← Eesti

3-20-2245/22

Obsah (4)§ 215§ 116§ 60§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022, Tallinn Hald

) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

3-20-2245 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS Ühisteenused tegi
  2. novembril 2020 viivistasu otsuse nr
  3. Otsuses oli märgitud, et mootorsõiduk registreerimismärgiga XXXXXX parkis
  4. novembril 2020 kell 08.43 Ravi tn
  5. Otsuse kohaselt oli parkimistasu maksmata ning tasuda tuli viivistasu 31 eurot.
  6. Tallinna Transpordiamet jättis
  7. novembri
  8. a käskkirjaga nr 193780 X vaide
  9. novembri
  10. a viivitasu otsuse peale rahuldamata. Vaideotsuses märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) Ravi tänav asub keskklinna tsoonis (Tallinna Linnavolikogu
  11. detsembri 2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (määrus nr 30) § 6 lg 3 p 1). Kesklinna tsoonis on iga alustatud parkimisminut tasulisel ajal 0,025 eurot (määruse nr 30 § 8 lg 1 p 1 ja § 9); 2) viivitasu määrati, kuna parkimistasu oli maksmata (liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1). Sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse määramise ajal oli mobiilsideoperaatori vahendusel parkimistasu tasutud eraõigusliku parkimisoperaatori Citypark Eesti OÜ eravalduses paikneval parkimisalal (CP25) parkimise eest. Mootorsõiduk oli aga pargitud kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal. Eraõigusliku parkimisoperaatori Citypark Eesti OÜ parkimisala CP25 paikneb Ravi tn 27, mis on piiratud ja tähistatud. Eraõiguslikule parkimisoperaatorile tasutud parkimistasu ei kanta üle linnale. Sõiduki kontrollimise hetkel puudus sõidukil tasulise parkimise õigust tõendav dokument ning mobiilsideoperaator ei kinnitanud sõiduki parkimist tasulisel parkimisalal.; 3) linn on paigaldanud igale parkimise alasse sisenevale teele liiklusmärgi, mis viitab tasulisele parkimisalale. Ala sees on kohustusliku liikluskorra iseärasustest informeerimiseks paigaldatud osutusmärgid.
  12. X esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles
  13. novembri
  14. a viivistasu otsuse ja
  15. novembri
  16. a käskkirja tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kuna parkimise algusajast ei antud teada, tekkis parkimistasu maksmise kohustus LS § 187 lg 5 ja määruse nr 30 § 4 lg 5 alusel alates sõiduki parkimisest kell 08.29; 2) parkimistasu oli makstud. Sõiduki parkimiskohas tehtud fotolt nähtuvalt puudub selles kohas märgiga 578a „Tasuline parkimine” tähistatud tasulise parkimisega piirkonna lõpule osundatav märk 578b „Tasulise parkimise lõpp” (majandus- ja kommunikatsiooniministri
  17. veebruari
  18. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (määrus nr 12) § 15 p 43). Samuti puudub Tallinna linna avaliku tasulise parkimisala mõjuala lõpule osundav määruse nr 12 § 10 lg 2 järgne märk
  19. Tallinna linna avaliku tasulise parkimisala mõjualasse jääb märk 575a „Parkla”, mis osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale (määruse nr 12 § 15 p 37) ning tahvel 872a „Tasulised teenused”, mis teatab, et märgil osutatud teenus on tasuline (määruse nr 12 § 21 p 16). Märk 575a ja tahvel 872a ei lõpeta määruse nr 12 järgi avaliku tasulise parkimisala mõjuala. Sinisele lisatahvlile on kantud teave, et kehtib mobiilne parkimine ja asjakohaseks tasuliseks parkimistsooniks on CP
  20. Nimetatud märgid on paigaldatud mõlemale poole teed; 3) vastustaja väide, et eraõigusliku parkimisoperaatori parkimisala on piiratud ja tähistatud, on väär. 2

(7)3-20-2245
  1. AS Ühisteenused palub vastuses jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja nõustus sellega, et parkimisaja algust ei ole kellaga määratud; 2) vaidlustatud otsus tehti põhjendusel, et kaebaja jättis parkimise ees tasumata. Sõiduk oli pargitud Tallinna avalikul parkimisalal kesklinna tsoonis; 3) Ravi tn 18 kui avalik tasuline parkimisala on eristatav Ravi tn 27 asuvast eraparkla operaatori opereeritavast eraparklast. Ravi tn 18 asub kesklinna tsoonis (määruse nr 30 § 6 lg 3 p 1 ja lisa 1). Linn on paigaldanud igale parkimise alasse sisenevale teele tasulisele parkimisele viitavad liiklusmärgid. Citypark Eesti OÜ parkimisala tsoon CP25 asub Ravi tn 27 ja see on vastavalt tähistatud.
  2. Tallinna linn taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) parkimistasu kontrollimisel ei olnud sõidukil parkimist tõendavaid dokumente (pilet, invakaart, parkimiskell). Parkimiskontrolör tegi päringu andmekogusse ja vastuse kohaselt ei olnud kaebaja parkimise eest tasunud; 2) kaebajale määrati viivistasu, kuna sõiduki eest jäeti parkimistasu maksmata; 3) Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal asuvad ka parklad ja parkimiskohad, mida opereerivad eraparklate omanikud (nt Citypark Eesti OÜ). Eraomanduses olevate parklate operaatorid tähistavad eraparklad liikluskorraldusvahenditega, eesmärgiga eristada eraparklate asukohad Tallinna linna avalikest tasulistest parklatest; 6) Tallinna avalik tasuline parkla Ravi tn 18 on eristatav eraparklast aadressil Ravi tn 27 tähisega CP25, mida opereerib Citypark Eesti OÜ. Fotodelt on näha, et sõiduk pargib osutusmärgi ja lisatahvli ees. Fotol kujutatud liiklusmärk koos lisatahvliga annab parkijale piisava ja selge teabe liikluskorraldusest Tallinna avalikus parklas Ravi tn
  3. Liikluskorraldusvahendid on paigaldatud eraparkla ette ning liikluskorraldusvahendite vahelise mõttelise joone ületamisel asub parkija eraparklas. Eraparklat CP25 tähistavad liikluskorraldusvahendid asuvad pärast mõjualamärki 578a. Seega on eraparkla tähisega CP25 aadressil Ravi tn 27 nõuetekohaselt tähistatud ja piiritletud. Kuna sõiduk oli pargitud enne mõjualamärki 578a koos lisatahvliga, asus sõiduk Tallinna avalikul tasulisel parkimisala kesklinna tsoonis asuvas parklas Ravi tn 18, mitte eraparklas tähisega CP25; 7) Ravi tn 18 ei tulnud paigaldada ohutusmärki 578B „Tasulise parkimise lõpp“ ega märki 39; 8) linnal ei ole õiguslikku alust nõuda eraoperaatorilt seda tasu, mida kaebaja eraoperaatorile tasus.
  4. Tallinna Halduskohus rahuldas
  5. juuni
  6. a otsusega kaebuse, tühistas viivistasu otsuse ja käskkirja ning kohustas linna tagastama tasutud 31 eurot. Halduskohus põhjendas oma otsust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebaja oli parkimise eest tasunud, kuid ta tegi seda teisele operaatorile; 2) vaidlusalune küsimus ei taandu ainult liikluskorraldusvahendite väidetavale ebaselgusele, vaid ka hea haldustava järgimisele ning sellele, kas viivistasu määramise tingimused olid täidetud. LS § 187 lg 4 ja lg 5 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui parkimise algusaeg on parkimiskella abil teada antud, kuid parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Möödunud ei olnud 15 minutit parkimise alustamisest. Kuna parkimist alustati mobiilsideoperaatori vahendusel, ei tulnud parkimiskellaga parkimise alustamist dubleerida. Kaebaja on tõendanud asjaolu, et ta parkis
  7. novembril 2020 alates kell 08.29 ja tsoonis CP
  8. Viivistasu otsus koostati kell 08.
  9. Seega 3
(7)3-20-2245 oli kaebajal võimalik ka tasuta parkida. Seetõttu ei tule analüüsida küsimust, kas liikluskorraldusvahendid olid piisavalt selged. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Tallinna linn taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist. Apellant on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) vaidluse sisuks on, kas kaebaja parkis sõiduki Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal või eraoperaatori valduses paiknenud parkimisalal ja kellele kaebaja pidi tasu maksma. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde, et kaebaja parkis Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal ja tasu tuli maksta vastustajale; 2) liikluskorraldusvahendid olid paigutatud arusaadavalt; 3) halduskohus kohaldas ekslikult LS § 187 lg-t 4 ja lg-t
  2. Kohus jättis tuvastamata asjaolu, et sõidukile ei paigaldatud parkimiskella. Kui parkimiskella pole paigaldatud, tuleb parkimise eest tasuda. Kohtule esitatud kaebaja mobiilsideoperaatori väljatrükk ei asenda parkimiskella; 4) halduskohus pole vaidlust sisuliselt lahendanud.
  3. Kaebaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) apellatsioonkaebus on võetud valesti menetlusse. Asja võib lahendada lihtmenetluses ja apellatsioonkaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. Seetõttu tuli apellatsioonkaebus tagastada; 2) kaebaja võttis sõiduki parkimise Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal omaks ja see on tõendatud

§ 60

lg 2 tähenduses; 3) parkimiskell ei ole parkimise õigust tõendav dokument LS § 187 lg 5 tähenduses. Parkimisõigust tõendavaks dokumendiks on parkimisautomaadi pilet. Elektroonilisi seadmeid ei saa üldjuhul mootorsõiduki esiklaasile paigaldada; 4) määruse nr 30 lg 4 p 3 ei tule volitusnormist ja tuleb jätta vastuolu tõttu LS § 187 lg-ga 5 kohaldamata. Kohaliku omavalitsuse volikogul ei ole õigust näha ette 15 minutist lühemat parkimisaega; 5) LS § 187 lg-st 4 ei tulene, et parkimise algusaeg tuleb teatada esiklaasil või armatuurlaual. Parkimiskella kasutamine ei ole kohustuslik. Kaebaja pole parkimiskella kasutanud. Parkimiskella ei pea kasutama, kui soetatud on elektrooniline pilet. Ka elektroonilise pileti puhul tuleb kohaldada 15-minutilist tasuta parkimisaega. Vastustaja pidi tõendama, et 15 minutit tasuta parkimist oli möödas. Põhiseadusvastane on see, et kaebaja ei saa elektroonilise piletiga tõendada 15 minuti küsimust. 9. Ühisteenused AS on vastuses seisukohal, et Tallinna linna apellatsioonkaebus on põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et apellatsioonkaebus on valesti menetlusse võetud, kuna asja saab lahendada lihtmenetluses ning kaebaja hinnangul ei oma apellatsioonkaebus eduväljavaateid. Apellatsioonkaebuse kohustuslikku tagastamise alust ei esine. 11. Kohtuasjas pole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja parkis sõiduki vaidlusaluses kohas (s.o Ravi tn 18) ning mootorsõiduki juht ei olnud parkimise algusaega kirjalikult ega parkimiskella 4

(7)3-20-2245 abil teada andnud. Samuti pole vaidlust selle üle, et sõiduki parkimise eest tasuti Citypark Eesti OÜ-le.
  1. Apellatsiooniastmes on vaidluse all küsimus, kas kaebajal oli õigus parkida vaidlusaluses kohas tasuta, kuna parkimise algusest ei olnud möödunud 15 minutit. Samuti on apellatsiooniastmes vaidluse all küsimus, kas kaebaja on parkimise eest nõuetekohaselt tasunud.
  2. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et vaidlusalust sõidukit oli õigus Ravi tn 18 tasuta parkida, kuna parkimise algusest kuni viivistasu otsuse tegemiseni ei olnud möödunud 15 minutit. 13.
  3. Kohalik omavalitsus võib oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest. Ravi tänav asub avaliku tasulise parkisalal keskklinna valveta tasulises parkimise tsoonis ning iga alustatu parkimisminuti tasuks oli 0,025 eurot (määruse nr 30 § 6 lg 3 p 1, § 8 lg 1 p 1, § 9 ning lisa 1). Ümber pole lükatud ka vastustaja vaidemenetluses esitatud seisukohta, et vastustaja on paigaldanud igale parkimise alasse sisenevale teele (s.h Ravi tänavale) tasulisele parkimise alale viitava liiklusmärgi. Seega on Tallinna linn Ravi tänava määratlenud avaliku tasulise parkimisalana ning parkimise eest tuleb tasuda Tallinna linnale. 13.
  4. Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega (LS § 187 lg 4). Seega parkimistasu maksmise kohustus tekib reeglina pärast parkimise alustamist. 13.
  5. Mootorsõiduki juhil on erandina õigus esimesed 15 minutit tasuta parkida, kui parkimise algusaeg on kirjalikult või parkimiskella abil teada antud. LS § 187 lg 5 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Parkimise õigust tõendavaks dokumendiks on ka see dokument, mis sisaldab teavet parkimisaja alguse kohta (nt parkimiskell või paberil fikseeritud kellaaeg), kuna see tõendab seda, et isikul on õigus esimesed 15 minutit tasuta parkida. Olukorras, kus parkimise algusaega ei ole võimalik tuvastada, kuna parkimise algust tõendavat dokumenti või parkimiskella pole mootorsõiduki esiklaasi või armatuurlaua nähtavale kohale asetatud, ei teki mootorsõiduki juhil õigust esimesed 15 minutit tasuta sõidukit parkida. 13.
  6. Praegusel juhul pole tõendatud see, et mootorsõiduki juht oleks fikseerinud parkimise alguse eraldi dokumendi või parkimiskellaga. Seetõttu ei saanud parkimiskontrolör tuvastada parkimisaja algust. Parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohase paigutamise kohustus lasub mootorsõiduki juhil, kui ta soovib esimesed 15 minutit tasuta parkida. Kui ta jätab selle tegemata, siis talle soodustus ei laiene. 13.
  7. Mootorsõiduki juht saatis praegusel juhul mobiilsideoperaatorile sõnumi (APP XXXXXX CP 25) kell 08.29, millele tuli järgmise sisuga vastus: „XXXXXX pargiti tsooni CP25 alates 08:20 12.11.
  8. Parkimine lõpeb 12:29 12.11.2020 limiidi 5.20 EUR täitumisel.“ Kell 08.58 saatis mobiilsideoperaator mootorsõiduki juhile järgmise sõnumi: „XXXXXX parkimine lõpetatud tsoonis CP
  9. Pargitud 08:29 12.11.2020 kuni 08:58 12.11.2020, maksumus 1.30 EUR. Jooksva kuu saldo 1.3 EUR.“ Vaidlusalune mobiilisõnum ei ole käsitatav LS § 187 lg-te 4 ja 5 mõttes esimesed 15 minutit tasuta parkimise õigust tõendava dokumendina. Selle alusel ei olnud parkimiskontrolöril võimalik tuvastada parkimise algusaega. See teave oli 5
(7)3-20-2245 nähtav üksnes mootorsõiduki juhile ja parkimist korraldanud eraoperaatorile. Sõidukijuhile kohaldus seega LS § 187 lg 4 esimene lause, mille kohaselt tuli parkimistasu maksta enne või vahetult pärast parkimise alustamist. 13.
  1. Halduskohus on seega ekslikult leidnud, et mootorsõiduki juhil oli õigus esimesed 15 minutit tasuta parkida.
  2. Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja parkis sõiduki eraoperaatori korraldatud parkimisalal (CP25) või Tallinna linna korraldatud avalikul parkimisalal (P23). 14.
  3. Ravi tänav asub avalikul tasulisel parkimisalal keskklinna valveta tasulises parkimise tsoonis (vt käesolev otsus, p 13.1). 14.
  4. Mootorsõidukijuht saatis mobiilsideoperaatori vahendusel sõnumi, milles oli märkinud parkimistsooniks CP25, mitte P23 (dtl 10). Eravalduses paikneval (s.o Ravi tn 27 kinnistul) parkimistsoonis CP25 korraldas parkimist eraõiguslik isik Citypark Eesti OÜ (katastriüksuse väljavõtte kohta vt dtl 48). 14.
  5. Kohtule esitatud tõendid lubavad järeldada, et vaidlusalune sõiduk ei olnud pargitud eraõigusliku isiku korraldatud parkimisalale ehk Ravi tn 27 kinnistul asuvasse parkimistsooni CP
  6. Vaidlusalune sõiduk oli pargitud enne järgmiste märkide mõjuala: 575a „Parkla“, 378a „Tasulised teenused“, mille alla oli lisatud täiendavad tahvlid teabega, et tegemist on eravaldusega, teenust osutab Citypark, välja olid toodud parkimistingimused, parkimistasu suurus ning et parkimistsoon on CP25 (dtl 12 ja 47). Fotolt on nähtav, et eespool nimetatud märkide mõjuala algust oli vaidlusaluse sõiduki ja märgi vahele pargitud vähemalt üks sõiduauto (dtl 12 ja 54). Seega ei olnud vaidlusalune sõiduk pargitud Citypark Eesti OÜ opereeritud eraparklasse. 14.
  7. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et eraparkla oli nõuetekohaselt tähistatud ja piiritletud, millest keskmiselt hoolas liikleja oleks pidanud aru saama. Samuti oli ka enne Citypark Eesti OÜ valduses olevat parkimisala vastustaja paigutanud täiendavalt osutusmärgi 578, millel on järgmise sisuga tekst: „Kesklinn, E-R 07.00-19.00, L 08.00-15.00, 0,025eur/min.“ Osutusmärgi all on lisateatetahvel järgmise tekstiga: „Tähelepanu. Siin asute veel kesklinna tasulises parkimisalas.“ (dtl 11 ja 47). Vastustaja on seega sõidukijuhte korduvalt teavitanud, et enne eraparklat asub endiselt Tallinna kesklinna tasuline parkimisala. Mootorsõidukijuhi kohustus on veenduda selles, millise märgi mõjualas ta asub ja millised reeglid sõiduki parkimisele kohalduvad. 14.
  8. Viivistasu otsust ei muuda õigusvastaseks kaebaja esitatud väide, et Ravi tn 18 oleks tulnud paigaldada osutusmärk 578b „Tasulise parkimise lõpp“ ja märk
  9. Kesklinna tasuline parkimise mõjuala lõppes, kui algas Citypark Eesti OÜ märkide mõjuala. 14.
  10. Seega, kuna mootorsõiduki juht parkis vaidlusaluse sõiduki Tallinna avaliku tasulise parkimisala kesklinna tsoonis asuvas parklas, mitte eraparklas (tsoonis CP25) ning ta ei olnud Tallinna linnale parkimise eest tasunud ega parkimise algusaega fikseerinud, on viivistasu otsus õiguspärane. Asjaolu, et mootorsõiduki juht tasus valele isikule, s.o eraparklaid opereerivale eraisikule, ei ole viivistasu otsuse tühistamise aluseks. Vastustaja ei saa eraparkla operaatorile tasutud parkimistasu endale. Kui mootorsõiduki juht tasus teenuse eest, mida ta pole tarbinud, on tal vajadusel õigus kasutada eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid.
  11. Praeguse vaidluse asjaolud ei tingi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. 6
(7)3-20-2245
  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Tallinna linna apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja jätab kaebuse rahuldamata.
  2. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 4). Kaebajalt tuleb vastustaja kasuks välja mõista riigilõiv 15 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.