2-21-18122 KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022, Narva 2-21-18122 Kohtuasja number Kohtuasi Hagihind Kohtuistung Menetlusosalised ja esi
) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
§ 9
lg 2 sätestab, et kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. 15. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et leping peab tingimata väljenduma kahe poole allkirjaga kirjalikus dokumendis.
§ 9lõike 2 järgi võib nõustumus väljenduda ka teos.
Teoks võib olla lepingu täitmisele asumine. Hageja on kinnitanud, et asus lepingut täitma. Täitmise tõendamiseks on hageja esitanud aktid tööde tegemise kohta, arved, maksekorralduse kostjalt 03.09.2021 laekunud summa kohta, töökirjeldused, e-kirjavahetuse. Kostja ei ole tööde tegemist ümber lükanud ega sellele otsesõnu vastu vaielnud, kostja vastuväited puudutavad töö sisu ja mahtu ning vormistamist. Kostja on lisaks lepingule allkirjastanud tööde akti ning teinud hagejale ühe makse. Kohtu hinnangul väljendub seega kostja seotus esitatud lepinguga kostja esindaja digiallkirjas ja hageja seotus lepingu täitmisele asumises. Hageja ei ole väitnud, et tema allkirja puudumine lepingu tekstilt tähendaks, et ta ei loe lepingut sõlmituks. Töövõtulepingule ei ole kehtestatud kohustuslikku vormi. Seega järeldab kohus esitatud tõendite pinnalt, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping kohtule esitatud sisuga. 16.
§ 635
lõige 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
- Hageja sõnul on ta teinud kostjale töövõtulepingu alusel elektritöid, mille eest on tasu osaliselt maksmata. Tasumata on arve nr 2508LS21F summas 3554,40 eurot ja arve nr 1510LS21F summas 10 069,80 eurot, kokku 13 624,20 eurot.
- Kostja on toonud esile, et ei lepingust ega hageja väidetest ei ole võimalik tuvastada, milliseid elektritöid hageja kostjale tegi. Lisaks puudub hagejal majandustegevuse registris elektritööde tegemise õigus.
- Kohus nõustub kostjaga, et lepingus ei ole tööde sisu ega mahtu kajastatud. Töövõtulepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus hageja tegema elektritöid, mille üksikasjalikum kirjeldus on toodud lepingu lisas
- Lisas 1 on märgitud ainult valdkond: elektritööd hinnaga 12‒13 eurot + käibemaks. Arvel nr 2508LS21F on viidatud tööde aktile 1, hagiavalduse kohaselt on arve esitatud tööde akti 2 kohta. Kuivõrd hagiavalduses märgib hageja, et kostja tasus esimese arve, järeldab kohus tõendeid kogumis hinnates, et arvel nr 2508LS21F on akti numbris viga ja õige akti number on
- Arvel nr 1510LS21F on viidatud tööde aktidele 3 ja
- Hageja on esitanud ka tööde aktid 2, 3 ja
- Tööde akt 2 on seejuures esitatud kahes eksemplaris: 15.09.2021 hageja esindaja digiallkirjaga ning 26.09.2021 kostja esindaja digiallkirjaga. Kostja esindaja allkirjaga aktis on lisatud veaparandused. Aktid 3 ja 4 on allkirjastamata. Kõigis aktides on töödena märgitud „elektritööd“. Kostja 15.12.2021 vastuväite peale esitas hageja 29.12.2021 töökirjeldused ja vastuvõtmise aktid, milles on tööd täpsemalt loetletud. Neil ei ole küll kummagi poole allkirja, kuid samas ei ole kostja pärast nimetatud dokumentide esitamist enam kohtule asja sisu kohta ei vastanud ega tööde loetelule vastu vaielnud. T OÜ 24.11.2021 vastus kinnitab küll, et kostja on teinud T OÜ objektil tööd, kuid ei tõenda, kas ja mida tegi objektil hageja. 4
(6)2-21-18122
- Kuivõrd kostja ei ole pärast tööde sisu ja mahu kohta täpsustavate andmete esitamist neile vastu vaielnud ega tõendite osas vastuväiteid esitanud, loeb kohus usutavaks, et hageja nimetatud tööd tegi. Samas juhib kohus hageja tähelepanu sellele, et tööde tegemine on puudulikult dokumenteeritud, mis suurendab vaidluste tekkimise riski ja teeb ka vaidluste lahendamise keerulisemaks.
- Kostja vastusest ei ole selge, kas see, et hagejal puudub majandustegevuse registris elektritööde tegemise õigus, peaks välistama töövõtulepingu kehtivuse või on see tööde puuduseks. Hageja on selgitanud, et elektritööde läbiviijaks oli ametlikult elektritööde õigust omav kostja. Elektriohutusseaduse § 21 kohaselt vastutab selle eest, et elektritööd teeksid selleks piisava erialase ettevalmistusega isikud, elektritööde juht. Kostja ei ole põhjendanud, miks on registreeringu puudumine tööde eest tasumisest keelumise aluseks.
- Kostja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et lepingu kehtivusaeg oli 27.07.2021 kuni 27.08.2021, kuid tööde aktid 2, 3 ja 4 on esitatud hilisema aja kohta. Hageja on selgitanud, et osa suhtlust lepingu pikendamise ja töötundide teemal toimus suuliselt ja telefoni teel. Töötunnid saadeti kostjale ning selle kohta on olemas elektrooniline kirjavahetus. Kirjavahetust ei ole kohtule esitatud. Arvestades, et akti 2 on kostja esindaja alla kirjutanud, tööde tegemine ja lepingu tingimused on poolte vahel üldiselt väga halvasti dokumenteeritud ja kostja ei ole hageja 29.12.2021 esitatud seisukohtadele ja tõenditele vastu vaielnud, peab kohus usutavaks lepingu suulist pikendamist algsest kuuajalisest tähtajast pikemaks.
- Kostja on vaielnud vastu aktides 2, 3 ja 4 kajastatud töötundide arvule. Hageja on tundide arvu kujunemise osas 29.12.2021 esitanud oma selgitused. Töid tegi kaks inimest. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Akti 2 on kostja esindaja pärast veaparandust allkirjastanud. Seega vaidleb kostja osaliselt vastu töötundidele, mida ta ise on eelnevalt aktsepteerinud. Kostja käitumine on vastuoluline, mistõttu peab kohus töötundide arvu usutavaks.
- Kostja sõnul ei ole hageja esitanud kostjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, milles oleks märgitud, millise lepingu alusel, millisel objektil ja milliseid töid hageja tegi. Hageja ei ole esitanud töövõtulepingu lisadele 1 ja 2 vastavaid dokumente. Kohus nõustub hagejaga, et allkirja puudumine ei saa iseenesest olla tööde eest tasumisest keeldumise alus, kui tööd tegelikult tehti. Kostja ei ole väitnud, et hageja töid ei teinud. Töövõtulepingu punktide 3.6 ja 3.7 järgi loetakse töö loetakse tellijale üleantuks ka juhul, kui see on tellijale faktiliselt üle antud ja Tellija on asunud seda kasutama, sõltumata üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja ka juhul, kui tellija alusetult tööd vastu ei võta.
- Kostja on seisukohal, et hagi ese ei ole selge. Hageja ei toonud välja ühtki materiaal- ja menetlusõiguse normi, millel tema nõuded põhinevad.
- TsMS § 436 lõigete 1 ja 7 kohaselt on kohtu ülesanne kvalifitseerida hageja nõue sõltumata poolte õiguslikest väidetest. TsMS § 363 järgi ei pea hagiavaldus sisaldama hagi õiguslikku alust. Hageja on nõuet esitades tuginenud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule.
§ 635
lõige 1 annab töövõtjale õiguse nõuda tehtud töö eest tasu.
§ 637
näeb ette tasu maksmise kohustuse, lõike 3 kohaselt muutub tasu sissenõutavaks töö valmimisest. Nimetatud sätted on hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks, olenemata sellest, kas neid on hagiavalduses nimetatud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse tasu maksmisega viivitada, tasu vähendada või lepingust taganeda. 27. Eelneva alusel loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning tehtud tööde eest on tasumata kaks arvet, kokku summas 13 624,20 eurot. 5
(6)2-21-18122
- Hageja on nõudnud töövõtulepingu punkti 6.1 alusel kostjalt viivise väljamõistmist 0,2% tasumata summalt päevas ning esitanud viivisearvestuse. Kokku nõuab hageja viivise väljamõistmist summas 1100,63 eurot. Kuna kohus leidis, et põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivisenõue.
- Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
- Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et antud juhul tuleb põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda.
- TsMS § 174 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja nimetatud menetluskuludeks on riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 1000 eurot.
- Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, riigilõiv 650 euro ulatuses ja õigusabikulud 500 euro ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagi tagamise taotlus on jäetud rahuldamata, ei ole põhjendatud hagi tagamise riigilõivu 50 eurot ja hagi tagamise taotluse koostamise eest õigusabikulu 50 eurot kostjalt välja mõistmine. Muu õigusabikulu osas leiab kohus, et põhjendatud on tunnitasu, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kuluks tõenditega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks, kostja ja kohtu seisukohtadega tutvumiseks ning seisukohtade koostamiseks 9,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku viis tundi. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1150 eurot, s.h riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik 6
(6)