1-21-5726/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2022, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-21-5726 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Tõlk Prokurör Valentina Michelson Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Janek Konevskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu JANEK KONEVSKIHH, isikukood 37411150013, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 11.07.2021 ja lõpp 09.12.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.01.2022 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta JANEK KONEVSKIHH vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.12.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janek Konevskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks. Viru Maakohus karistas 06.09.
4. a otsusega Janek Konevskihhi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. 1 KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 11 kuud vangistust, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 15.09.
5. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse, võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 11.07.2021, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aja. Kohtuotsus jõustus 12.10.
6. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku 11-l korral (6 arhiveeritud karistust), vangistuslikku karistust kannab kuuendat korda. Toimepandud kuriteod on eriliigilised. Varasemalt on teda karistatud piinamise, korduvate varavastaste tegude eest sh röövimise, dokumendi hävitamise ja rikkumise, kinnipidamisasutuses narkootilise aine omandamise, korduvate vägivalla kuritegude- väljapressimise, ähvardamise, kehalise väärkohtlemise sh lähisuhtes, sissetungimise ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Käesolevalt on teda karistatud sissetungimise ja kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Teod on toimepandud nii etteplaneeritult kui ka impulsiivselt. Varasemalt on kuriteod toimepandud grupis, viimased kuriteod on toime pannud üksinda. Vägivaldsuse raskusaste ei ole muutunud. Soodusteguriks on sõltuvusainete kuritarvitamine, mõtlematu käitumine, puudulik probleemilahendamise oskus, varavastaste kuritegude puhul ka majandusliku kasu saamine. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Janek Konevskihh avalikkusele kõrgohtlik. Oht seisneb piinamises, röövimises, väljapressimises, mille tagajärjel võivad tekkida rasked kehavigastused, kinnipidamisasutuses narkootilise aine omamises, omavoli vägivalda kasutades, ähvardamises, vägivalla kasutamises mh ka lähisuhtes, mille tagajärjel võivad tekkida kergemad kehavigastused ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Samuti on oht iseenda vigastamises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik jätkab endist elustiili, ei loobu sõltuvusainete tarvitamisest, ei õpi probleeme seaduskuulekalt lahendama, käitub impulsiivselt, mõtlematult ega arvesta oma tegude tagajärgedega. Samuti ka siis, kui on majanduslikes raskustes ja ei tee muutusi oma sõprusringkonnas. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Janek Konevskihh taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et vabanedes hakkab töötama, kuna korteri eest on kogunenud võlad, mis tuleb ära tasuda. Töökoht on olemas P. OÜ-s, asub tööle xxxx, töötas seal ka enne vangistust. Avaldas, et tal ei ole alkoholisõltuvust, kuid on valmis kriminaalhooldusel täitma alkoholi tarvitamise keeldu. Saab aru, et on juba 57 aastane ja elu peaks teistsugune olema. Ka on tal poeg ja ta ei soovi, et poeg kordaks tema vigu. Lähedasteks nimetas ema, isa, endise elukaaslase ja poja, suhted on kõigiga head. Pojaga suhtleb telefonitsi peaaegu iga päev, nüüd aga vähem, kuna laps on kella viieni õhtul lasteaias. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma seisukohta põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult 2 ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Janek Konevskihh ära kandnud talle mõistetud vangistusest (1 aasta 4 kuud ja 28 päeva) 6 kuud ja 29 päeva ehk rohkem kui kolmandiku mõistetud karistusajast ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et ta on avalikkusele kõrgohtlik, kuna tema mõtlemine, käitumine ja hoiakud on kuritegeliku kalduvusega: isikul on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster. Korduvate kuritegude toimepanemine näitab kinnipeetava negatiivset hoiakut ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Janek Konevskihh võib küll aru saada, et tema käitumine ei ole aktsepteeritav, kuid motivatsioon muutumiseks on vähene. Kohtu hinnangul on Janek Konevskihh süstemaatiline õigusrikkuja, kes teeb riskantseid otsuseid ning ei mõtle teo tagajärgedele. Sellisele seisukohale annab aluse tema eelnev elukäik. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Janek Konevskihhi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on kinnipeetavale endale kuuluva 1-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Korter on tühi, selles ei ela kedagi. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava biloogilised vanemad on surnud. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad kasuvanemad ja õed. Endise elukaaslasega on ühine laps. Suhted lähedastega on head. Samas ei saa jätta märkimata, et kinnipeetava paarisuhted on lühikese kestusega ja mitme elukaaslase suhtes on ta kasutanud füüsilist vägivalda (ka käesolevas kuriteos). Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalset mõtteviisi toetavaid isikuid ja kuritegude toimepanemine grupis viitab isiku mõjutatavusele. Seega tutvusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima arvestades asjaoluga, et isik vabaneks samasse keskkonda, kus ta oli enne vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Janek Konevskihh tööle asuda P. OÜ-sse. Kinnipeetav töötas ka varem selles ettevõttes, algselt xxxx, hiljem tegeles xxxx. Ettevõtte juhatuse liige on kinnitanud, et nad garanteerivad Janek Konevskihhile vanglast vabanemisel töökoha. 3 K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 3084 eurot. Finantssurve võib avaldada negatiivset mõju kinnipeetava majanduslikule toimetulekule ja seetõttu võib tekkida oht uue kuriteo toimepanekuks arvestades seda, et isik on varem pannud toime vargusi majandusliku kasu saamise eesmärgil. Enne vangistust tarvitas Janek Konevskihh regulaarselt alkoholi. Vangla meditsiiniosakonna andmete järgi on ta alkoholi kuritarvitaja. Väidetavalt on talle korduvalt kutsutud kiirabi alkoholimürgituse tõttu. Lõviosa kuritegudest (sh vägivaldsed ja käesolev kuritegu) on toimepandud alkoholijoobes. Joobes võib isik käituda agressiivselt ega suuda kontrollida oma emotsioone. Kinnipeetav saab küll aru, et alkoholi tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski, kuid motivatsioon muutuseks on vähene. Kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et tal ei ole probleeme alkoholiga ja ta suudab täita alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus on seisukohal, et arusaadavalt kontrollitud keskkonnas alkoholist loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et ta saab alkoholi tarvitamise keeluga hakkama, kuna selle kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Kohus leiab, et Janek Konevskihhi alkoholi tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud, mistõttu võib ta naasta alkoholi kuritarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda ka uued kuriteod. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav ei tarvitanud enne vangistust narkootikume, kuigi on neid elus proovinud. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimise kohta iseloomustuses teave puudub. Kinnipeetav on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Ka hirm kinnipidamisasutusse sattuda Janek Konevskihhi seaduskuulekusele mõjutanud ei ole. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused ja töökoha olemasolu, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem elukäik, suhted kriminaalse taustaga isikutega, alkoholi võimalik taastarvitamine ja uue kuriteo sooritamine katseajal. Kohus on seisukohal, et riski suurendavad ka küsitavad väärtushinnangud ning hoiakud (väljakujunenud kriminaalne käitumismuster, negatiivne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse jne). Ka leiab kohus, et kinnipeetava käitumine vangistuse ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Distsiplinaarkaristuste puudumine on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa 4 teha järeldust tema muutumisest. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui aasta, seega on isikul võimalik kuni järgmise ennetähtaega karistuse kandmiselt vabanemise võimaluse avanemiseni omandada ja kinnistada positiivseid hoiakuid ning käituda eeskujulikult. Individuaalses täitmiskavas on isikule veel ette nähtud läbida vestlused analüüsimaks toimepandud kuritegusid, nendega kaasnevaid tagajärgi ning ühiskonnas kehtivaid norm, vestlused on ettenähtud 2022 kolmandas kvartalis. Ka on läbimata sotsiaalprogramm „Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, mille toimumise aeg on 2022 teises kvartalis. Eelloetletud tegevuste läbimine on oluline, et kinnipeetav saaks aru, et kuritegeliku käitumise tagajärjeks on alati karistus ning suudaks tulevikus hoiduda kuritegelikust käitumisest. Aga samuti ka, et ta teaks erinevaid võimalusi, kuidas konfliktsituatsioonis toime tulla, võtta vastu kaalutletud otsuseid ning probleeme lahendada ilma vägivallata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.03.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
7. veebruari 2022 määrus muutmata. 09.02.2022 kohtumäärus 1-21-5726 jõustus
8. märtsil 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5