Obsah (7)

§ 41§ 37§ 47§ 121§ 43§ 133§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1818 Määruse kuupäev 16. märts 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi C.C kaebus Viru Vangla vastu kahju summas 250 eurot hüvitamise nõu

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus (

§ 41lõige 1).

Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (

§ 41lõige 2).

6. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (

§ 37lõike 2 punkt 4).

Kaebaja märkis kaebuses, et talle on põhjustatud kannatusi, vaimse tervise kahjustusi sellega, et vangla ei ole talle andnud ametlike kirjade kirjutamiseks pastapliiatsit. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja taotleb kohtult kahju hüvitamist üksnes seoses sellega, et pastapliiatsi andmata jätmine põhjustas talle tervisekahju. 7. Vangistusseaduse § 11 lõige 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

§ 47

lõikest 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

§ 121

lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Eeltoodust tulenevalt saab kinnipeetav kohtus nõuda kahju hüvitamist ainult nende asjaoludega seoses, millega seoses ta nõudis enne kahju hüvitamist vanglalt. Kaebaja on
2. juunil 2021 registreeritud kahjunõude nr 6-16/106-1 esitanud seoses sellega, et vangla ei ole talle andnud kirjutusvahendit kirjade kirjutamiseks. Kaebaja märkis kahjunõudes, et vangla on käitunud tema suhtes ebaõiguslikult, alandanud tema väärikust ja põhjustanud tegevusetusega talle ülearuseid kannatusi. Seetõttu nõudis kaebaja kahju hüvitamist rahas. Kaebaja ei ole selles kahjunõudes kirjeldanud, et vangla oleks tema tervist kahjustanud ja et ta 2 3-21-1818 nõuaks selle eest kahju hüvitamist. Kaebaja kahjunõudes esitatud selgitustest saab järeldada, et väidetavaid kannatusi põhjustati talle seoses väärikuse alandamisega.
3. juunil 2021 registreeritud kahjunõudes nr 6-16/112-1 on kaebaja avaldanud rahulolematust seoses sellega, et vanglaametnik andis talle
4. juunil 2021 eksitavat teavet selle kohta, kui mitu pastapliiatsit võib ühe poekorraga osta. Kaebaja märkis, et vanglaametniku tegu oli ennastõigustav, meelevaldne ja väärikust alandav ning vangla on kaebajale põhjustanud kannatusi. Ka selle eest nõudis kaebaja kahju hüvitamist rahas. Kahjunõude lõpus lisas kaebaja, et kui ta oleks teadnud oma õigusi, poleks ta kahjustanud oma närve. Kuna kaebaja ei ole kahjunõudes nr 6-16/112-1 nõudnud kahju hüvitamist pastapliiatsi andmata jätmise, vaid vanglaametniku poolt eksitava teabe andmise eest, ei saa see kahjunõue kinnitada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
5. Kuna kaebaja ei ole kohtueelses menetluses seoses pastapliiatsi andmata jätmisega tervisekahjule osutanud, ei saa ta vastavat kahjunõuet ka kohtule esitada ning kaebus kuulub

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Kohus osutab, et isegi kui lugeda kohtule esitatud kaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks, kuuluks kaebus tagastamisele

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

Nimetatud säte näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab seega olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
2. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on peetud võimalikuks

§ 121

lõike 2 punkti 21 puhul lähtuda analoogia korras

§ 133

lõikest 1, mis sätestab: „Kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.“ Tulenevalt eeltoodud sättest saab asuda seisukohale, et varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

1. Kaebaja taotleb Viru Vanglalt 250 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. 3 3-21-1818
2. Kohtule esitatud kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt jäeti kaebaja
3. mail 2021 esitatud taotlus pastapliiatsi saamiseks rahuldamata, kuna
4. mail 2021 oli kaebajal kaubapäev ning ta sai sel kuupäeval varasemalt soetatud pastapliiatsi kätte. Kohtu hinnangul ei saanud pastapliiatsi andmata jätmine kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebamugavusi põhjustada, et seda saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja viitab vaimse tervise probleemide süvenemisele seoses vangla tegevusega pastapliiatsi mitteandmisel. Kohus märgib, et tervise kahjustamise näol on küll tegemist olulise põhiõiguse rikkumisega, kuid kohtu hinnangul ei ole mitte igasugune haldusorgani tegevus kaebaja õigusi intensiivselt riivav, kui kaebuses sellega seonduvalt tervisekahju tekkimisele viidatakse. Tervisekahju tekkimine peab olema ka tõendatud. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et väidetav vastustaja õigusvastane tegu oleks põhjustanud kaebaja tervise halvenemise. Kaebaja on ka ise osutanud, et ta ei ole konkreetse asjaoluga seoses meditsiiniosakonna poole pöördunud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks kaebaja tervisekaardi väljavõtet vanglalt küsida. Kohtu hinnangul ei ole see ka tõenäoline, et pastapliiatsi mittesaamine tekitaks kaebajal tervisekahju.
5. Kaebusest ja vangla otsusest ei nähtu ka teisi põhjuseid, mis võiks kaebajale tuua kaasa ebamugavusi ulatuses, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.
6. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama sätte lõike 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
8. juuni
9. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, punkt 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohus leiab, et arvestades kaebaja õiguste riive vähest intensiivsust ning asjaolu, et hüvitatava mittevaralise kahju tekkimine on ebatõenäoline, ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kohtupraktika järgi oleks õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
10. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline.
11. Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4