← Eesti

2-18-15999/91

Obsah (9)§ 657§ 652§ 218§ 4§ 442§ 173§ 171§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-18

§ 657

lg 1 p 1).

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt (AÕS § 77). Riigikohus on leidnud, et kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (Riigikohtu 13.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9117, p 11). Kaasomandi (ühisomandi) lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike (ühisomanike) huve võimalikult suures ulatuses arvestades (Riigikohtu 04.11.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-09, p 17). Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516, p 29). Kohus peab kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et kaasomanikud (ühisomanikud) on omavahelistes suhetes kohustatud järgima hea usu põhimõtet (Riigikohtu 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3917, p 10). Kohus lähtub hagis või vastuhagis nõutud jagamise viisidest (Riigikohtu 13.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9117, p 13). Praegusel juhul vastab otsus eelviidatud põhimõtetele, maakohus pole diskretsiooni piire ületanud ega oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.
  2. Apellatsioonkaebuse väidetel ei tohtinud kohus jätta vastuhagi rahuldamata põhjusel, et äriühingute osade väärtused olid tõendamata. Kohus ei põhjendanud, miks kostja tõendid olid ebapiisavad ja kohtu seisukoht oli üllatuslik. Oleks tulnud kostjale selgitada ja anda võimalus täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja leidis, et mõlema äriühingu väärtus oli asutamisel tasutud riigilõiv. Ringkonnakohus ei nõustu kostja kaebuse väidetega. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on aga eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Ka abikaasade ühisvara hulka kuuluva osa jagamisel tuleb teha kindlaks osaühingu osa kohalik keskmine müügihind (Riigikohtu 20.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-08, p 11).
  3. Maakohus selgitas 07.05.2019 istungil, et kostja taotletud ühisvara jagamise viisi lahendamisel tõusetub küsimus osaühingute väärtusest. Kohus selgitas osaühingute väärtuste tõendamise vajadust, sh võimalust viia läbi ekspertiis. Ekspertiisi läbiviimist ei taotlenud kumbki pooltest. Hageja hinnangul olid osaühingud võrdse väärtusega ja ta avaldas kohtuistungil, et ei pea ekspertiisi läbiviimist vajalikuks. Kostja etteheited maakohtule on 4 alusetud ja praegusel juhul puudub maakohtupoolne selgitamiskohustuse rikkumine. Kohus jagas piisavas ulatuses selgitusi ja andis võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Kohtu selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19 ja 16.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8344, p 12). Käesolevas asjas esindas kostjat professionaalne esindaja vandeadvokaadi abi (

§ 218lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et kostjal poleks olnud selge, et tema peab tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus täitis selgitamiskohustust piisavalt arvestades, et kostjat esindas kõrgelt kvalifitseeritud esindaja, kelle suhtes tuleb eeldada, et ta täidab oma ametikohustust efektiivse õiguskaitsena tulenevalt enda õigusteadmistest ja kogemustest esindajana (Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 33-1-87-06, p 12). Professionaalselt esindajalt saab eeldada ka aktuaalse kohtupraktika tundmist. Seega ei saanud maakohtu otsus tulla kostjale üllatusena. 13. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 4

lg 2, § 5 lg-d 1-2, § 230 lg 1).

§ 442

lg 8 näeb ette, et kohus võtab seisukohad menetlusosaliste väidete ja tõendite osas lõpplahendis. Kohus võttiski otsuses seisukoha kostja seisukohtade ja esitatud tõendite kohta ja leidis, et äriühingute väärtuseks ei saanud olla vaid asutamisel tasutud riigilõiv. Kostja esitatud tõendid (väljavõtted otsusest tsiviilasjas nr 2-18-12214) ei tõendanud äriühingute väärtusi ja muid tõendeid kostja ei esitanud. Maakohus ei pidanud kostja väiteid ka usutavateks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus selliste järelduste tegemisega ja sai nendel põhjendustel kostja nõude jätta rahuldamata. Seega, kui kostja jätab kohtu selgitustest hoolimata oma nõude aluseks olevad asjaolud tõendamata, siis on see tema risk, et vastuhagi nõue jääb rahuldamata. Asjaolu, et pooled olid ühel meelel, et äriühingute väärtus oli sarnane, ei tähendanud, et osaühingu väärtus oli asutamisel tasutud riigilõiv või et hageja nõustus kostja avaldatud väärtusega ja oli nõus saama hüvitist kostja pakutud ulatuses. Hageja leidis, et polnud usutav, et C OÜ väärtus aastate jooksul tegutsevana sai olla vaid asutamisel tasutud riigilõiv. Hageja vaidles kostja väidetele vastu. Kuna pooltel puudus maakohtus vaidlus, et kahe äriühingu väärtus oli sama, siis sai kohus poolte avaldatust lähtuda ning seega oli maakohtu valitud ühisvara jagamise viis praegusel juhul võimalik. Kaks sama väärtusega äriühingut saigi jagada endiste abikaasade vahel selliselt, et üks jääb hagejale ning teine kostjale. 14. Lisaks märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et hageja kutsuti tagasi C OÜ juhatuse liikme kohalt, ei ole praegusel juhul selline, mis välistaks osaühingu jätmist hageja omandisse. Tsiviilasjas nr 2-18-12214 tehtud kohtuotsus ei takista hageja õigust olla osanik ega teostada omanikuõigusi. Ka poolte erimeelsused osaühingute juhtimisel ei ole sedavõrd kaalukas asjaolu, mille tõttu jätta keegi pooltest omanikuõigustest ilma. Kohus kaalub ühisvara jagamisel abikaasade vastastikku huve asja omandi säilimise vastu, mitte aga äriühingute huve. Kostja ei erista vaidluse lahendamisel ühisomandi jagamise ja äriühingute juhtimist puudutavaid küsimusi. Õiglane lahendus, arvestades poolte esitatud nõudeid, mis arvestab mõlema poole 5 huve, on jätta üks osaühing hageja omandisse ja teine kostja omandisse ehk selline lahendus nagu otsustas maakohus. Seetõttu puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Sellise jaotuse puhul ei pidanud maakohus määrama poolte esimese astme menetluskulusid kindlaks rahaliselt. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata (

§ 171lg 1).

Seega jäävad kõik apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus määrab apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks rahaliselt. Hageja kulud apellatsiooniastmes on lepingulise esindaja kulu 750 eurot 5 tunni eest tasumääraga 125 eurot tunnis (käibemaksuga 150 eurot) järgmiste toimingute eest: apellatsioonikaebusega ja otsusega tutvumine, vastuse koostamine, kliendiga kooskõlastamine ja kohtule edastamine (4 tundi) ja kohtuistungiks ettevalmistamine, istungil osalemine ja menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund).

§ 175lg 1 järgi mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Esindaja tunnitasu vastab kohtupraktikale ja tehtud toimingud menetluse käigule. Arvestades apellatsioonkaebuse ja hageja vastuse sisu ning mõistlikku mahtu on kõik toimingud ja nendele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja kulud on põhjendatud terves ulatuses. Kohus rahuldab ka hageja taotluse

§ 177lg 4 alusel menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.