← Eesti

2-20-17299/19

Obsah (13)§ 442§ 5§ 230§ 231§ 238§ 124§ 173§ 138§ 144§ 175§ 477§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 23. juuli 2021, Tallinn Kohtuasi Mo

) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning

§ 442

lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

§ 5

alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on eeltoodut pooltele selgitanud muu hulgas 30.04.2021 kohtumääruses (tl 69-71).

  1. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et TV Online OÜ kui müüja ja kostja Osaühing Randsilvar kui ostja on sõlminud 01.04.2011 müügilepingu (tl 6-7) ning aastate jooksul praktikas väljakujunenud koostöö kestis kuni
  2. aasta lõpuni. Samuti ei vaielda selle üle, et TV Online OÜ loovutas 21.10.2021 nõude loovutamise lepinguga kõik oma nõuded kostja vastu hagejale (tl 21). Hageja põhinõue tuleneb kolmest kostjale esitatud, kuid kostja poolt tasumata arvest: 1) 16.11.2017 arve nr xxx, summas 1978,20 eurot (tl 10); 2) 14.12.2017 arve nr xxx, summas 2606,20 eurot (tl 11); 3) 21.12.2017 arve nr xxx, summas 213,60 eurot (tl 12). Hageja seisukoha järgi on ta kostjaga kokku leppinud kauba võõrandamises, kaup on tellitud ja kostjale ka üle antud (tl 3, p 2.2). Kostja on enda vastuses märkinud, et ta ei saanud TV Online OÜ-lt kaupu arvetel näidatud mahus, arveid on suurendatud ning arvetele on märgitud kaupasid, mida kostjale tegelikkuses ei müüdud, seejuures ei ole kostja esile toonud, millises mahus ta kaupasid sai ja millises mitte (tl 50-52).
  3. Käesolevas asjas seisneb põhiline vaidlusküsimus selles, kas kostjal on kohustus müügilepingu alusel tasuda 16.11.2017 arve nr xxx eest (summas 1978,20 eurot -tl 10), 14.12.2017 arve nr xxx eest (summas 2606,20 eurot -tl 11) ja 21.12.2017 arve nr xxx eest (summas 213,60 eurot - tl 12). Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas poolte vahel on kehtiv tasaarvestuskokkulepe tulenevalt 31.12.2017 saldoteatisest (tl 53).
  4. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, koostoimes VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg
  5. VÕS § 208 lg 1 sätestatud müüja müügilepingust tulenevateks põhikohustusteks on müüdud asja üleandmise kohustus ning kohustus teha enda poolt vajalik müüdud asja omandiõiguse üleminekuks kostjale ning ostja põhikohustuseks on ostuhinna tasumise kohustus ning müüdud asja vastuvõtmise kohustus.
  6. Vaidlusalused arved on järgmised: 18.1Arve nr xxx, mis sisaldab järgnevaid tooteid (tl 10): • Armatuurraud 12 mm

(6m)240 jm; 4 • • • Armatuurraud 16 mm
(6m)60 jm; Armatuurraud 10 mm
(12m)4200 jm; Armatuur T 6 mm 780 jm. 18.2 Arve nr xxx, mis sisaldab järgnevaid tooteid (tl 11): • Armatuurraud 20 mm 96 jm; • Armatuurraud 8 mm
(6m)3000 jm; • Armatuurraud 10 mm
(6m)300 jm; • Armatuurraud 12 mm
(6m)1800 jm; • Fibo biarmatuur 4.0 m 20 tk; • Rangid 450 tk. Arvel nrxxx märgitud kaubast osa tellis kostja e-kirja teel, kuid ülejäänud kaubad on kõik tellitud telefoni teel (tl 9). 18.3 Arve nr xxx, mis sisaldab järgnevaid tooteid ja teenuseid (tl 12): • Weber S-30 , 25 kg, 48 tk; • Kaubaalus Weber 1 tk; • Transporditeenus.
  1. Hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et eelpool nimetatud arvetel märgitud kaup on TV Online OÜ poolt kostjale üle antud ning kostja ostjana kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna VÕS § 208 lg 1 kohaselt.
  2. Autojuht H Di kinnituskirjaga (tl 13) ja tunnistaja Tõnis Vändre ütlustega (tl 90-93) on leidnud tõendamist, et autojuht H D viis arvel nr xxx märgitud kauba 16.11.2017 kostja poolt määratud objektile xxx ning andis kostja poolt määratud isikule üle. Objektile jõudes helistas autojuht kostja juhatuse liikmele Ülo Ojale, kes saatis töömehe kaupa vastu võtma.
  3. Autojuht R Si kinnituskirjaga (tl 15) ja tunnistaja Tõnis Vändre ütlustega (tl 90-93) on leidnud tõendamist, et autojuht R S viis arvel nr xxx märgitud kauba (va armatuurraud 20mm + lõikamine 2,4m) kostja poolt määratud objektile, so xxx koolimaja juurdeehitusele, aadressile xxx ning andis kostja poolt määratud isikule üle. Arvel märgitud kaupa viidi objektile erinevatel kuupäevadel ajavahemikus 15.12.2017 kuni 21.12.
  4. Objektile jõudes helistas autojuht kostja juhatuse liikmele, kes saatis töömehe kaupa vastu võtma. Arvel nrxxx esimeses positsioonis märgitud kaubal käis järgi kostja juhatuse liige isiklikult, võttes kauba peale Eesti T OÜ laost. Arvel nr. xxx esimeses positsioonis märgitud kaubal käis järgi kostja juhatuse liige isiklikult, võttes kauba peale Eesti T OÜ laost. Eesti T OÜ arvelt nähtub kostja juhatuse liikme allkiri kauba kättesaamise kohta, millele kostja pole käesolevas menetluses vastu vaielnud (tl 14).
  5. Autojuht D B kinnituskirjaga (tl 16) ja tunnistaja Tõnis Vändre ütlustega (tl 90-93) on leidnud tõendamist, et autojuht D B viis arvel nr xxx märgitud kauba kostja poolt määratud objektile, so xxx koolimaja juurdeehitusele, aadressiga xxx ning andis kostja poolt määratud isikule üle 21.12.
  7. 16.11.2017, 14.12.2017 ja 21.12.2017 TV Online OÜ poolt kostjale esitatud arvete osas ei ole kostja enne käesoleva kohtumenetluse algust 3 aasta jooksul esitanud ühtegi vastuväidet või pretensiooni, kuid samas TV Online OÜ juhatuse liige Tõnis Vändre 06.05.2018 ja 09.09.2018 e-kirjadest nähtub, et T.Vändre on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid kokku saada ja arvetega seonduvat arutada (tl 65-66). 5
  8. Kostja on hagivastuses märkinud, et TV Online OÜ arvetel olevate kaupade hinnad võivad olla kõrgemad varem kokku lepitust. Hageja on esitanud tõendiks TV Online OÜ poolt kostjale väljastatud arve nr 170037 (tl 64), mille kostja on täies ulatuses tasunud. Arvelt nähtub, et näiteks armatuurrauda 12mm on varasemalt müüdud hinnaga 0,53-0,66 eurot jooksevmeetri kohta. Haginõude aluseks olevates arvetes on 12mm armatuurraua jooksevmeetri hinnaks 0,49-0,55 eurot. Seega on hinnakokkulepe sisuliselt identne (kohati isegi odavam) kui varasemates tehingutes (tl 64).
  9. TV Online OÜ saatis 21.02.2018 kostjale tarnija väljavõtte ja saldoteatise, mille kohaselt on kostja võlg pärast pooltevahelist arveldust ja tasaarveldust seisuga 31.12.2017 kokku 3721,24 eurot (tl 53). Kohus leiab, et tegemist on tasaarvestuskokkuleppe projektiga, mida pole kunagi allkirjastatud ja millega kostja pole nõustunud. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Käeolevas asjas ei ole tõendatud, et kostjale oleks esitatud tasaarvestuse avaldus. VÕS § 20 lg 2 kohaselt vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Mitte ühestki kohtu ette toodud tõendist pole võimalik järeldada, et käesolevas asjas oleks teostatud tasaarvestust.
  10. 26.05.2021 toimunud kohtuistungil on üle kuulatud tunnistaja Tõnis Vändre, kes oli TV Online juhatuse liige ning kelle kliendiks oli ka kostja (tl 90-93). Tunnistaja Tõnis Vändre on andnud ütlusi selle kohta, et TV Online ja Randsilvar OÜ tegid ostu-müügialast koostööd. TV Online müüs ehituskaupasid ja üldehitustooteid, Randsilvar oli ostja. Randsilvar OÜ-st suhtles ta vaid Ülo Ojaga, kes esitas tellimusi kas telefoni teel või meili teel. Infovahetus käis neil helistamise teel ning nad suhtlesid ka kaupa vedanud autojuhtide kaudu. Kauba üleandmise kohta koostati arve-saatelehti, eraldi akte ei koostatud. OÜ Randsilvar jättis kolme arve eest tasumata, kuid kogu arvetel märgitud kaup on OÜ-le Randsilvar tarnitud. Aastast 2018 on ta saatnud iga kuu vähemalt kaks kirja Ülo Ojale küsimusega, et miks pole arved tasutud, kuid Ü.Oja ei ole nendele vastanud, ta ei võtnud isegi 2 aastat telefoni vastu. Arvetel märgitud kauba sai TV Online enda laost ja osa said nad Eesti T. Randsilvar OÜ on TV Onlinele ette heitnud, et arvetel on märgitud suuremad kogused, kui telliti 3 aastat hiljem pärast hagi esitamist kohtule. 3 aastat järjest ta saatis Ülole küsimusi, et miks Ülo arveid ei maksa, kuid Ülo ei vastanud midagi. Sageli oli nii, et Randsilvar tellis kauba e-kirja teel ning siis tehti veel lisatellimus telefoni teel. Spetsiifilised tooted tellis Ülo üldjuhul kirjalikult, kus oli täpsus väga oluline. Sageli Ülo helistas talle veel ja pani kaupa juurde, ta kas unustas vms. Telefoni teel ta tellis selliseid tooteid, mille puhul oli eksimus väike. Telefoni teel tellimine oli kiire ja operatiivne. Kuna ta tegeles betoonimisega, siis ta tellis hästi palju armatuuri näiteks (tl 90-93).
  11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Sama paragrahvi punkti 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (vt Riigikohtu 26.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-10-4395/107). Seejuures tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat (VÕS § 29 lg 5 p 6).
  12. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas leidnud tõendamist, et TV Online OÜ ja kostja vaheline koostöö oli aastate jooksul välja kujunenud selliselt, et kostja tellis hagejalt kas e-kirja teel (vt 31.07.2017 ja 14.12.2017 e-kirjad, tl 9) või telefoni teel kauba, TV Online OÜ komplekteeris 6 tellimuse ja organiseeris kauba transpordi kostja poolt soovitud objektile. Seejärel saatis TV Online OÜ kostjale arve. Akti kauba üleandmise kohta ei vormistatud. Selline poolte vahel väljakujunenud praktika toimis igakuiselt korduvalt (tl 8). Poolte vahel aastate jooksul väljakujunenud praktikat kirjeldab ka kohtus ülekuulatud tunnistaja Tõnis Vändre (tl 90-93). Seega on tegemist pooltevahelise pikaaegse praktikaga VÕS § 29 lg 5 p 6 tähenduses.
  13. Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist summas 4798 eurot. Viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Müügilepingu p 6.2 kohaselt on viivisemääraks 0,15% tasumata summalt päevas (tl 6-7).
  14. Kohtu hinnangul on eelpool nimetatud tõendite alusel leidnud tuvastamist, et kostja ostjana on saanud müüjat TV Online OÜ-lt arvetel nr xxx, xxx ja xxx märgitud kauba ning seega kohustub kostja müügilepingust tulenevalt tasuma müüjale asja ostuhinna rahas VÕS § 208 lg 1 kohaselt, mistõttu tuleb hageja põhinõue summas 4798 eurot kostjalt välja mõista.
  15. Hageja viivisenõue on kohtu arvates samuti põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist alljärgnevalt: 1) arve nr xxx alusel on kostja olnud viivituses 1 074 päeva, mistõttu on viivise suuruseks 3 186,88 eurot; arve nr xxx on kostja olnud viivituses 1 034 päeva, mistõttu on viivise suuruseks 4 089,13 eurot; arve nr xxx on kostja olnud viivituses 1 027 päeva, mistõttu on viivise suuruseks 332,90 eurot. Seega on kogu viivisenõue kokku 7608,90 eurot, kuid Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole põhjendatud viivisnõude välja mõistmine suuremas ulatuses kui põhinõue (Riigikohtu 12.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1162-12, p 18, 19). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 4 798 eurot.
  16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4798 eurot ja viivise 4798 eurot.
  17. Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus

§ 238

lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust (hagi lisad 11, 12 – tl 17-21; kostja 29.03.2021 vastuse lisad 2, 3, 4 – tl 54-55). 34. Hagi hind käesolevas asjas on

§ 124lg 1, § 133 lg 1 kohaselt 9596 eurot.

Menetluskulude jaotus 35.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 7 36.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 37. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 38.

§ 162

lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas

§ 162lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas kõik menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 25.05.2021 (tl 79-81). 26.05.2021 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et soovib menetluskulude nimekirja lisada ka 26.05.2021 kohtuistungi (2,5 tundi) kulud (tl 87 pöördel). Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Koos 26.05.2021 toimunud kohtuistungiga on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusabiteenust 25,25 tundi. Seega on hageja õigusabikulud 25,25 x 140=3535 eurot + käibemaks 707 eurot, so kokku 4242 eurot.
  2. Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv summas 550 eurot (tl 22).
  3. Seega on hageja menetluskulu kokku 4792 eurot.
  4. Kostja hageja menetluskuludele vastuväited esitanud ei ole.
  5. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 140 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-9813 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Käesolevat vaidlust saab kohtu hinnangul pidada keskmisest võlaõiguslikust vaidlusest mõnevõrra keerukamaks ja mahukamaks, näiteks kohtuistungil on toimunud tunnistaja ülekuulamine. 8
  6. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 4792 eurot (so riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 4247 eurot).
  7. Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejatel tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 46. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, kuid hagi rahuldamise tõttu jätab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda (tl 82-83). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik osaliselt tühistatud 21.02.2022 TRK lahendiga 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.