Obsah (9)

§ 152§ 124§ 47§ 71§ 43§ 104§ 108§ 77§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-563 Määruse kuupäev 22. märts 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Maksu- ja Tolliameti 5. oktoobri 2021. a otsuse nr 12.2-3/055028-30 osalise

) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on

§ 152

lg 1 p 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg-le 2.

7.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Arvestades, et MTA

1. märtsi
2. a vastuse lisa 2 kohaselt sai kaebaja MTA
3. novembri
4. a vaideotsuse nr 6-1/5037-2 kätte
5. novembril 2021, tuli kaebajal esitada halduskohtule kaebus hiljemalt
6. detsembril
8. Seega kaebaja, esitades
9. märtsil 2022 halduskohtule kaebuse MTA
10. oktoobri
11. a otsuse nr 12.2-3/055028-30 osaliseks tühistamiseks ja MTA
12. novembri
13. a vaideotsuse nr 6-1/5037-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks, on ületanud kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega. 9.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71

lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. 10. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s

1. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19;
4. jaanuari
5. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused 2 kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
8. aprilli
9. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
10. Kaebaja esitas kaebuses taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles põhjendas, et kaebaja seaduslikul esindajal tekkis kohtueelse menetluse ajal järjekordne depressiooniepisood, mille tõttu tekkisid tal tõsised raskused sotsiaalses, tööalases ja koduses tegevuses toimetamisel. Kuivõrd seaduslik esindaja kannatas kaebuse esitamise tähtaja kulgemise ajal depressiooni all, mille tõttu ei olnud ta võimeline mh tööalaseid tegevusi tegema, ei olnud tal võimalik esitada ka kohtule tähtaegselt kaebust maksuotsuse peale. Nagu näitab väljastatud retseptide loetelu, ei ole seaduslikul esindajal kohtueelse menetluse ajal tekkinud depressiooniepisood möödunud, mistõttu esineb tal oluline ja kestev takistus kaebeõiguse kasutamiseks. Kaebaja pöördus pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist mõistliku aja jooksul, s.o umbes kahe kuu jooksul, advokaadibüroo GAVER OÜ poole professionaalse abi saamiseks. Kuivõrd seaduslik esindaja tegi ise haige olles enda teadmiste ja kogemuste põhjal endast oleneva vaidluse lahendamiseks, on tähtaja ületamine vabandatav.
11. Kohtu hinnangul puuduvad objektiivselt mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist. Kohus leiab, et antud juhul ei saanud kohtusse pöördumise takistuseks olla asjaolu, et kaebaja seaduslikul esindajal oli depressioon. Kohus nõustub esmalt MTA
12. märtsi
13. a vastuses väljatooduga, mille kohaselt ei ole praegusel juhul kaebaja seadusliku esindaja depressiooni esinemine kaebuse esitamise tähtaja jooksul tõendamist leidnud. Kaebaja seaduslikul esindajal depressiooni esinemist ja tema tervislikku seisundit konkreetsel ajahetkel ei saa kinnitada kaebaja esitatud depressiooni ravijuhend ega ka kaebaja esindajale välja kirjutatud ravimite loetelu. Tervislikku seisundit saaks kinnitada tervishoiutöötaja tõend, mida praeguses asjas esitatud ei ole. Samas isegi kui jaatada kaebetähtaja jooksul kaebaja seaduslikul esindajal depressiooni esinemist, ei saa MTA poolt kohtule esitatud tõenditele tuginedes väita, et kaebaja seadusliku esindaja tervislik seisund ei võimaldanud tal kaebust õigeaegselt esitada. Nimelt nähtub kohtule esitatud MTA tõenditest, et kaebaja seaduslik esindaja esitas kaebetähtaja jooksul, täpsemalt
14. detsembril 2021 maksudeklaratsiooni ning
15. detsembril 2021 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse. Kohus nõustub MTA-ga ning leiab, et kui kaebaja seaduslik esindaja sai eeltoodud asjaajamisega tegeleda, siis minimaalselt oleks saanud ta ka mõistliku aja jooksul otsida juriidilist professionaalset abi või esitada iseseisvalt kaebuse halduskohtule. Seega võib öelda, et kaebuse esitamine võis kaebajal olla küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik, mistõttu ei ole kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine vabandatav. Lisaks märgib kohus, et vaatamata sellele, et kaebaja vaidlustab MTA
16. oktoobri
17. a otsust nr 12.2-3/055028-30 osas, millega talle määrati maksukohustus, on kaebuse põhjendustest ja eesmärgist lähtuvalt vaidlusaluse otsuse puhul tegemist kaebajat soodustava haldusaktiga. Kuna vaidlustatud otsusega kohustati kaebajat tasuma maksusumma väiksemas summas kui kaebaja soovib seda tasuda, ei kaalu kaebaja eelduslikult rikutud õigus mh üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.
18. Eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse.
19. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 15.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel.

Võttes arvesse, et kaebaja eest on tasutud riigilõivu 1050 eurot ning kohus lõpetas menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel, kuulub tasutud riigilõiv 3 tagastamisele.

Seetõttu palub kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastamist. 16.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti. Et MTA ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda. 17. Ühtlasi peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja seadusliku esindaja tervise kohta.

§ 77

lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik seega kaebaja seadusliku isiku eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. 18.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4