlgnikul registervara ja reaalset müügiväärtust omavat vara käesolevaks ajaks pole tuvastatud. Võlgnik töötab sissetulekuba ca 800 eurot/kuus. Tema sissetuleku arestimisel tuleb arvestada sellega, et tal on 1 alaealine laps. Võlgniku on suurima kohustuse tasumiseks augustis 2021 sõlminud võlausaldajaga kokkuleppe (kohtuliku kompromissi). Vaatamata sellele, et võlgniku 2021 deklareeritud brutotulu oli keskmiselt 979 eurot/kuus, ei suutnud ta isegi igakuise 100 eurose maksega maksegraafikut täita. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks sissenõutavaks muutunud kohustusi nõuetekohaselt tasuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on XX maksejõuetuse üheks põhjuseks töökoha kaotamine Soomes. Arvestades aga, et võlgnevused Inbank AS-i (hilisemalt PlusPlus Capital AS-i) ees tekkisid juba võlgniku Soomes töötamise perioodil, siis on maksejõuetuse tekkimisele aidanud kaasa ka võlgniku lohakus ja/või soovimatus võlgu tasuda. Kuigi maksehäires olid tekkinud juba varasemalt, siis maksejõuetuks muutus võlgnik hiljemalt 2020 aasta alguses. Pankrotiseaduse mõistes on XX maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Võlgnik on 11.01.2022 (so 2 kuud enne ajutise halduri määramist) 2

§ 108lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu

§ 1lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt

§ 31lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu.

XX on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasust x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot mõista välja pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu palub haldur mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. Kohus küsis võlgnikult seisukohta ajutise halduri aruandele ja tasule. Võlgnik kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Kooskõlas

§ 31

lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on andnud nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 12.04.2021 kell 11:00 Pärnus, Rüütli tn 19 asuvas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja saalis nr 1. Tulenevalt

§ 33

lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteate halduri määramise ja kohtuistungi aja ja koha kohta. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

§ 31lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 3

§ 85

järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 36lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul.

Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

§ 91

lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara, sh korteriomandi, olenemata selle hinnast. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (

§ 2

). Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist. Juhul kui kohus pankrotimenetluse lõpetamisel otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatada, otsustab kohus kohustustest vabastamise üldjuhul pärast 5 aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid tähtaega võib ka pikendada 7 aastani (

§ 175lg 1 ja 51).

Menetluskulud

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesolevas menetluses ajutise halduri aruande koostamise ajal oli ajutise halduri tunnitasu ülemmäär x eurot.

§ 23

lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 3 ja § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Ajutine haldur palub tasuks määrata x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (arvestusega x tundi tunnihinnaga x eurot + käibemaks), kokku x eurot. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata x eurot koos käibemaksuga.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus 4

§ 23

lg 51 sätestab, et

§ 23

lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu x eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on x tunni eest (pooltunde x x x eurot) x eurot.

§ 23

lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri tasust x eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt ajutise halduri taotlusele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 5