← Eesti

2-21-126319/6

Obsah (9)§ 3141§ 407§ 444§ 162§ 175§ 486§ 6§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-126319

§ 3141lg 2 alusel. Seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 01.02.2022. a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. 2

(3)4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

6. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 euro, väljamõistmiseks. Riigilõivu suuruse sätestab seadus.

§ 486

lg 2 järgi loetakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagiavaldus hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda hagi esitatuks

  1. aastal (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal) ning riigilõivu suuruse sätestas kuni 31.12.
  2. a kehtinud riigilõivuseadus (RLS). Hagilt hinnaga 4102,12 eurot tuli kuni 31.12.
  3. a kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 350 eurot. Seega on hageja menetluskulud 350 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 350 eurot.
  4. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.