KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-17

§ 657lg 1 p 2).

Nimetatud osas teeb ringkonnakohus hagi osaliselt rahuldava otsuse. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele. I 13. Kaasomandi jagamine on üldjuhul maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus ei peaks sekkuma. Diskretsiooniõiguse kasutamine ei või viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole siin piiramatu ning kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (vt RKTKo nr 3-2-114-17 p 22, 2-17-11516 p 29). Maakohus on kaasomandi jagamisel oma diskretsiooni piisavas ulatuses põhjendanud ja kaasomandi kaasomanike huve kaaludes neid kõige vähem koormaval viisil jaganud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega nimetatud osas, järgib selle põhjendusi ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.1. Asjaolule, et kinnistul asuv elamu on algselt projekteeritud ja ehitatud kahepereelamuna, ei ole kostja varasemas menetluses tuginenud, mistõttu ringkonnakohus jätab selle väite tähelepanuta (

§ 652lg 4).

Asjaoluga, et elamu on ehitustehniliselt ja maakorralduslikult kaheks korteriks jagatav, on maakohus arvestanud. Samuti arvestas maakohus sellega, et kostja on olnud kinnisasjaga pikaajaliselt seotud ja kinnistu on olnud tema elukohaks. 13.

1. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et oleks nõus kõik kaasomandi korteriomanditeks jagamisega kaasnevad kulud ise kandma. Samas ei osanud kostja ringkonnakohtu istungil selgitada, milles seisneb asjaajamine seoses korteriomandite moodustamisega ning milline on selle eeldatav aja- ning rahakulu lisaks Rebuildmix hinnapakkumisele. Seetõttu pole ringkonnakohtul võimalik hinnata kostja vastavasisulisi väiteid ja teha otsust viisil, et jätta vastavad kulud kostja kanda. Arvestades poolte vahel kujunenud suhteid ja kostja tütrega peetud kohtuvaidlust sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, on hagejate jaoks oluliseks faktoriks mitte jääda kostjaga või tema perega kinnistut jagama ning kaasomandi lõpetamise kiirus. Kaasomandi lõpetamise viiside vahel valimisel ei ole oluline AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud jagamisviiside järjekord, vaid jagamise viis tuleb valida poolte huve kaaludes. Hoolimata sellest, millise hinnaga ja eesmärgil hagejad kaasomandi osa sundenampakkumisel omandasid, on neil õigus oma omandit kasutada kas isiklikult või kasu saamise eesmärgil. II
2. Ringkonnakohus nõustub vastuapellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas vääralt VÕS § 6 lg-s 2 sätestatut, kui leidis kaotatud kasutuseelise väärtuse, kuid jättis hea usu põhimõttele tuginedes hagejate nõude selle hüvitamiseks rahuldamata. 14.
3. Pöördumisega (I kd, tl 7 – 8) on tõendatud, et hagejad tegid kostjale 02.01.2017 ettepaneku alustada läbirääkimisi kaasomandi lõpetamiseks. Kostja esindaja on nimetatud pöördumisele vastuseks palunud 31.01.2017 e-kirjas (I kd, tl 9 pöördel), et hagejad teeks oma konkreetsed ettepanekud. Hagejad on oma nägemuse esitanud kostja esindajale 01.02.2017 (I kd, tl 9). Hagejate 23.03.2017 e-kirjast (I kd, tl 10) nähtub, et sellele vastust ei laekunud ja 24.03.2017 esitasid hagejad kostjale kaotatud kasutuseelise nõude (I kd, tl 12 – 14). Maakohus tuvastas, et kostja ei andnud hagejatele elamu võtit ega taganud hagejatele elamu kasutamist 9

304 lg 1 mõttes). Hagejate esitatud asja tundva isiku arvamuse osas on maakohus selgitanud, miks sellest lähtuda ei saa. 14.4. Praeguses olukorras, kus sobivate võrdlusobjektide puudumise tõttu ei olnud võimalik kasutuseelise täpset suurust tõendada, otsustas maakohus hagejate varalise nõude suuruse põhjendatult oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades, arvestades mh nii asjatundja- ja ekspertarvamuse kui ka kinnistut iseloomustavate ja selle kasutusväärtust mõjutavate asjaoludega (

§ 233lg-d 1 ja 2).

Kasutuseelise väljamõistmist väiksemas summas kui pool terve kinnistu turupõhisest üürist õigustab praegusel juhul ka see, et kinnistul oleks elanud ka kostja, kellega oleks tulnud kinnistut jagada, mistõttu selle kasutusväärtus võimaliku üürniku jaoks oleks olnud eelduslikult madalam kui pool üürituruhinnast. Ka nimetatud asjaolu raskendab hagejate kaotatud kasutuseelise suuruse tõendamist, kuna üldjuhul üüritakse kinnistuid välja tervikuna. 14.

1. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja ei peaks hagejatele hüvitama kasutuseeliseid enne vastavasisulise nõude esitamisest teadasaamist. Hagejad esitasid nõude 24.03.
2. Kuna nõue saadeti kostja esindaja e-posti aadressile, sai esindaja eelduslikult nõudest teada hiljemalt järgmisel tööpäeval, s.o 27.03.
3. Ringkonnakohus peab mõistlikuks lugeda kaotatud kasutuseelise hüvitise nõude sissenõutavaks muutumise kuupäeva alates järgmise kuu lõpust (s.o alates 30.04.2017) ja viivise sissenõutavaks muutumise kuupäeva kohustuse mittetäitmise korral alates ülejärgmise kuu esimesest kuupäevast (s.o alates 01.05.2017). 30.04.2017 pidanuks kostja maksma hagejatele kaotatud kasutuseelise hüvitise aprilli kuu eest
4. aastal ja selle kohustuse täitmata jätmise korral tasuma viivist alates 01.05.
5. Apellatsioonkaebuses on hagejad palunud kaotatud kasutuseelise väärtuse ja viivise sellelt mõista välja alates hagi esitamisest, s.o 10.05.
6. Viimatinimetatud 10

§ 162lg 1 alusel).

Seega puudub alus nimetatud osas maakohtu otsuse muutmiseks. 16. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta apellatsioonkaebuse osas kostja kanda ja vastuapellatsioonkaebuse 50% ulatuses rahuldamise tõttu poolte endi kanda (

171 lg 1 alusel). 17. Vastavalt

§ 174

lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes. 17.

1. Hagejad on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotlevad kostjalt vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 1000 eurot ja lepingulise esindaja kulude katteks 1794 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Hagejatele osutatud õigusabiteenuse sisuks on maakohtu otsuse analüüs, nõupidamine klientidega ja vastuapellatsioonkaebuse koostamine 6 h; kostja apellatsioonkaebusele vastamine 3 h, kohtuistungiks ettevalmistumine 1,5 h ja kohtuistungil osalemine 1 h. Kokku 11,5 h. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. 17.
2. Kostja hagejate menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud. 17.
3. Arvestades maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, samuti vajadust klientidega suhelda, peab ringkonnakohus hagejate põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonkaebusega tehtud toimingute osas 2 h. Arvestades vaidluse vähest mahtu ja keskmist keerukust on kohtuistungiks valmistumise mõistlik ajakulu 1 h ja kohtuistungi ajakulu vastavalt protokollile 47 min, millest 1h tuleb lugeda seotuks apellatsioonkaebusega. Kokku on seega hagejate vajalik ja põhjendatud ajakulu 3 h. Tunnihind 156 eurot (sisaldab käibemaksu) on vaidluse keskmist keerukust ja asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hagejate kasuks solidaarselt apellatsioonimenetluse menetluskulu 156 x 3 = 468 eurot. Kokku on hagejate vajalik ja põhjendatud menetluskulu 468 eurot ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele hagejate kasuks solidaarselt. 17.
4. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hagejate taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17.5.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Gea Lepik, Ele Liiv 13