← Eesti

3-22-697/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 24. märts 2022, Tallinn 3-22-697 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipi

“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik, kui ta vabatahtlikult ei lahku, kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Talle anti vabatahtlikuks lahkumiseks tähtaeg kuni 05.01.2022, ent ta ei lahkunud. Tema kohene väljasaatmine ei ole aga võimalik, kuna tema kodakondsusriigiga ei ole Eestil maismaapiiri ning ettevalmistuste tegemine tema toimetamiseks Valgevene Vabariigi piirile läbi Läti nõuab aega. 5.

§ 23

lõikest 11 ja § 15 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 1 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei tohi välismaalasega isiklikult seotud asjaolusid arvesse võttes olla ebaproportsionaalne. 6. Nõustun, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht.

§ 68

punktist 1 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane ei ole Eestist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. PPA tegi puudutatud isikule 26.12.2021 lahkumisettekirjutuse, kohustades viimast Eestist lahkuma hiljemalt 5.01.2022. Taotlusest nähtuvalt lubas puudutatud isik PPA-le, et lahkub Eestist ning esitas ka sellekohase tagasisõidupileti, ent sellegipoolest ta Eestist ei lahkunud. Isiku puhul, kes on aru saanud, et viibib Eestis ebaseaduslikult ning lubanud vabatahtlikult lahkuda, ent pole oma lubadust täitnud, on alust arvata, et ta võib uuesti samamoodi käituda, püüdes ebaseaduslikult Eestisse jääda ja enda väljasaatmist takistada. PPA-l ei ole põhjust selliselt käitunud isikut usaldada. Umbusaldust puudutatud isiku suhtes õigustab ka tema käitumine rahvusvahelise kaitse menetluses. PPA taotlusest ning haldusasja nr 3-22-177 materjalidest nähtub, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui ta Eestis ebaseadusliku viibimise ning lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise tõttu kinni peeti. Hiljem puudutatud isik loobus rahvusvahelise kaitse taotlusest. Need asjaolud viitavad sellele, et soov rahvusvahelist kaitset saada ei olnud siiras, vaid puudutatud isik esitas selle taotluse enda väljasaatmise edasilükkamise või takistamise eesmärgil. Neil asjaoludel saab asuda seisukohale, et puudutatud isik on oma varasema käitumisega mõista andnud, et ei soovi Eestist lahkuda. Ka see on käsitatav põgenemise ohule viitava asjaoluna. Põgenemise mõistet tuleb sisustada laialt, põgenemise oht võib seisneda ka väljasaatmistoimingutest kõrvale hoidmises ja enda politsei eest varjamises. Puudutatud isiku puhul selline oht eeltoodud põhjustel esineb, kuna seni Eestis viibides ei ole ta käitunud ausalt ning seetõttu ei saa tema lubadusi edasise kohta usaldada. Pole põhjust asuda seisukohale, et puudutatud isikust endast tingitud asjaoludel oleks tema kinnipidamine ebaproportsionaalne. Tal ei ole Eestis kindlat elukohta ega tugevaid sotsiaalseid sidemeid. Kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et tal on raha enda ülalpidamiseks ja ta saaks elada hostelis. Kuivõrd isik varem politseile antud lubadusi ei täitnud, ei saa eeldada, et ta sel korral väljasaatmise võimaluse tekkimise korral kättesaadav on ning seda takistada ei püüa. Nõustun PPA seisukohaga, et puudutatud isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus. Selliste meetmete (nt. kohustus elada kindlas elukohas, kohustus käia regulaarselt PPA-sse registreerimisel) kohaldamine tuleb kõne alla isikute puhul, kellel on Eestis tugevad sotsiaalsed sidemed ja kindel elukoht. Puudutatud isikul neid ei ole. 7.

§ 23

lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.