← Eesti

2-21-2639/16

Obsah (10)§ 667§ 477§ 475§ 168§ 423§ 8§ 238§ 177§ 696§ 659

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 18. veebruar 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-2639 Tsiviilasi Tallinn, Gonsior

) § 172 lg-te 1 ja 7 alusel korteriühistu kanda. Korteriomanikul menetluskulude puudumise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

  1. Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja avalduse õigeksvõtu põhjal rahulda. Menetluskulud palub ta panna korteriomaniku kanda.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis korteriomanikule tähtaja sellele vastamiseks. Korteriomanik vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja jätab avalduse läbi vaatamata (

§ 667lg 2 esimene lause koostoimes § 659 kaudu kohalduva § 657 lg-ga 3).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja korteriomanik kannab kõik senised menetluskulud.

  1. Maakohus tuvastas ja menetlusosalised ei vaidle selle üle, et korteriomanik tasus avalduses nõutud võla menetluse ajal. Maakohus leidis, et see andis alust jätta avaldus rahuldamata. Korteriühistu soovib kaebusega siiski avalduse rahuldamist. 7.
  2. Põhjendatud ei ole korteriühistu arusaam, et avaldus tulnuks rahuldada õigeksvõtul põhineva lahendiga. Nimelt peab kohus

§ 477

lg 7 esimese lause järgi kontrollima hagita asjana lahendatava avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Maakohus vaatas avalduse õigesti läbi hagita asjana (

§ 475lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1).

Seega ei saa hagita asja lahendada õigeksvõtu alusel. 7.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna menetluse ajal võla tasumine alust jätta avaldus rahuldamata. Kirjeldatud olukorras tuleb jätta avaldus

§ 477lg 1 kaudu kohalduva § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kui avaldusega nõutav võlg on tasutud, siis pole näha ühtegi põhjust, millist kohtulikku kaitset avaldaja veel vajab. Nii on tegemist olukorraga, kus avaldus ei ole enam esitatud korteriühistu seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega ka eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus avalduse läbi vaatamata. 2

(3)
  1. Lisaks avalduse sisulisele lahendamisele on vaidlusalune menetluskulude jaotus. 8.
  2. Hagita asjas menetluskulude jaotamisel saab kohaldada

§ 168lg-d 2, 4 ja 5 (vt Riigikohtu 20.

oktoobri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11). Põhimõtteliselt on sarnased olukorrad, kus avalduse menetlus lõpetatakse võla tasumisest tingitud loobumise või perspektiivituks muutumise tõttu. Kui kohus jätab majandamiskulu võla saamisele suunatud avalduse

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, jäävad kulud vähemalt üldjuhul

§ 8lg 2 ja § 168 lg 5 alusel kohtusse pöördumise põhjustanud korteriomaniku kanda.

8.

  1. Ringkonnakohus leiab, et eelmises alapunktis kirjeldatud tingimused on ka käesoleval juhul täidetud. Korteriomanik ei toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada avalduse põhjendamatut esitamist. Kuigi avaldusest, selle lisadest ja korteriühistu muudest menetlusdokumentidest ei nähtu ka asjaolusid, mis võimaldaks avalduse rahuldada, siis saab seda arvesse võtta kulude rahalisel kindlaksmääramisel. Samuti on siis asjakohane hinnata määruskaebuse väidete mõju puudumist kaebuse lahendamisele. Kulude jaotuse otsustust avalduse ega kaebuse sisu ja kvaliteet praegusel juhul ei mõjuta.
  2. Korteriomanik esitas koos vastusega taotlused kolme tõendi vastuvõtmiseks. Vastuse p 2 kohaselt soovis ta tõendada, et korteriühistu hallatava elamu kahjustuse tõttu peaks tema võlg olema väiksem. See asjaolu ei oma tähtsust asja lahendamisel, sest kohustus on praeguseks täidetud.

§ 238

lg 1 esimese lause alusel jätab ringkonnakohus korteriomaniku taotluse rahuldamata. 10. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jaotada sarnaselt põhivaidlusega, st need jäävad samuti

§ 8lg 2 ja § 168 lg 5 alusel korteriomaniku kanda.

Maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, mistõttu ei saa seda teha ka ringkonnakohus (

§ 177lg 2).

11.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 659kaudu kohalduva § 427 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.