Obsah (7)

§ 121§ 199§ 266§ 64§ 58§ 68§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-8627 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaid

§ 121

lg 2 p 3 järgi selles, et tema, olles varem karistatud Tartu Maakohtu 10.01.2018 otsusega

§ 121lg 2 p 3 järgi, 31.08.2021 kella 15 paiku Põlva linnas XXX ründas koos M.T.

ga voodis olevat J.R. a. R. Schmidt lõi kannatanut korduvalt jalaga vastu nägu ja rusikatega kehasse, samal ajal lõi M.T. kannatanut korduvalt jala ja rusikatega keha piirkonda. Peksmisega põhjustasid R. Schmidt ja M.T. kannatanule füüsilist valu ning huule ja suuõõne lahtise haava, parema silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse ja kinnise ninaluu murru; 1.2. § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi selles, et tema, olles varem karistatud Tartu Maakohtu 10.01.2018 ja 23.04.2018 otsustega

§ 199

lg 2 p 9 järgi, 24.08.2021 Põlva linnas XXX korteris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.K. i musta värvi kollaste triipudega jope väärtusega 100 eurot, nokamütsi „DeWalt“ väärtusega 14 eurot, halli korpusega segumikseri väärtusega 80 eurot, ketaslõikuri väärtusega 120 eurot, Huawei taskuruuteri väärtusega 80 eurot, hõbedase taskulambi väärtusega 7 eurot, 2 telefoni mälukaarti koguväärtusega 15 eurot, 8-meetrise laseriga mõõdulindi „Metabo“ väärtusega 40 eurot, tekitades kannatanule varalise kahju kokku 456 eurot; - selles, et tema 31.08.2021 kella 15 paiku Põlva linnas XXX korteris võttis võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult kannatanu J.R. a nähes elutoa laualt kannatanu mobiiltelefoni Redmi Note 9 väärtusega 139 eurot; 1.3. § 266 lg 2 p 1 järgi selles, et tema tungis koos M.T. ga 31.08.2021 kella 15 paiku ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt uksehaagi lõhkumise teel Põlva linnas XXX J.R. a kasutuses olevasse korterisse. 2. Tartu Maakohtu 07.02.2022 otsusega karistati R. Schmidti

§ 121

lg 2 p 3 järgi 1 aasta 4 kuu vangistusega,

§ 199

lg 2 p-de 5, 9 järgi 1 aasta vangistusega ja

§ 266

lg 2 p 1 järgi 4 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti R.

Schmidtile liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti R. Schmidtile lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Tõkend vahistamine jäeti kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning R. Schmidti karistuse kandmise aja algust arvati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 31.08.2021. 2.1. Kuna R. Schmidti suhtes taotletakse kergemat karistust, siis käsitleb edasine üksnes karistust puudutavat osa. 2.2. Maakohus lähtus

§-st 56 ning leidis, et R. Schmidti süü on küllaltki suur. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli R. Schmidt ka käesolevas asjas vaadeldava lühikese ajavahemiku jooksul (24.08-31.08.2021) kuritegelikult väga aktiivne, pannes toime mitu erinevat kuritegu. 2.

1. Kehalise väärkohtlemise puhul suurendab süüd süüdistatava isik, kes on ka varem vägivallategusid toime pannud, samuti vägivalla intensiivsus. Süüdistatava kasutatud vägivald ei seisnenud ühekordses käitumisaktis, vaid süüdistatav lõi koos teise isikuga kannatanu J.R. a korduvalt nii käe kui jalaga pea ja keha piirkonda. Kasutatud vägivalla tagajärjeks polnud üksnes kannatanul valu tundmine, vaid viimasel tekkis ka tervisekahjustus. Kannatanu rünne sai alguse sisuliselt tühisel põhjusel (10 euro kadumine). Kannatanu oma käitumisega tegelikult mingit põhjust enda ründamiseks ei andnud. Ka A.K. e esemete ja J.R. a telefoni varguse puhul ei saa süüd lugeda väga väikseks, kuna tegemist on süstemaatiliselt toimepandud vargustega. Samas vähendab süüd asjaolu, et tekitatud kahju pole olnud väga suur. Mõnevõrra väiksemaks võib pidada R. Schmidti süüd eluruumi sisse tungimise puhul. Sisse tungimise käigus sai kannatanu ukse haak küll kahjustada, kuid olemasolevatest tõenditest tuleneb, et uks ei olnud ka juba varem korras (puudus näiteks link). 2.
2. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi osad varastatud esemed on kannatanud kätte saanud, ei tagastanud süüdistatav neid ise vabatahtlikult, vaid need saadi temalt kinnipidamisel kätte. J.R. a kehalise väärkohtlemise ja eluruumi sisse tungimise puhul saab raskendava asjaoluna arvestada kuriteo toimepanemist grupis (

§ 58p 10).

Kuigi süüdistusaktis (punktis 6) ega ka kohtuistungil prokurör sellisele raskendavale asjaolule pole sõnaselgelt tuginenud, tuleneb 2 süüteo toimepanemine grupis otseselt süüdistuse sisust. Sellisele raskendavale asjaolule tuginemine ei ole pooltele üllatuslik seisukoht. 2.

1. Karistusregistri teatis ja kohtulahendite väljatrükid tõendavad, et R. Schmidt omab kahte kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetavate isikute registri väljatrükk tõendab, et R. Schmidt vabanes karistuse kandmiselt 30.11.
2. Seega on R. Schmidti näol tegemist varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Uute kuritegude toimepanemine 9 kuu möödudes peale vanglast vabanemist osutab asjaolule, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Seetõttu ei pidanud maakohus võimalikuks R. Schmidti karistada sanktsioonides ettenähtud kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb iga kuriteo puhul karistada vangistusega. 2.
3. Süü suurust arvestades pidas maakohus põhjendatuks R. Schmidtile mõista kõige raskema karistuse kehalise väärkohtlemise eest, s.o 1 aasta 4 kuud vangistust. Varguste toimepanemise eest on põhjendatud süüdistatavat karistada vangistusega 1 aasta. Väiksemat süü suurust arvestades karistas maakohus süüdistatavat eluruumi omavolilise sissetungimise eest vangistusega sanktsiooni alammäärale lähedases ulatuses, s.o 4 kuud. Kuna R. Schmidt on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, pidas maakohus põhjendatuks liitkaristuse moodustada asperatsioonipõhimõttel, suurendades mõistetavatest karistustest raskeimat ja mõistes liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Samuti kohaldas maakohus KrMS § 238 lg 2 ja

§ 68lg-t 1.

2.

1. Seoses kaitsja kohtuvaidluse käigus avaldatud etteheitega, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus taotles prokuratuur süüdistatavale käesolevas menetluses taotletud karistusega (2 aastat 3 kuud vangistust) võrreldes leebemat karistust (1 aasta 8 kuud), märgib maakohus, et karistamise aluseks on isiku süü. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka selgitanud, et süü suurust ei mõjuta ka asjaolu, et süüdistatav loobub ühest, sh ka tema enda õigusi vähem tagavast menetlusliigist teise menetlusliigi kasuks. Lisaks kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Nii maakohus ka antud asjas toimis.
2. Tartu Maakohtu 07.02.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Schmidti kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kes palub tühistada maakohtu otsuse R. Schmidtile mõistetud karistuste ja liitkaristuse osas. Teha uus otsus, millega mõista R. Schmidtile

§ 121

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p-de 5, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kergemad karistused ja moodustada

§ 64lg 1 alusel uus, kergem liitkaristus, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 31.08.

1. Apellant ei nõustu maakohtuga selles, et R. Schmidti süü on küllaltki suur. Maakohus ei ole arvestanud, et nii süüdistatav, kannatanud kui ka tunnistajad moodustasid seltskonna, kes igapäevaselt tarvitasid ühiselt alkoholi, kannatanud ja tunnistajad lisaks ka alkoholi sisaldavaid surrogaate. Ilmselge on, et sellises seltskonnas kaasnevad alkoholi tarvitamisega ka üksteise valesti mõistmised, tülid, vara pantimine ja müümine alkoholi soetamiseks vajaliku raha saamiseks, samuti vastastikune vägivald, mis on vahel põhjendamatu, kuna õiget „süüdlast“ oma seisundi tõttu ei suudeta tuvastada ning kannatanuks võib kohalviibijatest osutuda igaüks. Ka see, kes tegelikult midagi toime pannud ei ole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt 3 põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks ega karistuse vähendamiseks. Karistused on mõistetud kooskõlas kohtupraktikaga. Sisulised asjakohased argumendid apellatsioonis puuduvad. Maakohus on karistuse mõistmisel väga põhjalikult arvestanud kõiki

§ 56

sätestatud karistuse mõistmise aluseid, sh süüdistatava süü suurust ning lähtunud vastavalt sellele karistuse määra otsustamisel. Ka on maakohus väga põhjalikult käsitlenud, miks ei ole võimalik mõista R. Schmidtile kergemat karistust nagu on taotlenud kaitsja apellatsioonis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega.

§ 56

lg 1 kohaselt tuleb karistuseks mõista selline karistus, mis mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja mis kaitseks ka õiguskorra huvisid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda maakohtuga, et selliseks karistuseks on reaalne vangistus ning mõistetud karistused on vastavuses R. Schmidti süü suurusega ja isikuga. Samale seisukohale tuleb asuda liitkaristuse osas. Esitatud apellatsioon ei anna juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jääb edutuks.

1. Ka esitas süüdistatava kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 120 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Kaitsja on sisuliselt teinud võimatuks kohtul kontrollida, millises ulatuses kulus aega otsusega tutvumisele ja millises ulatuses apellatsiooni koostamisele. Küll arvestades maakohtu otsuse mahtu, apellatsioonis korduvalt välja toodud maakohtu seisukohti, süüdistuse kordamist ning apellatsiooni sisuliste argumentide vähesust, on põhjendatud ajakulu taotluse alusel kokku 60 minutit. Seega on tasutaotlus põhjendatud summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o jäetakse maakohtu otsus muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 64,80 eurot R. Schmidti kanda.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4