← Eesti

2-21-13576/12

2-21-13576 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-13576 Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine G S-K hagi H K vastu abielu lahutamiseks 3 500 eurot Hageja G S-K (isikukood xxx; e-post xxx) Kostja H K (isikukood xxx; e-post xxx)
  2. jaanuar 2022.a kohtuistung ja
  3. jaanuar 2022.a ärakuulamine RESOLUTSIOON
  4. Hagi rahuldada.
  5. Lahutada H K ja G S-K abielu, milline on sõlmitud xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr xxx.
  6. Anda G S-Kule tagasi abielueelne perekonnanimi „S.“ Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue 1

(3)2-21-13576 G S-K esitas 30.08.2021.a kohtule hagi H K vastu, milles palub lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu xxx.a. Abielu on tegelikkuses läbi alates 2016.a algusest. Nüüdseks, vähemalt aasta pole üldse võimalik enam vestelda. Juhul, kui kostja viibib poolte endises ühises majapidamises on tema asjad eraldi sissepääsuga ruumides ja pooled kokku ei puutu. Ruume kasutab kostja vaid päevasel ajal oma asjade hoidmiseks. Kostja keeldub abielulahutuse avaldusest üldse vestlemast ja pooled ei vestle omavahel üldse. Pooltel on 2 ühist last: K L K, sündinud xxx.a ja M J K, sündinud xxx.a. Hageja soovib peale abielu lahutamist tagasi võtta nime „S“. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses ei võta hagi õigeks, ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Leiab, et asi on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled abiellusid xxx.a. Poolte suhted halvenesid 2016.a, vahepeal paranesid aga abikaasad on ühel meele, et alates 2019.a abielulised suhted puuduvad. Hageja välistab abielu taastamise võimaluse. Pooled elavad küll ühises majas, on jaganud omavahel majapidamisega seotud kulusid ja kohustusi aga abielulisi suhteid nende vahel ei ole. Abikaasad magavad eraldi ruumides ja ei kasuta söögitegemiseks sama külmkappi. Abikaasad suhtlevad omavahel minimaalselt, peamiselt lastega seotud olmelistes küsimustes, omavaheliste suhete teemal ja abielu teemal suhtlus puudub. Kostja ei soovi abielu lahutada ja leiab, et abielu on võimalik taastada. Kostja sooviks abielu säilitada laste pärast vähemalt noorima lapse täisealiseks saamiseni, sest lastel peab olema kodu kus on ema ja isa. Kostja hinnangul on hageja hagiga kiirustanud ja abikaasad peaksid enne omavahelised suhted selgeks rääkima. Kohus on seisukohal, et abielu on poolte vabatahtlik ühendus. Kui üks abikaasadest ei soovi abielus olla, siis ei saa teda sundida seal tahtevastaselt olema. Kohus mõistab kostja soovi laste pärast abielu säilitada aga abielu peaks laste jaoks olema sisuline, mitte formaalne olukord. Poolte poolt avaldatust ei jää kahtlust, et sisulist abielu teostamist abikaasade vahel viimase paari aasta jooksul ei ole toimunud. Kostja saab oma laste jaoks olla hea isa ja täita isa kohustusi ja ülesandeid sõltumata sellest kas ta on laste emaga formaalselt abielus või mitte. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
(3)2-21-13576 Alan Biin kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.