Obsah (7)

§ 1047§ 1046§127§ 1050§ 104§ 134§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Kairi Piirisild Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20

§ 1047lg 1 tähenduses.

Kohus selgitas, et kohtule tõendina esitatud väljavõttest perioodil

1. juuli kuni
2. juuli toimunud elektroonilistest sõnumitest ei nähtu, kes on toimunud vestluse osapooled. Tõendamata on töölepingu sõlmimise ja täitmise asjaolud, st kelle vahel ja millistel tingimustel leping sõlmiti. Lisaks märkis kohus, et hagejaga I sõlmitud kokkuleppe korral ei saa hageja II olla vastutav lepingust tulenevates nõuetes ettevõtte omanikuna, vaidluse korral on hageja I esindusõigus juhatuse liikmel.
3. Kohus jättis ebausaldusväärsuse tõttu arvestamata kostja poolt tõendina esitatud endise töötaja (EduarbmW Lett, tl 97-98) elektroonilised sõnumid, kuivõrd tõendist ei selgu selle kirjutanud isiku nimi ega andmed. Lisaks asus kohus seisukohale, et sõltumata
4. novembri
5. a määruses antud tõendamiskoormise juhistest on kostja vastuväited hagile seoses töölepingu sõlmimisega ja töötasunõudega paljasõnalised ning tõendamata. Samuti on tõendamata petmise fakt ning faktiväite „laseb inimesed üle“ ja „X-l ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada minu suhtes avaldus politseile“ tõelevastavus. Kostja poolt
6. oktoobril
7. a esitatud tõendist (tl 99) ei järeldu hageja II ja tema perekonna poolt politseisse avalduse esitamine ning tegemist on TsMS § 238 lg 5 kohaselt ebausaldusväärse tõendiga. Eeltoodud põhjendustel asus kohus seisukohale, et antud juhul on kostja poolt avaldatud faktiväited ebaõiged.
8. Järgmiseks analüüsis kohus, kas hageja II kohta avaldatud väärtushinnangu „vaadake veel kord seda klouni“ puhul on tegemist

§ 1046lg 1 kohaselt ebakohase väärtushinnanguga.

Kohus asus seisukohale, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne ning mille avaldamise eesmärgiks sai olla üksnes hagejale II halvustava tähendusega hinnangu andmine. 21. Kohus leidis, et antud juhul on kostja poolt avaldatud informatsioon hageja II au teotav tulenevalt faktilist laadi andmete ebaõigsusest ja väärtushinnangu ebakohasusest. Rikkumise põhjuse ja ajendina on kostja kohtu ette toonud töötasu maksmata jätmise. Kostja on avaldanud, et ta töötas hagejale II kuuluvas ettevõttes (hageja I), seega võlglaseks ei saaks kohtu hinnangul olla mitte hageja II, vaid hageja I. Hageja II kohta avaldatud informatsioon loetakse

§ 1047

lg 1 tähenduses ebaõige informatsiooni avaldamiseks ja

§ 1046lg 1 tähenduses on ebakohase väärtushinnangu avaldamine õigusvastane.

Lisaks on kostja avaldanud hageja II kujutise ilma hageja II nõusolekuta ebaõige informatsiooni osana. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esinesid õigusvastasust välistavad asjaolud. 22. Kohus asus seisukohale, et hageja II isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb mittevaralise kahju olemasolu eeldada, kuna rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Samas märkis kohus, et hagi on esitatud hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, seega ülejäänud perekonnaliikmete piinlikkustunne ja mainekahju ei ole antud tsiviilasjas asjakohane. Kohus leidis, et

§127

lg 4 kohaselt on hagejale II isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju põhjuslikus seoses talle tekkinud mittevaralise kahjuga. Kuivõrd kostja on avaldanud informatsiooni teadvalt kindlal eesmärgil, asus kohus seisukohale, et tegemist on

§ 1050

süülise kahju tekitamisega tahtluse vormis (

§ 104lg 5).

Kohus pidas põhjendatuks 8 2-20-11550 rahuldada hageja II au ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnanguga teotamise tagajärjel mittevaralise kahju hüvitamise nõude 300 euro ulatuses.

1. Arvestades, et kohus rahuldas hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõude (hagi resolutsiooni punkt 4), otsustas kohus mitte põhjendada juhindudes TsMS § 442 lg-s 8 sätestatust hagi resolutsiooni punktis 5 esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist kohtu õiglasel äranägemisel.
2. Kohus märkis, et kostja
3. detsembri
4. a vastuväide ei ole põhjendatud.
5. detsembri
6. a määruses andis kohus menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni
7. detsembrini
8. a. Seega oli kostjale tagatud TsMS § 328 lg 2 kohaselt võimalus vastaspoole faktilistele väidetele vastata.
9. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele hageja I nõuetes 100% ulatuses kostja kanda. Hageja II nõuetes jättis kohus menetluskulud 92.5% ulatuses kostja kanda ja 7.5 % ulatuses hageja II kanda. Kokku luges kohus hagejate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 9.5 tunni ulatuses. Arvestades asja sisu pidas kohus hagejate lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot, kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. Kohus leidis, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 325 eurot tuleb hagejate menetluskuluna kindlaks määrata. Kohus selgitas hagejatele, et TsMS § 150 lg 4 ja TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagejatel 125 euro ulatuses enammakstud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule avaldus. Hagejate menetluskulude suuruseks on kokku 1275 eurot (950 + 325), kummagi hageja kohta 637.50 eurot.
10. Arvestades tsiviilasja keskmist keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni pidas kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tasumääraks 100 eurot ning kostja õigusabikulude suuruseks 1000 eurot, millest 7.5% on 75 eurot, mis tuleb hagejalt II kostja kasuks välja mõista. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestas kohus hageja II ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistis kohus kostjalt hageja II kasuks välja menetluskulud summas 514.68 eurot. Apellatsioonkaebus
11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Harju Maakohtu
12. jaanuari
13. a otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning määrata kindlaks kostja menetluskulud.
14. Apellatsioonkaebuses taotles kostja nõuda välja Tallinna Botaanikaaia külastajate registreerimise raamatust väljavõtted perioodi eest alates
15. mai
16. a kuni
17. mai
18. a; kuulata kohtuistungil üle tunnistajatena G, D ja Q; võtta tõendina juurde kõnede eristus hagejaga II peetud telefonivestlustest; nõuda välja Politsei- ja Piirivalveameti Kesklinna politseijaoskonna Põhja Prefektuurist kostja vastu
19. a suvel esitatud avaldus.
20. Kostja tõi esile, et hoolimata
21. detsembril
22. a kostja poolt esitatud korrektsest tõlkest, on kohus valesti mõistnud kostja hagiavalduse vastusele lisatud sõnumivahetust hagejaga II
23. juulist
24. a. Kostja märkis, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pidanud ta vajalikuks esitada muid töö tegemise ning rahalise kohustuse olemasolu tõendavaid tõendeid, kuigi andis kohtule teada, et kavatseb esitada täiendavaid tõendeid juhul, kui hageja peaks vaidlustama töösuhte olemasolu. Kostja leidis, et kõnealune sõnumivahetusest ilmneb, et kostja tegi hageja juures tööd ning hageja lubas selle eest tasu. Ka hagejad tunnistasid menetlused 9 2-20-11550 sõnumivahetuse pidamise fakti, mistõttu rikkus kohus TsMS § 436 lg 4 hinnates asjaolu menetlusosalistest teisiti.
25. Kostja leidis, et olukorras, kus harilikult tasu eest teostavata töö tegemise fakt on tuvastatud, eeldatakse TLS § 4 lg 2 kohaselt ning vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale, et tegemist on töölepinguga. Eelnevast tulenevalt jaotas kohus valesti tõendamiskoormise nõudes kostjalt korduvalt poolte vahel töösuhte olemasolu tõendamist. Kostja hinnangul ei oma käesoleva vaidluse otsustamisel määravat tähtsust nende asjaolude kindlakstegemine, kellega sõlmis kostja töölepingu ning kas teisel hagejal on esimese hageja esindamise õigus. Kirjaliku töölepingu puudumise tõttu ei saanud kostja teada, kellega sõlmitud töölepingu alusel teostab ta töid. Kostja pidas lepingu sõlmituks esimese hagejaga, keda esindab teine hageja ja kes on ka lubanud tasu töö eest.
26. Mis puudutab väärtushinnangut “kloun“ leidis kostja, et kui apellatsioonimenetluses tuvastatakse nende faktiväidete õigsus, siis osutub suuremas osas põhjendamatuks ka maakohtu järeldus väärtushinnangu ebakohasuse kohta.
27. Kostja märkis, et hagejatele tehti kostja vastus hagiavaldusele nähtavaks
28. oktoobril
29. a ning toimetati kätte
30. detsembril
31. a, s.o lõppseisukohtade esitamise tähtajal. Kuivõrd hagejad esitasid
32. oktoobril
33. a seisukoha, milles vaidlustasid kostja hagiavalduse vastuses esitatud väiteid, oli hagiavalduse vastus hagejatele kätte toimetatud väljaspool AET süsteemi. E-toimikus menetlustoimingute ebapiisava kajastamise tõttu jäi kostja ilma võimalusest teha vajalikke menetlustoiminguid. Täpsemalt oli kostja teadmatuses hagejate
34. oktoobri
35. a seisukohas esitatud vastuväidete osas vaatamata sellele, et kostja palus korduvalt kohut informeerida teda hagejate vastuväidetest andes kohtule ka teada, et sõltuvalt hagejate vastuväidetest kaalub kostja tõendite esitamise vajadust. Kokkuvõttes oli kostja kogu eelmenetluse seisukohal, et hagejad ei vaidlustanud kostja faktiväiteid, s.o võtnud need omaks, mistõttu pole vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Kostja ei nõustunud ka tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Nimetatud kohtu tegevuse kohta esitas ta kohtule
36. detsembril
37. a vastuväite, mille kohus jättis otsuses rahuldamata.
38. Viimaks leidis kostja, et hagejate pärast eelmenetlust esitatud uusi vastuväiteid ei tohtinud maakohus otsuse tegemisel arvestada. Vastustaja seisukoht
39. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
40. Hagejad leidsid, et kostja ei ole tõendanud väidet poolte töölepingulise suhte kohta või et kostja oleks hageja heaks teinud mistahes tööd. Sõnumivahetusest ei ilmne, et kostjaga oleks töölepinguline suhe ning et kellelgi oleks kostja ees mistahes rahaline kohustus. Õige sõnumivahetuse tõlge on hagejate hinnangul esitatud kohtule
41. oktoobri
42. a vastuses lisana 1, mitte
43. detsembril
44. a tõlge. Sõnumivahetusest ei ilme, et tegemist oleks suhtlemisega hageja ja kostja vahel. Hagejad märkisid, et ei ole eluliselt usutav, et inimene oleks valmis ja teeks kuu aja jooksul tööd töötasuga 171 eurot. Hagejad märkisid, et asjas olulist tähtsust omavatele tõendamisele kuuluvatele küsimustele on kohus juhtinud tähelepanu
45. novembri
46. a kohtunõudes, kuid kostja ei ole kohtule täiendavaid tõendeid esitanud. Hagejad ei nõustunud, et nende
47. detsembri
48. a seisukohas oleks esitatud uusi väiteid. 10 2-20-11550 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
49. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks täielikult ja mittevaralise kahju nõude osaliselt, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt, kohustab kostjat ümber lükkama hageja II suhtes avaldatud ühe ebaõige faktiväite ja jätab rahuldamata nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja II menetluskulud jäävad 17% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad 17% ulatuses võrdsetes osades hageja I ja hageja II kanda ning 66% ulatuses hageja II kanda.
50. Hagejad palusid kohtul tuvastada, et kostja on avaldanud kaks nende kohta esitatud ebaõiget faktiväidet: hageja I ja II petavad, ei maksa raha. Hageja II palub tuvastada, et kostja esitas tema kohta viis ebaõiget faktiväidet: hageja II ei maksa; laseb inimesed üle; jättis kostjale raha tasumata; hageja II ja tema perekond kirjutasid tema suhtes avalduse politseile; hageja II on kloun. Hagejad nõuavad, et kostja lükkaks nende kohta esitatud faktiväited ümber ja hüvitaks hagejale II mittevaralise kahju ning alternatiivselt, kui mõni väidetest on käsitatav väärtushinnanguna, tuvastada ebakohase väärtushinnangu avaldamine ja mõista selle eest mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
51. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et kostja avaldas Facebooki suhtlusgruppides järgmised andmed:
52. Globus Ehitus OÜ ja X petavad, ei maksa raha;
53. X jättis minule maksmata;
54. X-l ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada minu suhtes avaldus politseile;
55. “laseb inimesed üle“;
56. vaadake veelkord seda klouni. 39.

§ 1047

lg 4 kohaldamiseks on vaja eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid, kuna väärtushinnangu avaldamise korral ei saa kannatanu viidatud sätte alusel nõuda selle ümberlükkamist või parandamist. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10;
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26;
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Praeguses asjas on hagejad käsitanud kostja avaldatut faktiväidetena, millega maakohus nõustus väidete 1-4 osas ning leidis väite 5 puhul, et avaldatu viitab väärtushinnangule. Kolleegium leiab, et avaldatud andmetes on faktiväited väite 1 teine lauseosa (“ei maksa raha“) ning väited 2 ja
7. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et lisaks väitele 5 on väärtushinnanguna käsitatavad väite 1 esimene lauseosa (“Globus Ehitus OÜ ja X petavad“) ning väide 4 (“laseb inimesed üle“). Tegemist on selge hinnanguga, mille osas saab esitada küsimuse, millistel faktiväidetel hageja(te) käitumise kohta antud hinnang põhineb. Kõnealuste hinnangute kohasust saabki kontrollida vaid selle aluseks olevate faktiliste asjaolude esinemise või puudumise kontrollimisega, kuid hinnangu enda paikapidavust kontrollida ei saa. Eespool toodust tulenevalt ei ole väite 1 viidatud kõnealuse lauseosa ning väite puhul tegemist faktiväitega vaid hinnanguga. Nagu märgitud, hinnangu ümberlükkamist aga nõuda ei saa, mistõttu on maakohus hagejate nõuded väite 1 esimese lauseosa (“Globus Ehitus OÜ ja X petavad“) ning hageja II nõude väite 4 ebaõigsuse tuvastamise ja ümberlükkamise osas ebaõigesti rahuldanud. 11 2-20-11550
8. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et andmete ümberlükkamise eeldused on täidetud, sest tõendamata on töölepingu sõlmimise ja täitmisega seotud asjaolud (maakohtu otsuse p 16). Seejuures on maakohus ringkonnakohtu arvates eksinud

§ 1047

lg 4 kohaldamiseks vajalike asjaolude tõendamiskohustuse määratlemisel (I kd tl 111-112) ning seetõttu teinud esitatud tõenditest ka ebaõiged järeldused. Arvestades kostja vastuväiteid, et ta oli hageja I juures proovitööl 7. maist 30. maini 2020. a, mille eest jäeti talle raha maksmata, pidi kostja kolleegiumi arvates

§ 1047lg 2 järgi tõendama, et ta tegi mingit tööd, mida tavaliselt tehakse tasu eest.

Kolleegium leiab, et antud asjaolu saab lugeda tõendatuks kostja esitatud

1. juuli ja
2. juuli
3. a elektroonilise sõnumivahetusega (SMS/MMS [I kd tl 93-96]). Kostja esitatud vestluse kuvatõmmisest nähtub, et sõnumivahetus toimus kostja ja hageja II vahel, sest kontaktiks, kellele sõnumid adresseeriti ja kes neile vastas, on Виталик Эстония, mis viitab kostjale II (X). Viimane ei vaidle sellele ka vastu, vaid kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tuttavad andsid talle kostja kontaktid ja suheldi telefoni teel (II kd tl 28, ajamärk 00:39:54).
4. juuli sõnumivahetusest nähtub, et hageja II saatis 21:48 kostjale sõnumi, kus avaldas, et kui kostja tema kohta avaldatut ei eemalda ja vabandust ei palu, kirjutab ta järgmisel päeval avalduse politseile ning kostjal tekivad probleemid. Kostja vastas sõnumile, et ootab oma ausa tööga teenitud raha tasumist. Kui raha tagastatakse, siis eemaldab kõik ja ei hakka tööinspektsiooni helistama. Seepeale vastas hageja II, et kostja eemaldab viivitamatult ning palub ka vabandust, vastasel korral lubab hageja II teha kostja elu magusaks. Samuti kirjutab kostja II hagejale, et “Sa saad 171 - 60 tükki on viltu keeratud“ (I kd tl 93, tõlge tl 94), (vt ka tõlge „Sa saad 171 -60 kuna töö on vildakalt tehtud“ [I kd tl 123]). Samuti on hageja II kostjale sõnumis avaldanud, et vigase töö eest ta ei maksa ja soovitab kõigepealt ehitama õppida (“Vigase töö eest ma ei maksa. Kõik. Õpi kõigepealt ehitama“ [I kd tl 95, tõlge tl 96]). Ringkonnakohus uuris antud tõendeid istungil ning võimaldas hagejal II selgitada, mida ta saadetud sõnumitega täpsemalt silmas pidas, kuid hageja II avaldas, et ei mäleta. Hageja II kinnitusel pakkus ta raha selle eest, et kostja oma kommentaarid Facebookist eemaldaks ning pidi kostja sõnumitele vastama, et viimane eemaldaks ta pildi Facebookist, kuid eitas mingite kohustuste olemasolu (vt ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a istungi protokoll II kd tl 28 ja 28p, ajamärk 00:42:55). Hageja selgitustest ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik mõistlikult aru saada, miks ta pidi olukorras, kus pakkus raha vaid kostja avaldatu eemaldamise eest, viitama ka väidetavalt puudustega tehtud tööle. Kolleegium leiab, et sõnumivahetus viitab selgelt sellele, et kostja on teinud hagejale I ehitustööd, nagu ta väitis. Arvestades, et ehitustöid tehakse kolmandatele isikutele tavaliselt tasu eest, saab lugeda tõendatuks, et kostja pidi töö tegemise eest ka raha saama. Sellest tulenevalt ei saa rahuldamisele kuuluda nõuded, milles hagetakse väite 1 teise lauseosa (“ei maksa raha“) ning väite 2 (“X jättis minule maksmata“) ebaõigsuse tuvastamist ja ümberlükkamist ning kostjal puudub vastavas osas ka kahju hüvitamise kohustus. Ringkonnakohus leiab, et kuna lauset “X jättis minule maksmata“ ei saa vaadelda muust tekstist, kontekstist ja kogu avaldatust eraldivõetuna ning vaidlust ei ole, et hagejad on seotud isikud ja hageja II suhtles kostjaga töö tegemisega seotud küsimuses, saab praegusel juhul käsitada hagejat II isikuna, kes lubas töö eest tasu, mis jäeti maksmata. Arvestades antud väidete õigsust, ei ole eelnevast tulenevalt hageja II isikuõigusi rikutud ning mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks puudub alus.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole suutnud tõendada faktiväite, et hagejal II ja tema perekonnal jätkus jultumust kirjutada kostja suhtes avaldus politseile, õigsust ja nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Seejuures märgib kolleegium, et kuigi andmed selle kohta, kas kostja suhtes esitati politseile avaldus, on neutraalsed, on kostja soovinud selle faktiväitega põhjendada hageja II mainet kahjustavat väärtushinnangut (hageja käitub eetiliselt taunitavalt). Seega oli väite õigsuse 12 2-20-11550 tõendamiskohustus

§ 1047lg 2 järgi kostjal.

Eelnevast tulenevalt on hagejal II õigus nõuda antud faktiväite ümberlükkamist ja selles osas tuleb hagi rahuldada. 41.1.

§ 134

lg 2 kohaselt isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Nagu märgitud, on ringkonnakohtu arvates kostja ebaõige väide, et hagejal II ja tema perekond kirjutasid kostja suhtes avalduse politseile, iseenesest neutraalne, mistõttu antud faktiväide hageja II au ei riiva. Seega ei ole alust antud ebaõige väite avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitist välja mõista. 42.

§ 1046

lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Arvestades, et ringkonnakohtu arvates on kostja avaldatust väite 1 teine lauseosa ning väited 4 ja 5 väärtushinnangud, tuleb esmalt hinnata, kas need teotavad hageja II au ning kas tegemist on ebakohase väärtushinnanguga.

1. Ringkonnakohus leiab, et kuigi iseenesest võivad olla väljendid petab ja/või laseb inimesed üle hageja II au teotavad väärtushinnangud, ei ole need praegusel juhul ebakohased arvestades, et tuvastatud on hinnanguid põhjendava faktiväite õigsus. Samuti ei ole hinnangud väljendatud kuidagi viisil, mis oleks ilmselt ebasünnis. Arvestades ka eeltoodut, ei nõustu kolleegium maakohtuga, et praegusel juhul on hageja II suhtes avaldatu “vaadake veelkord seda klouni“ puhul tegemist au teotava ebakohase väärtushinnanguga. Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu otsus 3-2-1-152-09, p 15). Kolleegium leiab, et igal juhul ei ole tegemist selgelt negatiivse tähendusega väljendiga. Kuigi foto kommenteerimiseks kasutatud väljendi kloun all mõistetakse iseloomulikult kostümeeritud koomilist etendajat, kes oma tegevusega püüab publiku meelt lahutada, võib väljend omada ka erinevaid tähendusvarjundeid. Selle hindamisel, kas konkreetsel juhul on tegemist au teotava väärtushinnanguga, tuleb arvestada konteksti, milles see on avaldatud ning seda, kuidas mõistlik isik sellest võis aru saada. Praegusel juhul kasutas kostja väljendit kloun kommentaaris hageja foto juures, ning kuigi kostja kommentaari tervikuna vaadates on see hageja suhtes tõepoolest pigem negatiivselt meelestatud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist ebakohase väärtushinnanguga, sest hinnang anti tulenevalt hageja II käitumisest ning selle andmisel on järgitud sündsuse piire. Arvestades, et avaldatud hinnangut ei saa pidada ebakohaseks tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist, ei ole kolleegiumi arvates hageja II kohta antud väärtushinnangu avaldamine õigusvastane hageja väidetud põhjustel. Kuna ei ole tuvastatud, et kostja avaldas hageja II suhtes au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid, puudub alus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulud
2. Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Hageja I ja hageja II on esitanud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ühe faktiväite osas ning hageja II on esitanud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude nelja faktiväite osas, samuti ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagi rahuldatakse vaid ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt, s.o hageja II suhtes avaldatud ühe ebaõige faktiväite osas, seega hagi rahuldatakse ligikaudu 1/6 ulatuses, s.o ~ 17%. TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja II menetluskulud ~ 17% ulatuses kostja kanda, kostja 13 2-20-11550 menetluskulud ~ 17% ulatuses võrdsetes osades hageja I ja hageja II kanda ning kostja menetluskulud ~ 66% ulatuses hageja II kanda.
3. Kostja tõi apellatsioonkaebuses esile, et ei ole nõus maakohtu otsusega osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata summas 1875 eurot. Kolleegium märgib, et esindajakulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asja mahtu ning õiguslikku keerukust. Maakohus on arvestades mh hagejate vastuväiteid üksikasjalikult hinnanud kostja esindamisele kulunud menetluskulude nimekirjas toodud toiminguid ja aega, samuti kostja esindaja tunnitasu määra. Arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniotsus ning kostja ei ole apellatsioonkaebuses enda vastuväidet konkretiseerinud, ei ole alust muuta maakohtu kindlaksmääratud kostja menetluskulude suurust.
4. Vastavalt TsMS § 174 lg 5 muudab ringkonnakohus maakohtus kindlaks määratud menetluskulude suuruse vastavalt menetluskulude uuele jaotusele. Maakohus määras kindlaks, et hagejate menetluskulude suuruseks on kokku 1275 eurot, kummagi hageja kohta 637.50 eurot. Seega ~ 17% hageja II menetluskuludest on 108.40 eurot, mis tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista. Maakohus määras kindlaks, et kostja menetluskulude suuruseks on kokku 1000 eurot. ~ 17% sellest on 170 eurot, mis tuleb võrdsetes osades hagejalt I ja hagejalt II kostja kasuks välja mõista. ~ 66% kostja menetluskuludest on 660 eurot, mis tuleb hagejalt II kostja kasuks välja mõista.
5. Kolleegium määrab kindlaks menetlusosaliste apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
6. Hagejate
7. jaanuari
8. a menetluskulude nimekirja järgi on nende apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 960 eurot: apellatsioonkaebuse analüüs 2 tundi; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 4 tundi;
9. detsembri
10. a,
11. detsembri
12. a,
13. detsembri
14. a kostja kirjadega tutvumine 1 tund;
15. jaanuari
16. a kostja seisukohaga tutvumine 0.5 tundi;
17. jaanuari
18. a hageja seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 0.5 tundi. Hagejate
19. veebruari
20. a menetluskulude nimekirja järgi on nende apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu täiendavalt 540 eurot: kohtuistungiks ettevalmistumine 1 tund; kohtuistungil esindamine 1.5 tundi; kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja vaidlustamine 2 tundi. Kokku on hagejate lepingulisel esindajal kulunud 12.5 tundi ning hagejate lepingulise esindaja esindajakuluks on 1500 eurot. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot.
21. Vastuseks kostja vastuväitele seoses hagejate
22. jaanuaril
23. a esitatud menetluskulude nimekirjaga märgib kolleegium, et kuivõrd menetlus jätkus ning sisuliselt oli hagejatel võimalik esitada täielik menetluskulude nimekiri vastavalt kohtuistungil antud tähtajale kuni
24. veebruarini
25. a, arvestab ringkonnakohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagejate
26. jaanuaril
27. a esitatud menetluskulude nimekirjaga. Samal põhjusel said hagejad esitada ka kohtuistungi ettevalmistumiseks kulunud esindajakulu
28. veebruari
29. a menetluskulude nimekirjas. Arvestades, et apellatsioonkaebuse vastuses refereeritakse suures mahus maakohtu otsust ning apellatsioonkaebust, peab ringkonnakohus põhjendatuks apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 3 tunni ulatuses. Kostja kirjade ning seisukohaga tutvumiseks peab kolleegium põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Kuivõrd hagejad ei ole kostja
30. veebruaril
31. a esitatud menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud, ei ole hagejate esindaja ajakulu kostja menetluskulude nimekirja vaidlustamisele põhjendatud; kostja menetluskulude 14 2-20-11550 nimekirjaga tutvumisele kulunud põhjendatud aega on ringkonnakohtu hinnangul 0.25 tundi. Seega kokku peab ringkonnakohus hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetlustoimingutele kulunud ajaks 9.25 tundi.
32. Arvestades tsiviilasja olemust ning hagejate lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kohus hagejate lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot põhjendatuks. Eelnevat arvestades on hagejate esindaja põhjendatud tasu kokku 1110 eurot (9.25 h x 120), kummagi hageja kohta 555 eurot. Seega ~ 17% hageja II menetluskuludest on 94.35 eurot, mis tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista.
33. Kostja
34. jaanuari
35. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 1600 eurot: esimese astme kohtuotsusega tutvumine, otsuse analüüs kohaldatud õigusnormide ning menetluses olevate tõendite kogumist tulenevalt 2.5 tundi; kliendile kohtuotsuse põhjenduste selgitamine, otsuse vaidlustamise aluste ning perspektiivi arutamine, täiendavate tõendite ringi kindlakstegemine 2 tundi; apellatsioonkaebuse koostamine 5 tundi; kliendi apellatsiooni projektiga tutvustamine 45 min; kaebuse korrektuur tulenevalt kliendi märkustest, kaebuse kohtusse esitamine 30 min;
36. oktoobri
37. a taotluse koostamine, kohtunõuete täitmine
38. oktoober
39. a kuni
40. detsember
41. a 1 tund; apellatsioonivastusega tutvumine, kliendile vastustajate vastuväidete sisu selgitamine 2 tundi;
42. detsembri
43. a kohtumäärusega tutvumine, kliendile kohtulahendi põhjenduste seletamine apellatsioonkaebuses esile toodud taotluste osas 0.5 tundi;
44. jaanuari
45. a lõppseisukohtade koostamine 1.5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 15 min. Kostja
46. veebruari
47. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu täiendavalt 210 eurot: vastustaja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, selle suhtes seisukoha koostamine 0.5 tundi;
48. veebruari
49. a kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund; kliendiga apellatsioonimenetluses poolte seisukohtade arutamine istungiks ettevalmistamise korras tulenevalt kliendi soovist osaleda istungil isiklikult 45 min, täiendavate menetluskulude nimekirja koostamine 10 min. Kostja lepinguline esindaja palus kohtuistungil osalemise kulu määrata vastavalt istungi kestvusele arvestades esindaja tunnitasu 100 eurot.
50. veebruari
51. a kohtuistung kestis ligikaudu 1.5 tundi. Kokku on kostja lepingulisel esindajal kulunud 19 tundi 55 minutit. Kostja menetlusnimekirjade kohaselt moodustavad kostja lepingulise esindaja esindajakulud 1810 eurot, millele lisandub
52. veebruari
53. a istungi osalemine 150 eurot, seega kokku 1960 eurot (1600 + 210 + 150). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot.
54. Kolleegiumi hinnangul tuleb kostja apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele kulunud aega vähendada. Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et maakohtu- ja apellatsioonimenetluses on kostjal olnud sama lepinguline esindaja, on maakohtu otsuse analüüsimiseks ning kliendile kohtuotsuse selgitamiseks kulunud ajakulu põhjendatud 2 tunni ulatuses. Apellatsioonkaebuse koostamisega seotud toimingud, sh kohtule esitamine, on põhjendatud arvestades apellatsioonkaebuse sisu ning korduvusi võrreldes maakohtus esitatud menetlusdokumentidega 5 tundi. Arvestades apellatsioonkaebusele esitatud vastust, on sellega tutvumisele ja kliendile sisu selgitamisele kulunud ajakulu põhjendatud 1.5 tunni ulatuses.
55. jaanuari
56. a lõppseisukoha koostamisele kulunud ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud 1 tunni ulatuses arvestades selle sisu ja mahtu. Seega vähendab kolleegium kostja
57. jaanuaril
58. a esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingutele kulunud aega ning peab põhjendatud ja vajalikuks menetlustoimingutele kulunud ajaks 11 tundi 15 minutit. Ülejäänud kostja menetlustoimingud ning sellele kulunud aeg on kolleegiumi hinnangul vajalik ja põhjendatud. 15 2-20-11550
59. Arvestades tsiviilasja olemust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kohus kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära 100 eurot põhjendatuks. Eelnevat arvestades on kostja esindaja põhjendatud tasu kokku 1485 eurot (11.25 h x 100 + 210 + 150).
60. Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 325 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 325 eurot tuleb kostja menetluskuluna kindlaks määrata.
61. Eelnevast tulenevalt on kostja menetluskulude suuruseks kokku 1810 eurot (1485 + 325). ~ 17% sellest on 307.70 eurot, mis tuleb võrdsetes osades hagejalt I ja hagejalt II kostja kasuks välja mõista. ~ 66% kostja menetluskuludest on 1194.60 eurot, mis tuleb hagejalt II kostja kasuks välja mõista.
62. Seega kokku maakohtu- ja apellatsioonimenetluses tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista 202.75 eurot (108.40 + 94.35); hagejalt I ja hagejalt II tuleb kostja kasuks võrdsetes osades välja mõista 477.70 eurot (170 + 307.70), s.o hagejalt I 238.85 eurot ning hagejalt II 238.85 eurot; hagejalt II tuleb kostja kasuks välja mõista 1854.60 eurot (660 + 1194.60).
63. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja II ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab ringkonnakohus hagejalt II kostja kasuks 1890.70 eurot (1854.60 + 238.85 – 202.75). Hagejalt I mõistab ringkonnakohus kostja kasuks välja menetluskulu hüvitise 238.85 (477.70/2) eurot.
64. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Kairi Piirisild 16