) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus
Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta. Hagi osalist rahuldamata jätmist põhistab kohus järgnevalt. Hageja on palunud tuginedes VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatule mõista kostjalt välja viivise tasumata põhinõudelt lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras ehk 43.8% aastas. Hagiavalduses märgitu ning hagiavaldusele lisatud kostja ja B.F.O. vahel sõlmitud lepingu p 4 järgi on lepinguga ettenähtud intressimääraks 37.4 % aastas, mitte 2 43.8% aastas. Viivisemäära 43.8% aastas kohaldamine ei ole hagiavalduses esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perioodi 16.12.2020 kuni 07.12.2021 (357 päeva) eest on kostja viivisenõue, arvestades viivisemäära 37.4% aastas, põhjendatud summas 183.61 eurot (kohus kasutas viivise arvutamisel viivisekalkulaatorit). Seega hageja 07.12.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue tuleb 31.42 euro osas (215.03-183.61) jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja jooksva viivise nõue osas, milles see ületab määra 37.4% aastas. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka VÕS § 1132 lg 2 alusel pärast lepingu lõppemist tekkinud võla sissenõudmiskulu 40 eurot, kuid ei ole esitanud sissenõudmiskulu väljamõistmiseks piisavalt asjaolusid ega põhjendusi. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega võlateatised, mis puudutavad ajaliselt lepingu ülesütlemisele eelnevat perioodi ehk tegemist on lepingu kehtivusajal saadetud kirjadega. VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja sissenõudmiskulu nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja taotleb 200 euro suuruse riigilõivu ja 480 euro suuruse õigusabi kulu väljamõistmist kostjalt.
lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud vastaspoolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud riigilõivu osas.
lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Põhjendatud õigusabi tasu lihtsas võlanõudes tagaseljaotsuse tegemisel kirjalikus eelmenetluses on 2 tunni eest, so (2x120) 240 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 460 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 90%, seega 414 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.