Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.01.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-14291 Tsiviilasi T B hagi S P B

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 10.09.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt on T B (hageja) S P Bi (kostja) ema, kellelt on kostja kasuks Harju Maakohtu 26.03.2019 tsiviilasjas nr 2-18-14127 kohtuotsuse järgi välja mõistetud igakuine elatis 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud 1/2 osa riikliku lastetoetuse määra kostja kasuks tema ülalpidamiseks alates 20.09.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja on täitnud kohtuotsust nr 2-18-14127, kuid tema tervislik seisund on halvenenud ning tal ei ole võimalik kuni tööle saamiseni elatiskohustust täita kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses. Hagejal on 2017 diagnoositud xxx. Haigus ei ole ravitav ja süveneb. Hageja tervise halvenemise tõttu on talle määratud osaline töövõime alates 08.04.2020 ja pikendatud alates 28.04.

1. Hageja osaleb tööalase rehabilitatsiooni programmis alates 07.2021 ning Töötukassa rahastatud erialasel täiendkoolitusel alates 04.2021, eesmärgiga leida erialane töö. Hagejal on ammendanud võimalused teenida piisavalt elatise tasumiseks. Tööle saamist on oluliselt halvendanud koroonakriis ja hageja piiratud töövõime. Hageja sissetulek on Töötukassa toetus keskmiselt 250 eurot kuus, lisaks üüritulu 280 eurot kuus. Üürileping kehtib kuni 28.02.
2. Hageja leiab, et kostja seadusliku esindaja poolt elatisnõudes esitatud kulud on ülemäärased. Kostja isale kuulub Tallinnas 3 korteriomandit. Tal ei ole vajadust elada üürikorteris ja selleks kulutada. Hagejal on infot, et kostja seadusliku esindaja transpordikulud on tasutud asutuse poolt, kus ta töötab. Kostja seaduslik esindaja teenib talle kuuluvalt 3 korterilt olulist üüritulu, kuni 1500 eurot kuus. Kostja ei osalenud ega osale alates koroonakriisi algusest märtsis 2020 kostja seadusliku esindaja poolt elatishagis esitatud mahus ringides ja trennis. Kostja koolikoormus tõuseb pidevalt, mille tõttu ta on muutunud xxx. Ta ei suuda ilmselgelt käia igapäevaselt trennis. Hageja on valmis ja võimeline hoolitsema kostja eest vahetu vanemluse korras: pakkuma sooja tervislikku sööki, kerget kehalist koormust ning kodus õppimisel olema haritud vanemana heaks 2 juhendajaks. Lapsel ja emal on alati olnud ja on tugev emotsionaalne side. Kostja sünnikodus, ema juures on lapsel turvaline, hooliv ema, suur aed, ilus korter, kõik võimalused arenguks. Kostja viibib hageja juures üha enam, 30 - 40% kuus, mil hageja kannab kõik lapse vajadustega seotud kulud 158,08 eurot ulatuses, s.h: eluasemekulud 26,35 eurot; toit 70 eurot; transport 12,7 eurot; sidekulud st internet 6 eurot; tervishoid 3 eurot; hügieenitarbed 3,33 eurot; riided ja jalanõud 10 eurot; huviringid (arvutiekraan ja -kaamera, klaviatuur, hiir, telefonilaadija) 26,7 eurot. Hageja on töötu alates 29.11.2017 ja tema igakuine tulu keskmiselt on 530 eurot netos. Hagejal on järgmised kulutused, koos kulutustega lapsele kokku summas 651,59 eurot: eluasemekulud 158 eurot; toit 370,94 eurot; transport, sh kohustuslik liikluskindlustus, rehvivahetused 42,74 eurot; sidekulud sh internet 30,78 eurot; tervishoid 18 eurot; hügieenitarbed 10 eurot; riided ja jalanõud 20 eurot. Hageja märgib ka, et elatise süsteem on kohe muutumas ning uus lähenemine arvestab miinimumelatise summa kujunemisel mitmeid erinevaid faktoreid. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatist 50 euroni kuus. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja on täitnud üks kord viimase 7 aasta jooksul oma ülalpidamiskohustust peale kostja pöördumist kohtutäituri poole. Pärast kohtutäituri pöördumist nõudega hagejale tasuda elatis summas 5632 eurot perioodi 2018 -2020 tasus hageja summa viie päeva jooksul. Hageja ei ole kostja teadmisel ametlikult tööl olnud alates aastast 2010, see tähendab, et hageja omab sellist sissetulekut viimased 11 aastat, et ei ole sunnitud elamiseks raha teenima töökohas, kus tasutakse töötasu ametlikult. Hagejal on õigus, et kostja omab Tallinnas 3 korterit, mis jäid kostjale peale abielu lahutust aastal
3. Ühes nendes korteritest elab kostja seadusliku esindaja ja hageja ühine tütar ning teised kaks korterit on välja üüritud, et tasuda kostja eluasemelaenumakseid summas 960eur/kuu, mis jäi kostja kanda ühisvara jagamisel ja on kostja kohustus veel järgnevad 16 aastat . Kostja on osalenud ja osaleb ka tänasel päeval trennides ja ringides, mida igakuiselt tasub kostja esindaja. Kahjuks hageja ei ole nende ringide/trennide vastu huvi tundnud ja ei ole reaalse eluga kursis. Hagejal puudub täielikult huvi lapse koolikohustuste täitmise osas. Hageja ei ole võimeline hoolitsema lapse eest. Seoses alkoholi probleemi olemasoluga ei ole lapsel olla turvaline hageja elukohas. Seoses hageja ebastabiilsete ja pikkade alkoholiperioodidega on laps hageja juures minimaalselt, viimase 3 kuu jooksul kokku maksimum 6-9 päeva, seda ainult nädalavahetustel ja mitte kunagi üle 2 öö korraga. Kostja ei nõustu ka hageja väljatoodud kulustega. Tekib vastuolu, et kui hageja kulud on igakuiselt väidetavalt 651,59 eurot, siis kuidas on võimalik neid kulutusi tasuda, kui hageja sissetulek on 530 eurot. Kohtu põhjendused
4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 3
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps (dtl 14). Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud 1/2 osa riikliku lastetoetuse määra alates 20.09.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 26.03.2019 otsusest tsiviilasjas nr 2-1814127 (dtl 7-12). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 50 euroni kuus.
2. Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-18-14127 26.03.2019 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas 2-18-14127 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatise miinimumsummas, märkides oma igakuisteks kuludeks kokku 670 eurot (tsiviilasja 2-18-14127 materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Hageja tugines oma vastuväidetes eelkõige sellele, et ta on töötu, kostja igakuised kulud on ülepaisutatud ning 4 kostja isale laekub lastetoetus. Vastavalt poolte poolt väljatoodule, pidas kohus põhjendatuks lapse kulutusi vähemalt miinimumi ulatuses ning vähendas elatist üksnes poole peretoetuse võrra. Kohtuotsus jõustus 27.04.
3. Kohus selgitab, et

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §102 sätestatuga. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud elatist vähendada tuues välja, et ta on töötu, tal on 2017 diagnoositud xxx; talle on määratud osaline töövõime; kostja igakuised kulud on ülepaisutatud ning kostja veedab hageja juures 30%- 40% ajast. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kostja poolt eelmärgitud asjaolud oleksid käesoleval juhul sedavõrd oluliselt muutunud, et need annaksid aluse elatise suuruse muutmiseks. Hageja on olnud töötu juba 2017 aastast ning tuginenud nimetatud asjaolule juba ka tsiviilasja 2-18-14127 menetluses. Seega ei ole tegemist uue asjaoluga, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Asjakohatud on ka hageja väited selle kohta, et kostja kulud eelmise menetluse hagiavalduses olid ülepaisutatud. Kohus selgitab, et kostja igakuiseid kulusid on kohus hinnanud juba 26.03.2019 lahendis. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised kostja kulud ja millises ulatuses on võrreldes 2018/2019 aastaga oluliselt vähenenud. Samuti ei ole hageja tõendanud, kui palju reaalselt kostja hagejaga viibib ega selgitanud, mil määral see erineb eelmise lahendi tegemise ajast. Kohus selgitab, et üksnes kuupäevade väljatoomine hageja esitatud dokumendis ei tõenda kostja viibimist hageja juures. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid kostja kulude kohta, mida hageja väidetavalt kannab ajal, mil kostja hagejaga viibib. Seega puudub alus elatise vähendamiseks nimetatud asjaoludel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjal tuvastatud xxx 24.11.2016 aastal (dtl 5). Seega oli kostjal võimalus sellele tugineda ka tsiviilasja 2-18-14127 menetluses. Samas on hageja välja toonud, et tervise halvenemise tõttu on talle määratud osaline töövõime alates 08.04.2020 ja pikendatud alates 28.04.

1. Kuigi hageja ei ole esitanud tõendit osalise töövõime määramise kohta, siis võib nimetatut eeldada töövõime toetuse määramise otsusest (dtl 100) ning asjaolust, et Eesti Töötukassa on hagejale igakuiselt toetust maksnud (dtl 88-90). Iseenesest on hagejale osalise töövõime määramine uueks asjaoluks. Samas ei nähtu, et hageja majanduslik olukord oleks seoses osalise töövõime määramisega halvenenud. Pigem on seoses nimetatud asjaoluga hageja igakuised sissetulekud toetuse võrra suurenenud. Hageja konto väljavõttest nähtub, et kostjale on perioodil 29.06.202129.11.2021 laekunud Eesti Töötukassalt kokku 1270,62 eurot, s.o keskmiselt 254,12 eurot kuus. Hagejale on tasutud ka 28.10.2021 pensionilisa toetust 125 eurot. Samuti on hageja saanud nimetatud perioodil üüritulu kokku 1370 eurot, s.o keskmiselt 274 eurot(dtl 92-98). Seega on olnud kostja igakuine sissetulek ca 550 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud, s.o, et sissetulekud oleksid vähenenud ja väljaminekud suurenenud. Seega puudub alus elatise vähendamiseks ka põhjusel, et hagejale on määratud osaline töövõime.
2. Hagiavalduses on hageja ka viidanud asjaolule, et elatise süsteem on kohe muutumas. 5 Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
4. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist on olulise muudatusega seaduses, siis on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada alates 01.01.2022 selliselt, et see vastaks PKS § 101 sätestatule. Kehtiva seaduse kohaselt on elatise suuruseks käesoleval ajal 213,44 eurot (kasutatud elatisekalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab elatist alates 01.01.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 3 sätestatud baassummani (käesoleval ajal 200 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool kostjale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot; PKS § 101 lg 5). Seega on käesoleval ajal elatise suuruseks 213,44 eurot.
6. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul elatise vähendamise lahendamisel tähtsust. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7