Obsah (4)

§ 1§ 3§ 31§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-18-7020 Koh

) § 1 lõike 2 ning analüüsimata selle hindamiseks esile toodud asjaolud ja tõendid. Maakohus on iseenesest õigesti viidanud kohtupraktikas väljendatud seisukohale, mille kohaselt olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, kuid võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57-14, punkt 19). Seega tuli võlgniku maksejõulisust hinnata selliste võlausaldajate nõueteta, mis ei olnud piisavalt tõendatud. Maakohus jättis põhjendatult arvestamata selliste nõuetega, mille aluseks olevate dokumentide suhtes oli võlgnik esitanud võltsimise vastuväite ja mille osas ei ole kohtule esitatud dokumentide originaaleksemplare ning võltsimise faktis on alustatud kriminaalmenetlust. Samuti nõustus kolleegium maakohtuga, et võlgnik on esitanud andmed, et tasutud on Advokaadibüroo Turnstone OÜ ja AS Eesti Väärtpaberikeskus nõuded ning Appoint Holding OÜ ja Advokaadibüroo Varul AS (praegune Advokaadibüroo TGS Baltic AS) on esitanud kinnitused, et neil puuduvad võlgniku vastu nõuded. Samas ei ole maakohus hinnanud asjaolu, et Advokaadibüroo Turnstone OÜ ja AS Eesti Väärtpaberikeskus nõudeid ei ole tasunud võlgnik ise, vaid need on tasutud tema eest, mistõttu ei ole välistatud, et kohustuse täitnud kolmandad isikud esitavad tagasinõude võlgniku vastu. Kolleegium nõustus määruskaebuses esitatud etteheitega maakohtule, et võlgniku maksejõulisuse hindamisel ei saa tugineda pelgalt võlgniku väitele, et võlgnik peab läbirääkimisi nelja, sh kahe pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga. Võlausaldaja nõude saab hindamisel kõrvale jätta juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ning kohus leiab vastuväidete õigsust ja kohasust hinnates, et nõue ei ole selge. Lisaks on võlgnik määruskaebemenetluses tuginenud sellele, et võlausaldaja IV ei ole hoolimata vastavasisulistest taotlustest esitanud ühtegi dokumenti, millel tema nõue põhineb. Kolleegium sellega ei nõustunud, sest nõuet tõendavad dokumendid on lisatud võlausaldaja IV pankrotiavaldusele. Maakohus hindas vaid seda, kas võlgniku vara katab tema kohustusi ilma vaidlusaluseid nõudeid arvestamata (

§ 1

lõige 3), aga mitte piisavalt 7 2-18-7020 seda, kas võlgnik suudab võlausaldajate nõuded rahuldada ka juhul, kui vaidlusalused nõuded kõrvale jätta (

§ 1lõige 2).

1. Võlgnik möönab, et tal puuduvad hetkel käibevahendid, aga leiab, et osalus Mutual Properties OÜ-s on võimalik võõrandada paari kuu jooksul 1,74 miljoni euro eest ja ostja on juba ka olemas. Maakohus tugineski võlgniku maksejõulisuse hindamisel sellele, et võlgniku ainsaks varaks oleva osaluse väärtuseks on riiklikult tunnustatud ekspert hinnanud
2. a juuni seisuga 1,74 miljonit eurot, millises summas on võlgnik ka sõlminud eellepingu osa müügiks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud analüüsima, kas vara võõrandamine on tõenäoline ja selle, kas võlgnik suudaks oma majandustegevust jätkata olukorras, kus osalus tuleks kohustuste katteks võõrandada. Eellepingu järgi kohustusid pooled põhilepingu sõlmima hiljemalt 31.12.
3. Seejuures kohustus võlgnik eellepingu järgi hiljemalt põhilepingu sõlmimise ajaks tagama põhikirjas nõutud osa võõrandamiseks vajaliku nõusoleku olemasolu ja osa vabastamise pandist, millised eeldused ei olnud eellepingu sõlmimise hetkel eellepingu järgi täidetud. Määruskaebustele on lisatud ka Nasdaq CSD SE Eesti filiaali väljavõtted, mille kohaselt on võlgniku osaluse käsutamiseks vajalik pandipidaja Auto Metall EST OÜ kirjalik nõusolek. Lisaks nähtub ajutise halduri aruandest, et võlgniku esindaja väitel on võlgniku peamiseks tegevuseks Mutual Properties OÜ osaluse haldamine. Maakohus ei ole arvestanud, et esile toodud asjaoludel võib osaluse võõrandamine olla raskendatud ja osaluse võõrandamise tulemusel muutuks võimatuks võlgniku tegevuse jätkamine. Seega tuleb võlgnikul esile tuua asjaolud, mis viitavad selgelt majandusliku seisundi paranemisele ja annavad aluse arvata, et maksejõuetus võib olla mööduv. Maakohus on jätnud tähelepanuta selle, et võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandes märgitule, et võlgniku pangakontode saldo on kokkuvõttes negatiivne ega esile toonud ka muid likviidseid varasid. Kolleegium nõustus määruskaebuse esitajate seisukohaga, et võlgnikul ei ole igapäevast majandustegevust, mille arvel oleks võimalik kohustuste täitmiseks tulu teenida.
4. Samuti ei ole maakohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt andnud hinnangut võlgniku saneerimismenetluses tehtud avaldustele. Määruskaebuse esitajad on põhjendatult viidanud võlgniku saneerimismenetluses esitatud seisukohtadele. Võlgnik on saneerimisavalduses ja saneerimiskavas kinnitanud, et tal puuduvad käibevahendid kõigi rahaliste kohustuste täitmiseks ja saneerimisabinõude rakendamiseta on võlgniku edasine tegutsemine välistatud. Maakohus ei ole kontrollinud, kas võlgnik on esile toonud, kuidas on vaatamata saneerimise ebaõnnestumisele võimalik võlgniku majanduslikku olukorda parandada. Kuivõrd saneerimismenetluse algatamise eelduseks on ettevõtja põhistus, et saneerimata ei ole võimalik majanduslikku käekäiku paremuse poole pöörata (saneerimisseaduse § 7 lõige 2), siis ei mõjuta nimetatud asjaolude hindamise vajalikkust ka võlgniku väide, et saneerimiskava kinnitamata jätmine ei viita maksejõuetusele, sest kava jäi kinnitamata menetluslikel põhjustel. Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Harju Maakohus tegi 29.04.2021 määruse, millega kuulutas välja võlgniku pankroti, nimetas halduriks Kristo Tederi ja määras, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 27.05.2021 kell 9.
7. Maakohus tugines

§ 3lõikele 2, § 9 lõikele 1, § 31 lõikele 1, § 1 lõigetele 2 ja 3, § 10 lõikele 1.

Samuti tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 659, § 658 lõigetele 1 ja

1. Kohus kohustas võlgniku praegust juhatuse liiget C ja endist juhatuse liiget X kohtus 27.05.2021 kell 9.00 vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Kohus määras ajutise halduri 8 2-18-7020 töötasuks 2040 eurot, mis kuulub väljamõistmisele Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. Kohus jättis pankrotimenetluse kulud (sh võlausaldajate menetluskulud) võlgniku kanda.
2. Tallinna Ringkonnakohus on oma 27.01.2021 määruses viidanud, et äriühing on pankrotiseaduse kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1

lõige 2) või äriühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lõige 3).

Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-188-12, punkt 14). Maakohus hindas vaid seda, kas võlgniku vara katab tema kohustusi ilma vaidlusaluseid nõudeid arvestamata (

§ 1

lõige 3), aga mitte piisavalt seda, kas võlgnik suudab võlausaldajate nõuded rahuldada ka juhul, kui vaidlusalused nõuded kõrvale jätta (

§ 1lõige 2).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud analüüsimata, kas Mutual Properties OÜ osa võõrandamine on tõenäoline ja selle, kas võlgnik suudaks oma majandustegevust jätkata olukorras, kus osalus tuleks kohustuste katteks võõrandada. Määruskaebustele on lisatud Nasdaq CSD SE Eesti filiaali väljavõtted, mille kohaselt on võlgniku osaluse käsutamiseks vajalik pandipidaja Auto Metall EST OÜ kirjalik nõusolek. Lisaks nähtub ajutise halduri aruandest, et võlgniku esindaja väitel on võlgniku peamiseks tegevuseks Mutual Properties OÜ osaluse haldamine. Maakohus ei ole arvestanud, et esile toodud asjaoludel võib osaluse võõrandamine olla raskendatud ja selle tulemusel muutuks võimatuks võlgniku tegevuse jätkamine. Kolleegiumi hinnangul ei anna Syndicate Holding Osaühing kinnitus, mille järgi on Syndicate Holding Osaühing kokkuleppel nõus finantseerima võlgniku põhjendatud kohustuste täitmist 4 võlausaldaja ees maksimaalselt summas 66 207.58 eurot, loobudes seejuures ka tagasinõude esitamisest, piisavalt kindlust, et võlgnikul on selline vara, millel oleks tegelik mõju võlgniku majanduslikule seisundile ja võimele tasuda võlgu. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandes märgitule, et võlgniku pangakontode saldo on kokkuvõttes negatiivne ega esile toonud ka muid likviidseid varasid. Võlgnikul ei ole igapäevast majandustegevust, mille arvel oleks võimalik kohustuste täitmiseks tulu teenida. Võlgnik on saneerimisavalduses ja saneerimiskavas kinnitanud, et tal puuduvad käibevahendid kõigi rahaliste kohustuste täitmiseks ja saneerimisabinõude rakendamiseta on võlgniku edasine tegutsemine välistatud.

1. Ajutine haldur on oma aruandes välja selgitanud, et võlgniku ainsaks teadaolevaks põhivaraks on 49% osalus ettevõttes Mutual Properties OÜ, mille omandis on Aia 7 / Uus 12 kinnistu. Osaluse väärtuseks on
2. a juuni seisuga riiklikult tunnustatud ekspert AV hinnanud 1,74 miljonit eurot. Kohustuste osas on ajutine haldur välja selgitanud, et võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks kokku on 3 228 625.89 eurot. Ajutine haldur toob välja, et isegi kui võtta arvesse, et võlgnik vaidleb vastu kõigile pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuetele, jääb neid mitte arvesse võttes üles rahuldamata nõudeid summas 1 919 986.50 eurot. Ajutine haldur toob välja, et võlgnikul puudub igasugune positiivne rahavoog, võlgniku arvelduskontod on kohtutäituri poolt blokeeritud, esitamata majandusaastate aruannete tõttu on registripidaja teinud kustutamishoiatuse. Ajutine haldur leidis, et sellises olukorras on parim ja asjakohaseim lahendus pankroti väljakuulutamine. Võttes arvesse ringkonnakohtu esile toodud asjaolusid, samuti arvestades ajutise halduri välja selgitatud andmeid, tuleb maakohtul asuda seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudus juba ajutise halduri nimetamise ajal majandustegevus, võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ringkonnakohtu seisukohast järeldub, et isegi kui õnnestuks võõrandada võlgnikule kuuluv osalus Mutual Propertis OÜ-s, osutub võlgniku edasine majandustegevus selle järgselt võimatuks. Ajutine haldur on leidnud, et pankrotimenetluses õnnestuks võlgnikule kuuluv osalus siiski võõrandada ning sellest saadud vahenditest saaks pankrotimenetlust läbi viia. Kohus asus seega seisukohale, et võlgnik on 9 2-18-7020 püsivalt maksejõuetu

§ 1

lõigete 2 ja 3 tähenduses, mistõttu tuleb pankrot

§ 31lõikele 1 tuginedes välja kuulutada.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb ajutise halduri hinnangul olemasolevate andmete alusel lugeda esialgu muu asjaolu

-i mõistes. 27.

§ 150

lõike 2 alusel jättis kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

§ 150lõike 1 punkti 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud.

Kohus leidis, et praegusel juhul on võlausaldajate menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata TsMS § 177 lõike 1 punkti 2 ja lõike 2 korras mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist eraldi määrusega. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2. Maakohtu määrus on õigusvastane, kuivõrd kohus on üllatuslikult, põhjendamatult ja Tallinna Ringkonnakohtu juhiseid eirates teinud määruse pankroti väljakuulutamise kohta. Kohus ei ole hinnanud tõendeid, järginud kõrgema kohtuastme juhiseid ega andnud pooltele võimalust seisukohtade esitamiseks. Kaebaja hinnangul oleks kohus nimetatud rikkumisteta jõudnud teistsuguse lahendini ning jätnud võlgniku pankroti välja kuulutamata.
3. Maakohus pelgalt konstateerib ilma põhjendamata, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puudub majandustegevus ja vara. Võlgnik selgitab, et aktiivse majandustegevuse puudumine on holding-tüüpi ettevõtte puhul tavapärane ja aktiivse majandustegevuse puudumine on olnud menetluses läbivalt teada asjaolu. Eeltoodu aga ei anna iseseisvat alust lugeda võlgnikku maksejõuetuks. Maakohtu teine tähelepanek – võlgnikul puudub vara – on väär ning vastuolus nii maakohtu enda seniste seisukohtadega kui ka Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Varasemas menetluses ei ole kordagi olnud kahtluse all, et võlgnikul on vara, täpsemalt 49% osalusest Mutual Properties OÜ-s, mille väärtus on 1,75 miljonit eurot. Samuti ei ole ringkonnakohus märkinud, et kaebajal vara puudub. Ringkonnakohus on maakohtule ette heitnud, et viimane ei ole analüüsinud olemasoleva vara võõrandamise võimalusi ega võlgniku rahavoogude põhist maksejõuetust. Maakohus selliseid suuniseid järginud ei ole ega ole esitanud mistahes põhjendusi, mis annaks aluse jõuda järeldusele maksejõuetuse osas.
4. Maakohus on jätnud ringkonnakohtu juhised järgimata, mistõttu esinevad määruses järgmised puudused: • maakohus on võlgniku maksevõime hindamisel jätnud tähelepanuta

§ 1

lõike 2 ning analüüsimata selle hindamiseks esile toodud asjaolud ja tõendid; • maakohus ei ole hinnanud, et Advokaadibüroo Turnstone OÜ ja AS Eesti Väärtpaberikeskus nõudeid ei ole tasunud võlgnik ise, vaid need on tasutud tema eest, mistõttu ei ole välistatud, et kohustuse täitnud kolmandad isikud esitavad tagasinõude võlgniku vastu; • maakohus ei ole hinnanud, kas võlgnik suudab võlausaldajate nõuded rahuldada ka juhul, kui vaidlusalused nõuded kõrvale jätta; • maakohus on jätnud analüüsimata, kas vara võõrandamine on tõenäoline ja selle, kas võlgnik suudaks oma majandustegevust jätkata olukorras, kus osalus tuleks kohustuste katteks võõrandada; • maakohus on jätnud andmata kaebajale võimaluse esile tuua asjaolud, mis viitavad selgelt majandusliku seisundi paranemisele ja annavad aluse arvata, et maksejõuetus võib olla mööduv; • maakohus ei ole andnud hinnangut võlgniku saneerimismenetluses tehtud avaldustele; 10 2-18-7020 • maakohus ei ole kontrollinud, kas võlgnik on esile toonud, kuidas on vaatamata saneerimise ebaõnnestumisele võimalik võlgniku majanduslikku olukorda parandada.

1. Kohus rikkus ka menetlusosaliste õigusi ja selgitamiskohustust. Kohus ei ole andnud pooltele võimalust esitada seisukohti ringkonnakohtu märgitu suhtes. Samuti ei ole kohus selgitanud, millised asjaolud on asja teistkordselt läbivaatamisel vaidluse all ning milliseid väiteid peaks pooled soovi korral täiendavalt tõendama. Menetlusosaliste seisukohad
2. Võlausaldajad III–V vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Teised menetlusosalised ei ole kaebuse suhtes seisukohta esitanud. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 29.04.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6).
5. Esmalt võtab kolleegium seisukoha määruskaebemenetluses esitatud täiendavate tõendite osas. TsMS § 477 lõike 7, § 442 lõike 5, § 659 ja § 662 lõike 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu võlausaldaja III vastusele lisatud tõendi (Mutual Properties OÜ põhikiri). Keelduda tuleb aga võlausaldaja V vastusele lisatud tõendite (võlausaldajate esimese üldkoosoleku materjalid, registreerimisleht) vastuvõtmisest, kuivõrd tegemist on korduvate tõenditega – samad dokumendid on esitanud pankrotihaldur 31.05.2021, mistõttu on need juba asja materjalide hulgas. Ringkonnakohus märgib, et pabertoimikusse on need dokumendid koos pankrotihalduri 31.05.2021 menetlusdokumendiga jäänud seni ekslikult köitmata, kuid selle ebakorrektsuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, lisades pankrotihalduri 31.05.2021 menetlusdokumendi koos lisadega pabertoimikusse.
6. Kaebuses leitakse, et maakohus on põhjendamatult ja Tallinna Ringkonnakohtu juhiseid eirates teinud määruse pankroti väljakuulutamise kohta, jättes andmata pooltele võimaluse seisukohtade esitamiseks ja hindamata tõendid. Kaebaja hinnangul tegi ringkonnakohus maakohtule hulgaliselt etteheiteid ning andis suuniseid, millega peaks kohus asja uuel läbivaatamisel arvestama, milliste asjaolude kohta tõendeid koguma ja milliseid õiguslikke aspekte hindama. Maakohus ei teinud asja uuel läbivaatamisel ühtki menetlustoimingut. Seega eksis kohus kaebaja hinnangul TsMS § 658 lõike 1 suhtes, jättes ringkonnakohtu siduvad suunised õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise kohta tähelepanuta.
7. Kolleegium kaebajaga ei nõustu. Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2021 määrusest nähtuvalt ei andnud ringkonnakohus maakohtule selliseid juhiseid, mille kohaselt tuleks maakohtul asja uuel läbivaatamisel midagi menetlusosalistelt täiendavalt küsida või anda võimalus seisukohtade esitamiseks. Ringkonnakohus märkis üksnes, et maakohtul tuleb asja uuel 11 2-18-7020 läbivaatamisel hinnata maksejõuetuse eeldusi, arvestades käesoleva määruse seisukohtadega. Ka ei nähtu määrusest, et ringkonnakohus oleks pidanud mingeid maakohtu tehtud menetlustoiminguid ebaseaduslikuks (TsMS § 658 lõike 1 teine lause). Täiendavate seisukohtade esitamiseks võimaluse andmine on maakohtu menetluslik otsustus, vastavat kohustust seadusest ega kohtupraktikast ei tulene. Kui maakohus leidis, et tal on asjas seni esitatud materjalide põhjal võimalik võtta seisukoht võlgniku maksejõuetuse osas, ei saa kohtule ette heita menetlusosalistele täiendavate seisukohtade esitamiseks võimaluse andmata jätmist. Ka õiguskirjanduses on leitud, et vajadus täiendavate menetlustoimingute tegemiseks peaks üldjuhul nähtuma sellest ringkonnakohtu lahendist, millega asi maakohtule uueks lahendamiseks saadeti (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2018, § 658 komm 3.2, lk 1161).
8. TsMS § 658 lõike 2 järgi on ringkonnakohtu lahendis esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud ka viidatud paragrahvis märgitu vastu. 27.01.2021 määrusest (punkt 23) nähtuvalt ei seisnenud ringkonnakohtu etteheited maakohtule mitte õigusnormi tõlgendamises, vaid selle eelduste tuvastamises (s.o maksejõuetuse eelduste tuvastamises

§ 1lõike 2 järgi).

Seega ei olnud maakohtul ka viidatud normist tulenevalt alust määrata menetlusosalistele tähtaega kõrgema astme kohtu õigusliku käsitluse osas täiendavate seisukohade esitamiseks.

1. Kuivõrd kaebaja hinnangul ei andnud maakohus põhjendamatult pooltele võimalust seisukohtade ja tõendite esitamiseks, samuti rikkus selgitamiskohustust, palub kaebaja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul rikkunud menetlusosaliste õigusi, andmata neile võimalust seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Vaatamata eeltoodule, isegi kui võlgniku etteheitega nõustuda, sai võlgnik oma täiendavad seisukohad ja tõendid esitada määruskaebuses, millist võimalust võlgnik ei ole kasutanud. Kolleegium märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik esimesest menetlusdokumendist alates väitnud, et ta ei ole pankrotis. Seega on võlgnik algusest peale pidanud esile tooma need asjaolud, millele tuginedes väidab, et tema makseraskused on ajutised. Kuivõrd ringkonnakohus on 27.01.2021 määruses selgelt välja toonud asjas tähtsust omavad asjaolud, millist käsitlust maakohus vaidlustatud määruses ka järgis, ei saa maakohtule ette heita selgitamiskohustuse rikkumist. Kui võlgnik leidis, et tal on veel midagi esile toomata, tulnuks tal hiljemalt määruskaebuses täiendavad asjaolud esile tuua või vähemalt põhjendada, miks tal ei ole võimalik neid määruskaebuses esitada (arvestades, et taotletakse asja uueks läbivaatamiseks saatmist). TsMS § 662 lõike 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohtupraktikast ja TsMS § 667 lõikest 2 tulenevalt peab ringkonnakohus alati võimalusel asjas ise sisulise lõpplahendi tegema. Seega peaksid menetlusosalised alati lähtuma eeldusest, et ringkonnakohus ei saada asja maakohtusse tagasi (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2018, § 667 komm 3.2 a, lk 1194). Võlgniku vandeadvokaadist lepingulisele esindajale pidid need kohtupidamise põhimõtted olema selged, arvestades ka, et asjas esitati korduvaid menetlusdokumente. Seega isegi kui vaidlustatud maakohtu määrus tuli võlgnikule ootamatult, oli tal võimalus esitada määruskaebuses kõik asjaolud, mida ta soovis täiendavalt esitada.
2. Eeltoodust tulenevalt ei saa maakohtule ette heita selliseid menetluslikke rikkumisi, mis oleks viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Seega puudub alus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks.
3. Väär on kaebuse väide, et maakohus jättis asja lahendamisel ringkonnakohtu seisukohad tähelepanuta. Vastupidi - maakohus tugines võlgniku maksejõuetuse hindamisel suuresti 12 2-18-7020 ringkonnakohtu 27.01.2021 määruses tuvastatud asjaoludele ja seisukohtadele. Ringkonnakohtu seisukohad asjaolude tuvastamisel ei ole küll TsMS § 658 lõike 2 järgi maakohtule asja uuel läbivaatamisel siduvad, kuid antud juhul maakohus nõustus ringkonnakohtuga. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik on

§ 1

lõike 2 kohaselt maksejõuetu, mida kinnitavad täiendavalt pankrotimenetluse jooksul ilmnenud asjaolud. 43.

§ 1

lõikest 2 tuleneb, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maakohus leidis, et ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 3 228 625.89 euro ulatuses. Ajutine haldur tõi välja, et isegi, kui võtta arvesse, et võlgnik vaidleb vastu kõigile pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuetele, jääb neid mitte arvesse võttes üles rahuldamata nõudeid summas 1 919 986.50 eurot. Maakohus leidis, et võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks on 49% suurune osalus ettevõttes Mutual Properties OÜ, mille väärtuseks on ekspert hinnanud

1. a 1,74 miljonit eurot. Maakohus nõustus põhjendatult ringkonnakohtu 27.01.2021 määruses märgituga, et võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandes märgitule, et võlgniku pangakontode saldo on kokkuvõttes negatiivne ega esile toonud ka muid likviidseid varasid. Lisaks leidis ringkonnakohus, et võlgnikul ei ole igapäevast majandustegevust, mille arvel oleks võimalik kohustuste täitmiseks tulu teenida. Kolleegium nõustub vastustajate seisukohaga, et määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust, millega võlgnik lükkaks ümber järelduse tema maksejõuetuse kohta või mis annaks aluse arvata, et võlgnik võiks mingil muul viisil suuta oma kohustused täita. Kaebuses selgitab võlgnik üksnes, et aktiivse majandustegevuse puudumine on holding-tüüpi ettevõtte puhul tavapärane ega anna alust lugeda võlgnikku maksejõuetuks ning et maakohtu seisukoht võlgnikul vara puudumise kohta on väär, kuivõrd võlgnikule kuulub 49% Mutual Properties OÜ-s. Samas jätab võlgnik tähelepanuta ja selgitamata asjaolu, et isegi kui õnnestuks võõrandada talle kuuluv osalus, osutub võlgniku edasine majandustegevus selle järgselt võimatuks, kuivõrd võlgniku esindaja väitel ongi võlgniku peamiseks tegevuseks Mutual Properties OÜ osaluse haldamine. Ka ringkonnakohus leidis 27.01.2021 määruses, et esiletoodud asjaoludel võib osaluse võõrandamine olla raskendatud ja osaluse võõrandamise tulemusel muutuks võimatuks võlgniku tegevuse jätkamine. Võlgnik määruskaebuses vastupidist esile toonud ei ole.
2. Võlausaldaja III toob vastuses määruskaebusele esile, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul tõi pankrotihaldur välja, et talle teadaolevalt on Mutual Properties OÜ-le kuuluv kinnistu koormatud erinevate hüpoteekidega, millega tagatavad nõuded võivad ületada kinnistu väärtust; alustatud on täitemenetlusi hüpoteekide realiseerimiseks, samuti on esitatud Mutual Properties OÜ vastu pankrotiavaldus; muutunud asjaolude valguses võib seega olla osaluse väärtus oluliselt väiksem ja selle väärtuse hindamine on praegusel hetkel raskendatud. Pankrotihaldur oli esialgu seisukohal, et osalusel väärtus puudub. Lisaks sellele on võlausaldajale III teadaolevalt võlgniku ja Mutual Properties OÜ enamusosaniku UPP & CO Aia 7 OÜ vahel pooleli õigusvaidlus, mille raames taotleb viimane võlgniku kohustamist talle kuuluva osaluse omandiõiguse üleandmiseks. Võlausaldaja III toob ka esile, et vastavalt Mutual Properties OÜ põhikirja punktile 4.5 (t IX kd lk 200) ei ole võlgnikule kuuluv osa vabalt võõrandatav, mis kahandab selle väärtust veelgi. Võlausaldaja V toob vastuses kaebusele esile, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul on haldur määranud võlgniku vara hinnanguliseks väärtuseks 500 000 eurot (nähtub üldkoosoleku protokollile lisatud pankrotivara nimekirjast; dtl 2823). Võlausaldajad III ja V juhivad täiendavalt tähelepanu, et esimesel üldkoosolekul teatas pankrotihaldur, et ta on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 6 809 000.21 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et alanud pankrotimenetluses on täiendavalt kinnitust leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kolleegium nõustub 13 2-18-7020 võlausaldaja V seisukohaga, et võlgniku kohustused ületavad tema varade väärtust ka siis, kui võlgnikule kuuluva osaluse väärtus oleks võlgniku väidetud 1,74 miljonit eurot.
3. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatud on ka ülejäänud määruskaebuse etteheited, mille kohaselt ei ole maakohus hinnanud, et Advokaadibüroo Turnstone OÜ ja AS Eesti Väärtpaberikeskus nõudeid ei ole tasunud võlgnik ise, vaid need on tasutud tema eest, mistõttu ei ole välistatud, et kohustuse täitnud kolmandad isikud esitavad tagasinõude võlgniku vastu; maakohus ei ole andnud hinnangut võlgniku saneerimismenetluses tehtud avaldustele (milles võlgnik kinnitas, et tal puuduvad käibevahendid kõigi rahaliste kohustuste täitmiseks ja saneerimisabinõude rakendamiseta on tema edasine tegutsemine välistatud). Kolleegium märgib, et need asjaolud saavad viidata üksnes võlgniku maksejõuetusele ehk vajaksid täiendavalt analüüsimist juhul, kui kohus oleks ülejäänud asjaolude põhjal asunud seisukohale, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Seega praeguses olukorras on võlgniku poolt asjakohatu heita ette viidatud asjaolude, millised kinnitaksid maksejõuetust, hindamata jätmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Määruskaebuse rahuldamata jäämisel jäävad kaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
5. TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 14