Obsah (6)

§ 371§ 79§ 667§ 70§ 75§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 4. aprill 2022 Tsiviilasja number 2-21-130761 Tsiviilasi O

) § 79 lg 2 järgi kui kostja elukoht ei ole teada, võib hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Hageja on hagi esitanud kostja viimase teadaoleva elukoha järgi. Puuduvad andmed kostja registreeritud elukoha kohta välisriigis. Kostja omab seotust Eesti Vabariigiga, sest omab kinnisasja aadressil XXXXXXXX linn, X maakond. Hageja palus toimetada kostjale dokumendid avalikult Ametlike Teadeannete kaudu. Juhul kui kostja ei vasta hagile, lahendada asi tagaseljaotsusega. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Maakohus keeldus
2. jaanuari 2022 määrusega hageja hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus tegi hagejale kohtunõude ja selgitas, et kostja elukoht olemasolevatel andmetel on Venemaal ja seega peab hageja esitama kostja kirjaliku nõusoleku asja lahendamiseks Eesti kohtus või tuleb hagejal täpsustada kostja elukoha andmed. Hageja ei ole esitanud kostja muid andmeid ega kirjalikku nõusolekut. Maakohus märkis, et tegi päringu ka politseisse kostja elukoha tuvastamiseks, politsei vastuse kohaselt elab kostja Venemaal. Maakohus luges kogutud andmete põhjal tuvastatuks, et kostja elukoht on Venemaal.

§ 371

lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kuna antud juhul elab kostja Venemaal ega oma Eesti kodakondsust, esineb n-ö rahvusvaheline element ning kohtul tuleb kohaldada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonna- ja kriminaalasjades. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (artikli 21 p 2). Kuna kostja 2 elukoht on Venemaal, tuleb hagejal pöörduda hagiga Venemaa kohtusse. Eesti kohtus oleks võimalik asja arutada, kui selleks oleks kostja kirjalik nõusolek. Hageja ei ole uusi kostja andmeid ega kostja kirjalikku nõusolekut esitanud. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et antud tsiviilasi allub Venemaa kohtule. Maakohus keeldus seetõttu avalduse menetlusse võtmisest. MÄÄRUSKAEBUS

1. Hageja esitas
2. veebruaril 2022 Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on seisukohal, et nii korteriühistu esindaja kui ka kostja poja sõnadele ei saa tugineda tõendamaks, et kostja elukoht on Venemaal. Korteriühistu esindaja ja kostja poeg ei ole kohtule ega hagejale edastanud täpseid andmeid kostja aadressi kohta Venemaal. Samuti ei ole kostja ise hagejale ega Elisa Eesti AS-le teatanud oma uusi kontaktandmeid. Kostjal on lisaks Vene Föderatsiooni kodakondsusele ka Eesti pikaajalise elaniku elamisloakaart, dokumendi nr XXXXXXXXX. Rahvastikuregistri järgi on kostja elukohaks XXXXXXXX, X maakond. Sama aadress on märgitud ka kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingule. Hagi on esitatud õigesti

§ 79lg 2 kohaselt isiku viimase teadaoleva elukoha järgi.

Lisaks kuulub kostjale Eestis korteriomand aadressil XXXXXXXX linn, X maakond. Isik võib elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas, sel juhul on mõlemad kohad elukohad ning ajutisel viibimiskohal ei ole elukoha tuvastamiseks tähtsust. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostja elab Venemaal. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastus tõendab vaid, et kostja võib viibida Venemaal, kuid ei tõenda, et kostja elab Venemaal. Tõendatud on, et kostja viimane teadaolev elukoht oli Eestis. Teoreetiliselt on võimalik olukord, kus Eesti kohtute arvates elab isik Venemaal, Vene kohtute arvates aga Eestis. Selline olukord ei vastaks ilmselgelt õigusabilepingu art 1 lg-s 2 väljendatud eesmärgile kaitsta kummagi liikmesriigi kodanike õigust pöörduda vabalt ja takistamatult teise lepingupoole kohtute poole. Käesoleval juhul, kuivõrd puuduvad andmed kostja täpse aadressi kohta Venemaal, puudub hagejal reaalne võimalus pöörduda oma nõudega kostja vastu Venemaa kohtusse. Maakohus on teinud väära määruse menetlusse võtmise keeldumise osas. 5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei otsusta hagi menetlusse võtmist. 7. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja äriühing, kellele on loovutatud nõudeõigus lepingust, mille nõude loovutaja sõlmis oma majandustegevuses tarbijast kostjaga. Nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud leping(ud). 3

§ 70

lg 1 järgi määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 75

lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 21 lg-te 1 ja 2 järgi saab Eesti Vabariigi kohus arutada tsiviilasju, kui kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Asja materjalidest nähtuvalt hageja vastavat nõusolekut kohtule esitatud ei ole. Seega tuli maakohtul tuvastada, missuguses riigis on kostja elukoht. 8. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtu määruses märgitu põhjal lugeda tuvastatuks, et kostja elukoht on Venemaal. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ennatlikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest. 8.1. Kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingu kohaselt on kostja elukohaks XXXXXXXX, X maakond. Sama aadress on kostja elukohaks ka rahvastikuregistris.

§ 79

lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

§ 79

lg 2 sätestab, et kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib isiku elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. Hageja on lähtunud hagi esitamisel kostja viimasest teadeolevast elukohast. Puuduvad andmed kostja täpsema elukoha kohta. Kostja ei ole teinud muudatusi rahvastikuregistris oma elukoha sissekirjutuse osas, samuti ei ole korteriomanik muutnud kostja sissekirjutust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtu märgitud tõenditest järeldada, et kostja ei ela alaliselt või peamiselt Eestis ja samuti ei saa praegusel juhul ka välistada, et kostjal on lisaks rahvastikuregistrisse kantud elukohale ka teine elukoht. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kostja viibib Venemaal, ei tähenda see veel seda, et kostja seal elab ja tal Eestis elukoht puudub. Ajutine viibimiskoht ei oma elukoha tuvastamisel tähtsust. 8.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on KÜ XXXXXXXX esindaja Pärnu Maakohtule kinnitanud, et kostja ei ela kinnistusraamatu järgi temale kuuluva kinnisasja aadressil ning kostja on Venemaal vanemate juures. Kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressi (XXXXXXXX) korteriomaniku sõnul ei ela kostja sellel aadressil ja nemad on uued omanikud. Kostja poeg kinnitas, et kostja on Venemaal, Moskvas, aadressi ei tea. Ringkonnakohus leiab, et üksnes asja materjalides olevate isikute ütlustele tuginedes ei saa teha järeldust, et kostja elab Venemaal. Kui kostja on Venemaal vanemate juures, nagu kinnitas korteriühistu esindaja, ei ole usutav kostja poja selgitus, et ta ei tea kostja aadressi. Asjas kogutud ütlused on üldised ning ei anna asuda järelduseni, et kostja on asunud elama Venemaale ja kostjal puudub elukoht Eestis. 8.
2. Asja toimikust nähtuvalt on PPA
3. novembril 2021 kohtunõudele esitatud vastuses märkinud, et PPA piirikontrolli andmekogus on fikseeritud kostja viimane piiriületus väljumisel Eesti Vabariigist
4. augustil 2021 kell 14:30 Narva maanteepiiripunkti kaudu. PPA on selgitanud, et ei saa välistada, et ületatud on ka sisepiiri ning on täpsustanud, et piirikontrolli andmekogus olevatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust ja andmed ei välista piiriületust. PPA tõi välja, et kostja on
5. juulil 2021 täitnud Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse, kolmanda riigi kodaniku elamisloa, elamisloakaardi ja välismaalase passi taotlusele märkinud kontaktandmetena: XXXXXXXX linn; telefon XXXXXXXXX, e-post XXXXXXXXXXXXXXXX. PPA lisas, et tal puudub info isiku tegelikust asumisest antud aadressil ja antud kontaktide kasutamisest sama isiku poolt.
6. detsembri 2021 maakohtule esitatud vastuses märkis PPA, et kostja praegune asukoht ja sidevahend on Narva politseijaoskonnale teadmata. PPA lisas, et kostja endise abikaasa sõnade järgi käesoleval ajal 4 elab kostja Venemaa Föderatsioonis, täpsemat asukohta ta ei tea ning täpsemad andmed isiku võimaliku asukohta kohta politseil puuduvad. Kohtualluvust tuleb kontrollida kohtusse pöördumise aja seisuga. Hageja esitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse
7. oktoobril 2021, seega on kostja kinnitanud enda elukoht Eestis ca 2,5 kuud enne avalduse esitamist ning viibinud Eestis vähem kui 1,5 kuud enne avalduse esitamist. Need asjaolud viitavad sellele, et kostja elukoht võis olla ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal Eestis. Lähtudes PPA vastusest, ei ole ringkonnakohtu hinnangul PPA kinnitanud, et kostja elab Venemaal ning PPA vastusest ei saa ka järeldada, et kostjal ei ole elukohta Eestis. PPA on küll viidanud kostja endise abikaasa sõnadele Venemaal elamise kohta, aga PPA-le on teadmata kostja asukoht ja sidevahend. Oluline on siinkohas PPA antud selgitus, et ei saa välistada, et ületatud on ka sisepiiri ning piirikontrolli andmekogus olevatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust ja andmed ei välista piiriületust. 8.
8. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kostjal kinnisvara aadressil XXXXXXXX linn, X maakond. Täiendavalt oleks saanud maakohus uurida kostja pojalt kostja kontaktandmeid. Kuna korteriühistu esindaja on kinnitanud, et võlgnik on Venemaal vanemate juures, ei ole usutav kostja poja selgitus, et ta ei tea kostja aadressi. Maakohtul oli võimalus uurida, kas kostja töötab Eestis ja on saanud maksustatavat tulu. Kui maakohus tegi päringud töötamise registrisse ja Maksu-ja Tolliametisse, oleks maakohus pidanud need lisama määruse põhjendustesse. Lähtuvalt eelnevast ei võimalik asuda seisukohale, et kostja elab Venemaal. Kostja elukoht võib olla Eestis. Maakohus ei ole määruses piisava põhjalikkusega selgitanud, mida ta on teinud kostja elukoha väljaselgitamiseks.
9. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 5