Vastavalt 26.12.2021 koostatud väärteoprotokollile nr 20211226377801 (2302,21,018101) 26.12.2021 kell 09:55 Tallinnas Smuuli tee/Peterburi tee, liikudes Punane tn suunas, juhtis Aliaksandr Shchupak mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning peatamise hetkel oli mootorsõiduk varustatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega (impulssanduri sisu modifitseeritud), mille kasutamisel on võimalik salvestada tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega, juht on kasutanud seadet 09.12.2021 kell 17.01 kuni 10.12.2021 kell 17.10 Soomest-Venemaale piiriületusel ning meerikus on salvestunud sel ajal puhkeaeg. Soome piirivalve on fikseerinud juhi ja sõiduki piiriületuse 09.12.2021 kell 21.09. Juht on tahtlikult märkinud 09.12.2021 tööpäeva lõpu ja 10.12.21 tööpäeva alguse riigitähiseks (fin) eesmärgiga eksitada kontrollijat. Seega on juht võltsinud antud perioodi töiste tegevuste andmeid. Samuti rikkus mootorsõidukijuhile kehtestatud iganädalase puhkeaja nõudeid. Juhi poolt võltsitud sõidu ja puhkeaja andmete kohaselt on juht teinud oma iganädalast lühendatud puhkeaega, kuid tegelikult pole tal seda olnud, kuna tegeles piiriületusega. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 32 lõige 3 nõudeid; / AETR Lisa’32 artikkel 12’34 p 7,8 nõudeid;
lg 1; EÜ Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 artikkel 8 lõige 6 nõudeid; / AETR artikkel 8’14 p 6 nõudeid ning pani toime
Kohtumenetlus 28.12.2021 kohtuistungil andis ütlusi menetlusalune isik ja seletas ta, et teisest andurist ta ei teadnud. Sõitis mööda Eestit õigesti, aga enne seda sõitis 31 tundi ja sõitis Soome praamile. Politsei pidas ta kinni, tegi sõidumeerikust pildid ning võtsid kiibi välja. Siis nad ütlesid talle, et tal on vale andur, aga ta ei tea sellest midagi, ta ei kasuta seda. Nõustus, et läbis 9.12 ja 10.12 Soome-Venemaa piiri. Seletas neile, et kui auto liigub kohapealt 30 sekundi jooksul, siis andur paneb selle pausina ehk puhkeajana kirja. Seoses sellega on ta piiri ületanud ja kahetseb oma tegu. Seda aga, et tal oli paigaldatud valeandur, sellest ta ei tea midagi. Auto oli firma poolt omandatud juba kasutatuna. Kui sellest andurist teada sai, siis helistas kohe sinna firmasse, kus ta töötab, aga nemad ka ei teadnud sellest midagi. Valgevenes nad läbisid sõidumeeriku kontrolli ja seal ei näidanud midagi valesti. Soome ja Venemaa kohta ta tunnistab oma süüd, et on minuti kaupa liikunud. On süüdi ja edaspidi ei hakka sellist asja kordama. See impulssandur võeti ära ja see kruviti välja autos olevast karbi seest. See impulssandur asub käigukasti peal. See oli plombeeritud, aga ta ei tea kelle poolt. See oli Valgevene plomm ehk siis selle firma plomm, kes tavaliselt kontrollib neid sõidumeerikuid, võib-olla isegi Poola oma. Ta ei tea seda, kuna on kasutanud seda autot alles 3 kuud. Tema töögraafik on selline, et 15 päeva on tööl ja siis 2-3 päeva kodus. Puhkuse ajal on see auto firma baasis või teise autojuhi käes. Peale tema on olemas ka asendusjuht. Kõik dokumendid sõidumeeriku kontrollimise kohta on tal autos. Auto on hetkel seal, kus ta kinni peeti, tänava nime ei tea. 9.12.2021 sõitis Soomest Ukrainasse läbi Venemaa ja Valgevene, liikus vaikselt lühikeste ajaperioodidega. Kauba peale laadimine oli Kouvolas, mis asub võib-olla 80-90 km piirist. Tal oli peale laadimine kell 15:05. Pärast kauba peale laadimist sõitis kohe piirile, laadis kauba peale ja siis sõitis 1,5 tundi piirini. Kell 17:01 jõudis piiri peale ja pani Soomes vahetuse kinni. Kell 17:00 ületas Soome piiri vähem kui 25 sekundiga. Kui auto liikumine kestab vähem kui 30 sekundit, siis sõidumeerik paneb selle kirja pausina. Kahetseb oma seda tegu, et on templi pannud sellel ajal kui oli paus. 13.01.2022 kuulati tunnistajana üle politseiametnik T K. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused lubatav tõend, arvestades VTMS § 313 lõikes 1 sätestatut, mille kohaselt kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. 13.01.2022 kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast teadlik. 13.01.2022 kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja karistada Aliaksandr Shchupaki
S § 63 lg 1 alusel
Leidis, et aresti kohaldamine enam otstarbekas ei ole, kuna menetlusalune isik on oma asukoha riiki tagasi läinud. Väärteoprotokolliga heidetakse ette kolme rikkumist: A. Shchupak juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning mootorsõiduki juhtimise ajal oli sõidumeerik varustatud seda tööd võimaldava häiriva seadmega. See on tõendatud impulsianduri lahti murdmisega, millelt on näha elektroskeemile paigaldatud lisakombinatsioone ning elemente. Samuti on ette heidetud seda, et juht on kasutanud nimetatud seadet, mis võimaldas salvestada tegeliku sõidu asemel puhkeaega ning on salvestanud sõidumeeriku andmetesse valed andmed. Need võimaldasid tal eirata iganädalase puhkeaja nõudeid. Viimasena esitas võltsitud andmed kontrollijatele. Kuna lisaks Eesti sisesele liiklusseadusele ning töö ja puhkeaja määrusele kehtivad Eestis ka Euroopa Parlamendi määrus ning AETR kokkulepe, millega on ühinenud ka Venemaa, siis tähendab see seda, et need määrused on otse kohaldunud ning Eestis on võimalik vastutusele võtta ka juhte, kes esitavad oma eelneva 28 päeva kohta võltsitud andmeid mõnes teises riigis või vähemalt kui on alust või tõendeid mis kinnitavad, et on eeldus koosseisu täitmisele. Kui vaadata AETR artiklit 28, siis seal on sõnastatud järgnevalt: „Käesolevat kokkulepet kohaldatakse iga lepinguosalise territooriumil kõigil rahvusvahelistel autovedudel, mida teostatakse nimetatud lepinguosalise või mõne teise lepinguosalise territooriumil reguleeritud sõidukiga“. See tähendab seda, et vaatamata asjaolule, et menetlusaluse isiku mootorsõiduk ei olnud Eestis registreeritud ja eelnev rikkumine toimus küll Soome-Venemaa piiril, mis territoriaalselt ei kuulu Eesti alla, on juht siiski kohustatud Eestis õiged andmed esitama. Vastasel juhul oleks meil olukord, kus juhid teostaksid kolmandas riigis kontrollimatult järjest tööd ilma puhkamata ning kuna neil on õigus teostada ka rahvusvahelisi autovedusid, tuleksid Euroopasse ja sõidaksid Euroopa teedel täiesti välja puhkamatuna. Miks just sõidumeeriku manipulatsiooni on kasutatud sellel ajal nagu tunnistaja ütles, siis juht on kohustatud pidama iganädalast puhkeperioodi ning tõepoolest on kahe mistahes üksteisele järgneva nädala jooksul kohustus kasutada vähemalt järgmisi puhkeperioode, siis on kaks varianti, kas kaks regulaarset iganädalast puhkeperioodi või üks regulaarne iganädalane puhkeperiood ja üks vähendatud iganädalane vähemalt 24 h puhke periood. Nimetatud kuupäevadel milleks oli 9.12.21 ja 10.12.21 ongi näha, et juht on üritanud seal kasutada või vähemalt loonud sellise ettekujutuse, et ta on kasutanud oma vähendatud iganädalast 24 h puhkeperioodi. Tegelikkuses see nii ei ole, sest kontrollijad kontrollisid passi mis näitab, et juht ületas 9.12.21 kell 9:00 ajal Soome-Venemaa piiri. Küll aga on juhikaardil väljatrüki andmetelt näha, et piiri ületust siin sõiduajana salvestatud ei ole, selle asemel on juht alustanud kella viiest oma tööpäeva Soomes, millele on järgnenud 24 h puhkeperiood. Vähemalt juhikaardi andmetel autot liigutatud ei ole. Kohtuliku uurimise käigus tekkis kahtlus, kas keegi teine on võib-olla kasutanud nimetatud mootorsõidukit, siis eelneval istungil menetlusalune isik ütles meile, et keegi teine peale tema sõidukit kasutanud ei ole. Samuti on sõiduki väljatrükkide lehelt, mille kohus on avaldanud, näha, et pesa 2 ei ole registreerinud mitte mingisuguseid lühiajalisi sõite, mis välistab menetlusaluse isiku versiooni sellest, et tema liikumised olid lühiajalised ja väikesel kiirusel ja väike distantsilised. Asjaolu, et juht võis kontrollimise hetkel olla närviline ja üritas lahendada seda olukorda kuidagi muudmoodi, oli vähemalt kohtuvälise menetleja arvamusel tingitud sellest, et ta oli väga hästi teadlik, et ta võib antud rikkumise eest 2 vastutusele võtta ja need karistused ei ole Euroopas kerged. Nagu tunnistaja ütles, et kui menetlusalune isik on juba ühekordse eest saanud trahvi kätte, siis järgneva sõidu jooksul teda enam sama teo eest vastutusele võtta ei saa. Kui ta oleks jätkanud sõitu järgneva 27 päeva jooksul ja läbinud mõnda muud Euroopa riiki, kus karistused on rangemad, siis oleks ta sellest rikkumisest pääsenud. Kohus uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: 26.12.2021 koostatud väärteoprotokoll; 26.12.2021 isiku kinnipidamise protokoll; asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks on sõiduk XXX reg.märgiga XXX; 26.12.2021 e-kirja teel tehtud piiriületuse päring ja vastus; tunnistaja ülekuulamise protokoll; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll; hoiatuste loend; tööaja väljatrüki eelvaated; Aliaksandr Shchupaki nädalagraafikud; fotod seadmest ning passist piiriületuse kohta; CD-plaat salvestustega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ja menetlusaluse isiku selgitused ning hinnanud tunnistaja ütlusi, asub järgmistele seisukohtadele. Esmalt märgib kohus, et kogu väärteoasja menetlemine on kohtu hinnangul toimunud kiirustades ning tähelepanu ei ole pööratud olulistele väärteomentlusõigust tagavatele toimingutele. Nii ei nähtu väärteoasja materjalidest, et menetlusalusele isikule oleks tagatud tõlgi abi. Ometi on Aliaksandr Shchupak Valgevene kodanik, kelle emakeel ei ole eesti keel ning kes kinnipidamise hetkel viibis ilmselgelt talle võõras õigusruumis. Kohus möönab, et VTMS § 24 lg 2 kohaselt kaasatakse tõlk kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning vastavat taotlust menetlusalune isik esitatud materjalide kohaselt ei teinud, kuid kohtul puudub veendumus, kas isikule sellist võimalust üldse pakuti või kas ta oli sellest teadlik. Menetlusalusele isikule on küll selgitatud VTMS § 19 sätestatud õigusi, kuid nimetatud õiguste loetelu ei sisalda tõlgi kaasamine võimalust. Seda enam, et isikult võeti tema kinnipidamisega vabadus ning isiku teadmised enda õigustest said eelduslikult piirduda vaid talle kohtuvälises menetluses avaldatuga. Väärteoprotokollis puudub ka menetlusaluse isiku kinnitus, et talle oleks väärteoprotokolli sisu tõlgitud (nt kohtuvälise ametniku poolt) või et see oleks talle arusaadav. Antud juhul oli kohtu hinnangul tõlgi kaasamine oluline aga juba isikule etteheidetava väärteo kirjelduse tõttu. Väärteoprotokollis on teokirjeldus raskesti mõistetav ning esmapilgul ei ole kuidagi võimalik aru saada, millise nõude rikkumine konkreetse kirjeldusega on seotud ning millise paragrahvi järgi mingi tegu kvalifitseeritud on. Seda enam, et väärteoprotokoll sisaldab nõuete rikkumise osas lühendeid (
, AETR), mille tähenduse teadmist menetlusaluse isiku poolt ei saa kuidagi eeldada. Taolisel viisil väärteoprotokollis kajastatud väärteo teokirjeldus osundab samuti kohtuvälises menetluses aset leidnud kiirustamisele, kus põhirõhk on kohtu hinnangul olnud isiku kinnipidamisel ja karistamisel, mitte talle arusaadaval viisil etteheidetava rikkumise kirjeldamisel. Tähelepanuväärne on siinjuures see, et kohtute infosüsteemi on kohtuväline menetleja lisanud väärteoprotokolli, mis on koostatud teises formaadis kui menetlusalusele isikule kätte antud protokoll. Mõlema protokolli sisu on küll üldjoontes sarnane, kuid erinevalt isikule kätte antud protokollist on kohtute infosüsteemis oleval protokollil osaliselt välja toodud ka eraldi rikutud õigusnorm ja sellele vastav väärteo kvalifikatsioon. Samuti on viimati nimetatud protokolli märgitud rikutud õigusnormina ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3, mis isikule kätte antud protokollis ei kajastu. Puuduvad andmed, et viimati nimetatud protokolli oleks endale saanud ka menetlusalune isik. Asja materjalide juures olevalt videosalvestuselt nähtub küll menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja omavaheline suhtlus menetlusalusele isikule arusaadavas vene keeles, kuid nimetatu ei kinnita automaatselt kohtuvälise menetleja poolt ka väärteoprotokolli sisu tõlkimist menetlusalusele isikule. Seda, et tegelikkuses ei pruukinud menetlusalusele isikule olla talle etteheidetav tegu täies ulatuses arusaadav, näitab ka tema menetlusaluse isikuna antud ütlustes toodud taotlus kutsuda kohtusse tõlk ning kohtuistungil antud ütlused, et protokoll on arusaadav, aga mitte päris täpselt. Kuna kohtumenetluses toimus asja arutamine tõlgi vahendusel, ei pea kohus aga kohtuvälises menetluses 3 tõlgi kaasamata jätmist selliseks oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, mis tooks seetõttu kaasa väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 150 lg 1 p 9 alusel. Järgmisena analüüsib kohus, kas väärteoprotokollis kajastatu on piisav, süüdistamaks menetlusalust isikut talle etteheidetavates väärtegudes. Siinjuures lähtub kohus VTMS §-st 87, mille kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Näiteks on Riigikohus lahendi 3-1-1-45-11 punktis 9 märkinud, et seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Järelikult tuleb kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata väärteokoosseisu täitmiseks vajalikke objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid, kajastada menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis. Nagu kohus juba eespool märkis, on A. Shchupakile kätte antud väärteoprotokollis koostatud teokirjeldus raskesti mõistetav ning esmapilgul ei ole kuidagi võimalik aru saada, millise nõude rikkumine konkreetse kirjeldusega on seotud ning millise paragrahvi järgi mingi tegu kvalifitseeritud on. Menetlusaluse isiku käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes püüab kohus ise siduda väärteokoosseisu rikutud õigusnormiga, lähtudes väärteoprotokolli kantud andmetest, esitatud tõenditest ja menetlusaluse isiku ütlustest kohtuistungil. Lähtudes väärteoprotokolli sisust ja menetlusaluse isiku ütlustest sai menetlusalune isik kohtu hinnangul aru, et talle heidetakse ette sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimist ja sõidumeerikus salvestatud andmetele kehtestatud nõuete rikkumist. Nimetatud menetlusaluse isiku tegevus on tuvastatav ka asjas kogutud tõenditega ning kvalifitseeritav
ja
lg 1 järgi.
näeb ette vastutuse sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimise eest.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Nimetatu on kajastatud ka väärteoprotokollis ning rikutud õigusnormina on muuhulgas viidatud
§-le 131 lg 3 ja AETR Lisa’32 artikkel 1234 p 7,8.
lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 32 lg 3 järgi salvestuslehele kantud andmete või sõidumeerikule või juhikaardile salvestatud andmete või sõidumeerikust välja trükitud andmete võltsimine, varjamine, esitamise takistamine või hävitamine on keelatud. Keelatud on ka sõidumeeriku, salvestuslehe või juhikaardi mis tahes manipuleerimine, mille tulemus võiks olla andmete ja/või prinditud andmete võltsimine, esitamise takistamine või hävitamine. Ühtegi sellisel eesmärgil kasutatavat seadet ei tohi sõidukis olla. AETR („Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkulepe“) Lisa32 artikkel 1234 p 7 sätestab selle, millised andmed (dokumendid) peab sõidukit juhtinud juht sõidumeeriku olemasolul kontrolliametnikule esitama ning p 8 sätestab, et andmeid, mis on registreeritud salvestuslehel, salvestatud sõidumeerikusse või juhikaardile või 1B liites määratletud sõidumeeriku väljatrükil, on keelatud võltsida, varjata või hävitada. Sama kehtib ka sõidumeeriku, salvestuslehe või juhikaardiga manipuleerimise kohta, mis võib kaasa tuua andmete ja/või trükitud 4 teabe võltsimise, varjamise või hävitamise. Sõidukis ei tohi olla ühtegi seadet, mida saaks kasutada sellisel otstarbel. Vaidlus puudub selles, et 26.12.2021 kell 09:55 Tallinnas J. Smuuli tee/Peterburi teel, liikudes Punane tn suunas, juhtis Aliaksandr Shchupak mootorsõidukit XXX reg.märgiga AXXX, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning millest leiti sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade (impulssanduri sisu modifitseeritud), mille kasutamisel on võimalik salvestada tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega. Vastavaid ütlusi andis kohtus tunnistaja T K, kuidas nad hakkasid vaatama sõidumeerikut ja sõiduki juhtmestikku kontrollima ning välistamise teel jõudsid järeldusele, et see manipulatsioon peab olema impulssanduris, avasid impulssanduri ja leidsid, et seda on manipuleeritud. Tunnistaja kirjeldas, et impulssanduri välja võtmine on nagu poldi välja keeramine käigukasti küljest, selle võivad kõik välja võtta, selleks on ainult mutrivõtit vaja ning kindlasti ei puudunud tal (menetlusalusel isikul) sellele kohale juurdepääs. Impulssanduri olemasolu ja äravõtmist on kirjeldatud ka asitõendi vaatlusprotokollis (tl 6-7), millest nähtuvalt võeti sõidumeerik oma sahtlist välja ning tuvastati, et sõidumeeriku ühendusjuhtmetes on mitmeid mitteoriginaaljuhtmeid. Tehes erinevaid teste pingemõõturiga ja tuginedes kogemusele välistasid võimalikud manipulatsioonimeetodid ja kõige tõenäolisemaks jäi, et impulssanduri sisu on muudetud. Antud meetodi puhul sekkutakse impulssanduri sisusse, ehitatakse see ümber selliselt, et lülituse abil on võimalik signaal sisse ja välja lülitada endale vajalikul hetkel, kasutades erinevaid võimalusi – pult, lüliti, pedaalide vajutamise kombinatsioon jne. Edasi keerati impulssandur käigukasti küljest lahti ning kasutades tööriistu avati mehaaniliselt anduri korpus. Anduri mikroskeemil on näha, et sinna on joodetud mitmeid mitteoriginaalkomponente, mida seal olla ei tohi. Andur on asitõendina sõidukist ära võetud (pakend 1) ning fotografeeritud. Menetlusaluse isik ei eitanud, et seade võeti kohtuvälise menetleja poolt ära tema poolt juhitud ja politsei poolt kinni peetud sõidukist, kuid tema ütluste kohaselt ei teadnud ta seadme olemasolust sõidukis ning eitas seadme tahtlikku manipuleerimist. Kohtu hinnangul osundavad kogutud tõendid aga seadme tahtlikule manipuleerimisele, mis omakorda annavad kinnitust ka menetlusaluse isiku teadmisest seadme olemasolust. Kohus arvestab väärteoprotokollis kajastatut ja kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et juht on kasutanud seadet 09.12.2021 kell 17.01 kuni 10.12.2021 kell 17.10 Soomest-Venemaale piiriületusel ning meerikus on salvestunud sel ajal puhkeaeg. Nimelt on asja materjalide juures oleval sõidumeeriku andmete väljavõttel (tl 34) alates 09.12.2021 kell 17.01 kuni 10.12.2021 kell 17.10 märgitud tähis , s.o puhkeaeg vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 5 punkti b alapunkti iv ja AETR Lisa32 artikkel 1234 p 3 alapunkt d kohaselt. Samas on menetlusaluse isiku passis (foto tl 41-42) märge selle kohta, et ta on 09.12.2021 (Vaalimaa) ületanud piiri (10.12.2021 on ta Venemaa piiripunktis). Asja materjalide juures on vastus Soome Vabariigist selle kohta (tl 8), et A. Shchupak on ületanud Vaalimaa piiripunkti 09.12.2021 kell 21:09 sõidukiga XXX reg.märgiga XXX. Sellekohased andmed aga meerikus/juhikaardil ei kajastu, kuigi piiriületust ei eitanud menetlusalune isik ka ise. Menetlusalune isik seletas, et ületas Soome piiri, liikudes autoga 25-30 sekundi kaupa ning kui auto liikumine kestab vähem kui 30 sekundit, siis sõidumeerik paneb selle kirja pausina. Juhikaardi väljatrükilt ja tunnistaja T.K ütlustest nähtub, et kõik, sh 30-sekundilised nö „tõmbed“liigutused (st auto liigutamine nt järjekorras seismise ajal) siiski kajastuvad väikeste kollaste triipudena. Menetlusaluse isiku piiriületuse kohta tehti piirivalve poolt märge ka tema passi 09.12.2021 kell 21.09 ning üle piiri liikumine pidi kajastuma juhikaardil/meerikul. Kõike eelnevat arvestades on menetlusalune isik täitnud väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas nii
kui ka
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivsed koosseisud, st juhtis mootorsõidukit, mis oli varustatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega (
), mille abil rikkus sõidumeerikus salvestatud andmetele kehtestatud nõudeid (
Kohtu 5 hinnangul pani menetlusalune isik mõlemad väärteod toime otsese tahtlusega. Juhul, kui isik ei oleks sõidumeeriku tööd häirida võimaldavast seadmest teadnud, ei oleks tal ka võimalik meerikus olevaid andmeid muuta. Ometi on sellekohane tegevus menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses selgelt tuvastatud. Kohus arvestab ka tunnistaja T K ütlusi selle kohta, et menetlusalune isik pidi olema sellest andurist teadlik, tänu andurile oli menetlusalusel isikul võimalik puhkeaega välja lülitada, juhtides sõidukit salvestas meerik tegelikult puhkeaega. Järelikult Aliaksandr Shchupak teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Seega sisaldab Aliaksandr Shchupaki käitumine
ja
lg 1 sätestatud väärteokoosseise ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi sõidumeeriku tööd häirida võimaldavat seadet on kasutatud Soomest Venemaale piiriületusel, avastati seade Eestis ning valed andmed esitas menetlusalune isik Eestis, st rikkumine tuvastati Eestis, mistõttu on antud juhul tegemist ka õige kohtualluvusega. On oluline, et isiku tegevus oleks kooskõlas ka Eestis kehtivate seadusega. Praegusel juhul on tegemist rahvusvahelise veoga, kus sõidumeerikule kantud andmeid tuleb kohtu hinnangul vaadelda tervikuna, kaitsmaks konkreetsel ajaperioodil läbitavate riikide õigusruume. Seetõttu on oluline, et isiku tegevus oleks kooskõlas ka Eestis kehtivate seadusega. Ka on antud juhul eelnimetatud väärteokoosseisude realiseerimiseks vajalikud osateod ajalisruumilises tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest, st tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab mitu väärteokoosseisu. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja kohtuistungil antud selgitustega, et vaatamata asjaolule, et menetlusaluse isiku mootorsõiduk ei olnud Eestis registreeritud ja eelnev rikkumine toimus Soome-Venemaa piiril, mis territoriaalselt ei kuulu Eesti alla, on juht kohustatud õiged andmed eelneva 28 päeva kohta esitama ka Eestis. Vastasel korral jääksid isikule etteheidetavad õigusnormid sisutühjaks ning just rahvusvaheliste vedude sõidukijuhid võiksid sõita riigist riiki, eirates nii riigisiseseid kui Eestis kehtivaid rahvusvaheliselt kokkulepitud õigusnorme. Nii kohaldatakse „Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkuleppe“ artikkel 28 lg 1 järgi käesolevat kokkulepet iga lepinguosalise territooriumil kõigil rahvusvahelistel autovedudel, mida teostatakse nimetatud lepinguosalise või mõne teise lepinguosalise territooriumil registreeritud sõidukiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Samuti on tunnistaja T K andnud ütlusi, mille kohaselt tähendab see trahv seda, et teist korda isikut selle eest ei karistata. Kui ühes riigis on rikkumine juba tuvastatud, siis teises riigis teda selle eest enam karistada ei saa. Kord on selline, et isegi kui ta ka Eesti siseselt on näiteks tehnilise seisundi osas juba sõidukit kontrollinud, siis eesmärk on see, et iga päev teda ei kontrollitaks või iga järgnev kord teda ei kontrollitaks, vaid juht saab öelda, et teda on kontrollitud. Eesti siseselt on andmebaas, kust nähtub, milliseid sõlmi enam ei kontrolli, samamoodi on ka nende Euroopa praktika, et kui isikut on kontrollitud, siis kuni kontrolli hetkeni ta kontrollib, aga kontrolli hetkest varasemat aega ta enam ei kontrolli. Kui eelnevalt leidis kohus, et menetlusalune isik on täitnud
ja
lg 1 väärteokoosseisud, siis kohtu hinnangul ei ole väärteoprotokollis kajastatud andmed piisavad heitmaks isikule ette ka
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.
näeb ette vastutuse kehtestatust lühema iganädalase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt. Väärteoprotokollis toodud teokirjelduse kohaselt rikkus menetlusalune isik mootorsõidukijuhile kehtestatud iganädalase puhkeaja nõudeid, juhi poolt võltsitud sõidu ja puhkeaja andmete kohaselt on juht teinud oma iganädalast lühendatud puhkeaega, kuid tegelikult pole tal seda olnud, kuna tegeles piiriületusega (protokollist nähtuvalt järelikult 09.12.2021 kell 17.01 kuni 10.12.2021 kell 17.10). Rikutud õigusaktidena on viidatud
lg 1, EÜ Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 artikkel 8 lõige 6 ja AETR artikkel 814 p 6. 6 Kohtu hinnangul on toodud teokirjeldus liialt üldine ning selleks, et heita isikule ette
toimepanemist, peaks kohus hakkama väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid ise sisustama, väljudes nii väärteoprotokolli piiridest. Väärteoprotokollis osundanud
lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/
rikkumine, oleks väärteoprotokolli pidanud märkima kõik süüteokoosseisu täitmisele osundavad faktilised asjaolud. Kuna kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis toodud teokirjeldusest ning hakata ise võimalikke faktilisi asjaolusid tuvastama ja sisustama ning kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik enam kõrvaldada, tuleb Aliaksandr Shchupaki suhtes
S § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning ka
lg 1 järgi saab isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kuna eelnimetatud väärteokoosseisude realiseerimiseks vajalikud osateod olid ajalis-ruumilises tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest, tuleb
ja
S § 63 lg 1. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Antud juhul näevad mõlemad väärteokoosseisud ette sarnase karistuse. Kohtu hinnangul ei ole A. Shchupakit võimalik karistada kergemaliigile karistusega, s.o rahatrahviga. Kuigi karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 63 lg 1, vastas A. Shchupaki tegevus kahele süüteokoosseisule ning tema käitumine oli liikluskorda ohustav. Ilmselgelt on suur veok liikluses kõrgendatud ohu allikas ning selleks, et vältida raskeid liiklusõnnetusi, on veokijuhtide poolt äärmiselt oluline kehtivatest normidest kinni pidada. Liiklusnõuete eiramine näitab menetlusaluse isiku hoolimatut ja ükskõikset suhtumist ühiskonna jaoks olulistesse väärtustesse ning õiguskorra kaitsmise huvides oli õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik. Kõik liiklejad peaksid ennast 7 liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku rangusega. Seega on kohtu hinnangul nii üld- kui eripreventiivsetel kaalutustel vaja menetlusalust isikut karistada arestiga, mõjutamaks tema käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekusele. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva ja alaealisena väärteo toimepannud isikule kuni kümme päeva. Kohtu hinnangul ei saa A. Shchupaki süüd hinnata keskmisest suuremaks. Kuigi tegemist oli rahvusvahelise veoga, kus liiklusnõuete järgimine peab olema järjepidev, kaitsmaks kaasliiklejate tervist ja vara, siis puuduvad andmed, et antud juhul oleks oht kellegi elule või varale olnud reaalne. Rikkumine tuvastati nö rutiinse kontrolli käigus ning asjaolude selgitamiseks ja isiku karistamiseks peeti menetlusalune isik 26.12.2021 kinni. Arvestades, et A. Shchupak ei ole Eesti Vabariigi kodanik, on igati usutav, et juba võõras riigis vabaduse võtmine avaldab isikule vajalikku mõju ning suunab edasiste rikkumiste vältimiseks pidama kinni liiklust reguleerivatest normidest ja eeskirjadest. Arvestades veel karistust raskendavate asjaolude puudumist ning tõsiasja, et karistusregistri andmetel ei ole A. Shchupaki varem Eesti Vabariigis karistatud, leiab kohus, et A. Shchupakile tuleb mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o kaks päeva aresti. Seda enam, et kohtuistungil avaldas A. Shchupak ka tehtu üle kahetsust, st esineb karistust kergendav asjaolu. Praeguses asjas mõistetava aresti mõju A. Shchupaki edasisele käitumisele ei saa alahinnata ning juhul, kui ta tõesti jätkab süütegude toimepanemist, on ta väga hästi teadlik raskema koheselt saabuva karistuse mõistmiste aktuaalsusest edaspidi. Kohtu hinnangul mõjutab ka selline teadmine menetlusaluse isiku hoiakuid õiguskuulekusele ning suurendab võimalust, et ta soovib ja tahab käituda liiklusnorme järgivalt ning kaaskodanike vara ja turvatunnet austavalt. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. Kuna A. Shchupak oli kinni peetud 26.12.2021 kell 9.55 kuni 28.12.2021 kell 9.55, tuleb nimetatud ajavahemik KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka ning 2-päevane arest tuleb lugeda kantuks. Asitõend VTMS § 108 p 7 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemiseks selgitada sedagi, kuidas toimida asitõendite ja muude äravõetud esemetega. Cd-plaadil asuv salvestus on toimiku osa ja jääb väärteotoimiku juurde. Praeguses asjas on asitõendiks käigukasti impulssandur nr 12101413, mis asub väärteotoimiku juures. Kohtu hinnangul on tegemist väärtusetu asjaga, mistõttu tuleb see KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Juhindudes KarS § 56, VTMS § 107 lg 1 p 1, 113, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Aliaksandr Shchupak
ja
S § 63 lg 1 alusel karistuseks
S § 68 lg 2 alusel arvata Aliaksandr Shchupak kinnipidamine 26.12.2021 kell 9.55 kuni 28.12.2021 kell 9.55 karistusaja hulka ning lugeda karistus - arest 2 päeva kantuks. Lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus Aliaksandr Shchupak suhtes
Asitõend - käigukasti impulssandur nr XXX, mis asub väärteotoimiku juures – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 31.01.2022.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 14.03.2022.a. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.