KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv 17. märts 2022.a, Pärnu Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-3783 (menetlus

§ 153lg 1 p 2, so II rahuldamisjärgus.

Kõik väljamaksed tuleb teha proportsionaalselt, st arvestades jaotiste suurust.

1. Vabastada Andrus Õnnik võlgnik R.K.’i pankrotihalduri kohustustest.
2. Jätta R.K.’i pankrotimenetluses menetluskulud võlgnik R.K.’i kanda. Anda võlgnikule pankrotihalduri tasu kandmiseks xxxxxxxxxxx € (kuussada viiskümmend neli eurot, lisandub käibemaks) ulatuses menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.
3. Määrata R.K. (pankrotis) pankrotihalduri Andrus Õnnik’u töötasu suuruseks

§ 23

ja § 651 lg 1 alusel xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx eurot), millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx (kokku summas xxxxxxxxxxx), millest xxxxxxxxxxxja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx eurot (kokku xxxxxxxxxxx eurot) tasuda pankrotivara arvelt ning xxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € (kokku xxxxxxxxxxx eurot) välja maksta menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 6. Algatada menetlus võlgnik R.K.’i kohustustest vabastamiseks. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse 2

§ 175lg 1, lg 11).

7. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi : Usaldusisiku ülesannetes on võlgnikul R.K.`il õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb R.K.’il esitada kohtule kord aastas

1. aprilliks tegevusaruanne võlgniku tulust võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (eelmise aasta märtsikuust jooksva aasta veebruarikuuni). Esimene aruanne perioodi 18.03.2022 – 31.03.2023 sissetulekute ja väljamaksete kohta esitada kohtule hiljemalt 30.04.2023.a. Aruande blankett on määrusele lisatud, võlausaldajate rekvisiidid on toodud määruse resolutsiooni punktis
3. Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele (sh. võlgnikule koos kohustustest vabastamise menetluse aruandeblanketiga). Määrus saata peale jõustumist täitmiseks pankrotihalduri tasu väljamakse osas Riigi Tugiteenuste keskusele.
4. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
5. Pärnu Maakohtu 20.04.2021 pankrotimäärusega kuulutati välja R.K.’i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur 10.02.2022 kohtule esitatud aruandes palub R.K.’i pankrotimenetluse lõpetada raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. R.K.’i pankrotimenetluses: on 3

§ 146

nimetatud väljamakseid on asjas tehtud v plaanitud kokku xxxxxxxxxxx, so vastavalt 20.04.2021 kohtumäärusele ajutise halduri tasuks (sh käibemaks) xxxxxxxxxxx, pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxxx(arvestuslik, sh tasu xxxxxxxxxxx+km xxxxxxxxxxx) ja panga teenustasud 0,32 €. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku xxxxxxxxxxx ( so. 9 kuud ja 21 päeva x xxxxxxxxxxx, sh käibemaks). Tulenevalt

§ 65

lg 1 kohaselt on tegemist halduri üldiste kuludega, mis kaetakse halduri tasu arvelt. 2.

1. R.K. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid, pandieseme müügist saadud tulu puudub. Aruande koostamise päevaks müümata pankrotivara puudub ja teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Jaotiste alusel väljamakseid ei ole vahendite puudumisel tehtud ja haldur palub kinnitada 8 võlausaldaja saamata jäävad nõuded kogusummas 37 560,60 eurot. Halduri selgitusel oli ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi ja võlgu vähemalt 9 võlausaldaja ees kokku vähemalt 40 600,20 eurot. Haldur edastas pankrotimenetluse teated kõigile teadaolevatele võlausaldajatele. Nõudeavalduse esitas 8 võlausaldajat ning menetluses tunnustati täielikult kõik esitatud nõuded kokku summas 37 560,30 €. Võlgniku vara väärtuseks oli hinnatud 0€. Pankrotimenetluse ajal võlgnikul turuväärtust omava müüdava vara olemasolu ei ole tuvastatud. Võlgniku sissetulekuks on pankrotimenetluse ajal olnud töötasu keskmiselt ca 1000 €/kuus /neto/, millest kinnipidamiste teostamisel tuleb arvestada asjaoluga, et võlgnikul on 2 alaealist last. 2.
2. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude täielikuks väljamaksmiseks. R.K. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Kohtukulud puuduvad. 2.
3. R.K.`i pankrotimenetluse käigus pankrotihaldur vormistas enda nimele võlgniku pangakontode kasutusõiguse, on koostanud ja edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele, valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku, tutvunud nõudeavaldustega ning koostanud esialgse võlausaldajate nimekirja, koostanud ja esitanud kohtule

§ 132

sätestatud aruande ning lõpliku võlausaldajate nimekirja, suhelnud võlausaldajatega, suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku laekumisi, teinud igakuiselt võlgniku arestitava sissetuleku arutusi ja andnud võlgniku kasutusse mittearestitavad summad ja koostanud menetluse lõpetamise aruande, kogu töömaht 11 tundi. 2.5. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebamõistlik ja oma maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine pere igapäevaste kulutuste katmiseks. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2020 aasta teises pooles. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on muu asjaolu. R.K.´i pankroti väljakuulutamisel puudusid võlgnikul vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, ning pankrot kuulutati välja

§ 171lg 1 1 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

Pankrotihalduri kinnitusel R.K. pankrotimenetluses puudub müüdav pankrotivara ning sissetulekut on lubatud arestida ainult vähesel määral. Võlgniku sissetulekuks on pankrotimenetluse ajal olnud töötasu keskmiselt ca 1000 €/kuus /neto/, millest kinnipidamiste teostamisel tuleb arvestada asjaoluga, et võlgnikul on 2 alaealist last. Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. 2.6. Tasu taotlus. Pankrotihalduril on R.K.’i pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kulunud 11 tundi. Pankrotivarasse on laekunud halduri tegevuse tulemusena 851,69€.

§ 651lg 1 4

§ 171

lg 2 nimetatud asjaolud, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. 24.08.2021 toimunud üldkoosolekul oli päevakorras võlgnikule usaldusisiku kinnitamine. Kuna menetluses pole ükski isik andnud nõusolekut võlgniku usaldusisikuks hakkamiseks, tegi üldkoosolek Pärnu Maakohtule

§ 172

lg 6 tuleneva ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur on edastanud võlgnikule kirjalikult selgitused kohustustest vabastamise menetluse osas. Vajadusel on tal võimalik kasutada võlanõustajate abi.

1. 02.03.2022 kohtus toimunud ärakuulamisel võlgnik R.K. kinnitas, et on pankrotihalduri aruandega tuttav ja nõus sellega. On esitanud ka kohustustest vabastamise menetluse taotluse ja jääb selle juurde. On nõus enda usaldusisiku kohustusi täitma hakkama. Võlgniku selgitusel töötab ta OÜ-s PlasmaPro töötan pingioperaatorina, töötasu on üle 1000 euro, võlgnikul on xxxxxxxxxxx. Kohtumääruse põhjendused
2. Pankrotimenetluse lõpetamine. Pankrotiseaduse (

) § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega

§ 158lg 4 alusel on põhjendatud.

Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. 4.1.

§ 158

lg 4 teise lause kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas on kohus võlausaldajate nimekirja kinnitanud 20.01.2022 kohtumäärusega vastavalt

§ 1001

- § 1003 sätestatud korrale ning

§ 153

nimetatud rahuldamisjärkudele, ühtegi vastuväidet võlausaldajate nõuetele ei esitatud. Kokku on tunnustatud 8 võlausaldaja nõuded summas 37 560,30 eurot, kõik II rahuldamisjärgus. Jaotiste alusel midagi välja ei ole makstud. Seega kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud, summas 37 560,30 eurot. 4.

1. R.K.’il puudub pankrotimenetluse jätkamiseks, sh pankrotimenetluse kulude katteks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik pankrotimenetluse ajal töötab, tema töötasu on ca 1000 eurot, kuid võlgnikul on ka kaks alaealist ülalpeetavat, mis ei võimalda sissetulekust olulisi kinnipidamisi teostada. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest.
2. Pankrotimenetluse kulud. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja

§ 150lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud 5

§ 65

lg 1 ja 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel (so ajutise halduri tasu reeglite järgi).

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 23

lg 3 järgi ajutise tasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, st alates 01.01.2022.a on tasu ülemmäär xxxxxxxxxxx=xxxxxxxxxxx eurot/tund. 5.1. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal pankrotimenetluse keskmist keerukust, võlausaldajate hulka ja halduri tegevuse mahtu arvestades, on kohtu hinnangul halduri mõistlik töömaht asjas 11 tundi. Sellise töömahu juures taotletava tasu määr xxxxxxxxxxx(xxxxxxxxxxx) jääb alla

§ 65

lg 11, § 651 ja § 23 sätestatud menetlusabi taotlusega seotud piirangute (maksimaalne tasumäär xxxxxxxxxxx €/tund) ja küsitud tasu on mõistlik. Seega kohus määrab halduri tasu suuruseks taotletud summas kokku xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx. Sellest xxxxxxxxxxxja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx €, kokku xxxxxxxxxxx € on võimalik tasuda pankrotivara arvelt. Kuna halduri tasu nõuet täies ulatuses pankrotivara arvel rahuldada ei saa, siis lähtudes

§ 65

lg 11 ja menetlusabi taotlusest, tuleb määrata asjas võlgnikule menetlusabi andmine haldurile tasu maksmiseks ning mõista TsMS § 183 lg 2 alusel halduri kasuks välja tasu xxxxxxxxxxx eurot (+ käibemaks xxxxxxxxxxx €), mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja jääb tagastamatu menetlusabina riigi kanda. Summad kanda pankrotihalduri taotlusel tema büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. 6. Kohustustest vabastamine menetlus.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Menetluses pole ükski isik andnud nõusolekut võlgniku usaldusisikuks hakkamiseks. 24.08.2021 toimunud nõuete kaitsmise koosolek teeb kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud.

§ 172

lg-st 6 juhindudes jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul ei ole praegu alust kahelda R.K. suutlikkuses täita enda usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ja usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara puudub. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik või mitte. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita, eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama endal igasuguse sissetuleku või muu tulu tekkimisest, elu- ja töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Kohtu selgitused võlgnikule: Kohtunik selgitas ärakuulamisel võlgnikule kohustustest vabastamise menetlust kestusega 5 aastat, töötamise (vajadusel töö otsimise) kohustust, aruannete esitamise kohustust (1 kord aastas). 6