4-22-723/4

4-22-723 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2022.a Tallinnas Väärteoasja number 4-22-723 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi A Ke väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik A K; ik: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx, töökoht: xxx. RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus A Ke suhtes väärteoasjas nr 4-22-723 (2317,22,001182, väärteoprotokoll nr AB1607983) VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, seoses teos kuriteo tunnuste ilmnemisega. Väärteoasja materjalid edastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalasja menetlemise korraldamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Asjaolud 07.03.2022.a on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp saatnud kohtusse väärteoasja materjalid väärteoasjas nr 2317,22,001182 (väärteoprotokoll nr AB1607983) leides, et menetlusalust isikut A Kt tuleks karistada LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest arestiga. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, et planeerida kohtuasja arutamist ning teha kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel, tuvastas, et menetlusalust isikut A Kt on väärteokorras viimati karistatud 07.10.2021.a Harju Maakohtu kohtuotsusega LS § 201 lg 2 alusel 20-päevase arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga 20 tundi. Üldkasuliku töö sooritas ta alles hiljutiselt (10.12.2021.a). Lisaks on A Kt karistatud 19.06.2020.a Põhja prefektuuri otsusega LS § 201 lg 2, § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 900 eurot, mille isik tasus alles 09.03.2022.a (kohtuasi nr 4-22-786). Eelnevat arvestades ja praeguses asjas kohtule edastatud materjalide pinnalt on põhjust asuda seisukohale, et isik on jätkanud uute samalaadsete süütegude toimepanemist ning A Ke tegevuses on sedastatavad KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo – juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise – tunnused. Andmata lõplikku hinnangut praeguses menetluses olevale süüteole, tuleb tõdeda, et on tuvastatavad kolm juhtimisõiguseta juhtimise korda, kui esmane eeldus selleks, et saaks üldse kaaluda KarS § 4231 kohaldamist. Uuemas Riigikohtu praktikas on leitud, et selleks, et jaatada juhtimisõiguse mootorsõiduki juhtimise süstemaatilisust, tuleb lahendada küsimus ka sellest, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Üheks selliseks hindamiskriteeriumiks on süütegusid lahutav ajavahemik (RKKKo 1-20-3067, p 11, 12). Praegusel juhul ei ole alust rääkida sellest, et süütegusid lahutav ajavahemik (teod 30.05.2020, 04.09.2021 ja 14.02.2022.a ehk ca 1 aasta 8 kuud) oleks selline, mis välistaks A. Ke tegudes sisemine seose esinemise. Seda toetab ka viimatine Riigikohtu seisukoht (RKKKo 1-20-3067, p 17). Sel põhjusel ei ole põhjendatud näiteks kohtuvälise menetleja üks võimalik (vähemalt empiiriliselt kinnitust leidnud) tõlgendus, et kriminaalmenetlust KarS § 4231 järgi ei alustata, kui isik ei ole antud koosseisu täitvaid episoode toime pannud enam kui üheaastase perioodi jooksul. Sellise seisukoha ebakohasusele viitab juba ainuüksi see, et antud kuriteokoosseisu kehtestamise üheks põhjuseks oli soov karmistada nende isikute karistusi, kes juhtimisõiguse puudumisest hoolimata üha uuesti ja uuesti sõidukit juhivad (SE 554 II seletuskiri, muudatusettepanek nr 41, lk 21). Mainitud ajavahemikku arvestades on oluline hinnata sedagi, millised on olnud A. Ke sisemised stiimulid nende rikkumiste ajal ja selleks tuleb vaadata rikkumiste tervikpilti. Siinkohal on väga oluline tähele panna, et A. Kel ei ole sel perioodil juhtimisõigust olnud, toimikus olevast perioodide väljatrükist nähtuvalt ei ole seda tal kunagi olnudki. Seega esineb tõsine kahtlus, et ta on mitmetest varasematest karistustest hoolimata järjepidavalt jätkanud korduvate samalaadsete tegude toimepanemist, ilma et ta oleks vahepeal juhtimisõiguse omandanud. Pelgalt see asjaolu viitab sellele, et isik suhtub täieliku ükskõiksusega liikluskorda ja selles osalemiseks vajalikesse nõuetesse. Vaadates siia kõrvale ka isiku enda selgitusi praeguse episoodi osas (juhtis sõidukit, kuna oli „soovis naisele lilli tooma minna“), tekkis kohtul kahtlus, et A. K on ka varem juhtinud sõidukeid juhtimisõiguseta üksnes isiklikest olmelistest vajadustest lähtuvalt. Selleks tutvus kohus kohtute infosüsteemi vahendusel ka eelmise kohtuasja (4-21-3723) materjaliga. Kohtuistungi salvestisest nähtuvalt selgitas ta toona, et ta on siiski autokooli läbinud ja sai sõidukit juhtida koos juhendajaga. Toonast ehk alles 04.09.2021.a toime pandud rikkumist põhjendas ta sellega, et ta oli enda sõnul juba nii harjunud sõitma, et n-ö kogemata asus sõidukit juhtima ilma nõutava juhendajata ja sõitis autoga kauplusesse. Nimetatud asjaolud ei jäta kahtlust selles, et A Ke juhtimisõiguseta juhtimisi iseloomustabki sisemine seos, mille võtab kõige üldisemalt kokku põhimõte „eesmärk pühendab abinõu“. Sedastatav on süstemaatilisust sisustav korduvus ja käitumise harjumuslikkus. Kohus leiab, et praeguses asjas isiku poolt selgitatud nn olmeline vajadus minna lilli ostma on ehedaks harjumuslikkuse (kauplustes käimine) väljenduseks. Seejuures on Riigikohus lugenud isegi töökohustuse täitmisel mootorsõiduki juhtimisõiguse fakti pigem argumendiks, mis räägib juhtimisõiguse süstemaatilisuse kasuks (RKKKo 1-2o-3067, p 17). Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 4 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos on ilmnenud kuriteo tunnused. Kohus leiab, et eelpool märgitud põhjustel tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega. Seega on ilmnenud väärteomaterjalide pinnalt juba ettenähtav absoluutne menetlustakistus ja kohus ei pea põhjendatuks sellekohase otsustuse lahendamiseks kulutada täiendavat aega kohtuistungi määramisele. Kohus rõhutab, et nüüdseks on tähelepanuväärne ka samadel põhjustel väärteomenetluste lõpetamise arv, seega esineb kohtu hinnangul tungiv vajadus kohtuvälisel menetlejal ning ka prokuratuuril ühtse menetluspraktika väljakujundamiseks. Ühtlasi tuleb juhtida tähelepanu ka sellele, et võimalik kahtlustus ja süüdistus peavad kõiki juhtimise süstemaatilisust toetavaid faktilisi asjaolusid ka kajastama (RKKKo 1-20-3067, p 11). Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 4; § 48; § 85; § 107 lg 2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste Kohtunik