Obsah (6)

§ 99§ 100§ 102§ 77§ 101§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-14212 Ko

) § 101 lõikes 1 sätestatud määra (juulis ja augustis 2020 ei andnud, septembris 2020 andis kummalegi lapsele 100 eurot). Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kummalegi hagejale kuni nende täisealiseks saamiseni.

1. Hageja I igakuised kulud on eluasemele 88 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 50 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvetele 42 eurot, riietele ja jalanõudele 70 eurot, 2 hobidele 57 eurot, muud kulud (vabaaja veetmine, mänguasjad jne) 77 eurot, kokku 584 eurot. Hageja II igakuised kulud on eluasemele 88 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 50 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvetele 80 eurot, riietele ja jalanõudele 68 eurot, muud kulud (vabaaja veetmine, mänguasjad jne) 98 eurot, kokku 584 eurot.
2. Hagejate ema on noorema lapsega kodune ning saab vanemahüvitist 567 eurot kuus ja peretoetust 120 eurot kuus. Emal on aidanud laste kulusid katta laste vanavanemad.
3. Isa Indias elavad lapsed on hagejatest vanemad, seega oli kostjal juba vanemate kooselu ja hagejate sünni ajal kohustus pidada lisaks hagejatele ülal oma teisi lapsi. Kostja andis perioodil november 2019 kuni juuni 2020 elatist 600 eurot kuus. Alates septembrist 2020 on andnud 100 eurot kuus kummalegi hagejale.
4. Ainuüksi peretoetuste suurenemise ja / või maksmise fakt ei saa olla põhjuseks, et kostja vabaneks lapse ülalpidamise kohustusest või et tema panus laste igapäevaste kulude katmisel oleks minimaalne. Kostja ei ole esitanud tõendit, et tema igakuised sissetulekud ja majanduslik olukord ei võimaldaks anda miinimummääras elatist, sh et selle käigus saaksid kahjustatud tema teiste alaealiste laste huvid või tema enda igapäevane toimetulek.
5. Hagejad elavad koos ema ja vanaemaga eramajas. Eluaseme kulude hulka ei kuulu mitte ainult igakuine veearve, vaid ka nt kulutused küttele (puud, brikett), elektrile, prügiveole jne. Lisaks on eluasemekuludeks lastele vajalikud mööbliesemed jagatuna aasta peale keskmiselt, samuti kulud online-sidele, televisioonile, valvesüsteemile jne. Eestis ei ole toit odavam kui Austrias. Isa soovimatus anda elatist seaduses sätestatud määras ei saa olla põhjuseks, miks lapsed ei peaks toituma kvaliteetselt ning viisil, mis tagab neile nende eakohaseks arenguks vajalikud toitained. Väited selle kohta, et lastele on lasteaias toit tasuta, ei vasta tõele. Hagejad ei käi veel lasteaias, kuna hageja II on selleks liiga noor ja hageja I on
6. a algusest küll järjekorras, kuid ei ole veel kohta saanud. Seega söövad lapsed kõik söögikorrad kodus. Arvestades, et lapsed käivad 4 päeval nädalas huviringides, ja hageja I tervislikku seisundit, on isikliku transpordi kasutamine õigustatud. Kostja ei saa kirjutada hagejatele ette, et nad peavad kasutama liikumiseks ainult ühistransporti. On õige, et osaliselt on võimalik vanema lapse riideid nooremal taaskasutada, kuid see on vaid osaline ning seda eeldusel, et vanemale lapsele ostetud riided on kvaliteetsed. Hageja I käib kahes huviringis – 2 korda nädalas lauluringis (kulu 32 eurot kuus) ja 2 korda nädalas balletiringis (kulu 24 eurot kuus). Muud kulud on kulud, mis on seotud laste ajaveetmisega väljaspool kodu, nt ka mängutubades käimised, väljasõidud Eestis, veekeskuste külastused jne. Ema on esitanud koos avaldusega oma pangakontode väljavõtted, kust on näha, et ta veedab lastega koos aega ka väljaspool koduseinu. Arvestades laste vanust, on kulude hulka arvestatud ka nt kulud joonistustarvetele, mida ei ole võimalik järgmisel lapsel taaskasutada, aga ka nt kulud spordivahenditele jne. Hagejad on seisukoha, et muud kulud on kajastatud hagiavalduses õigesti.
7. Kostja igakuine sissetulek ajal, mil pere elas Austrias, oli ca 4600 eurot, sh makstakse Austrias n.ö 14 palka, st juunis ja detsembris on topeltpalk. Tänaseks on kostja asunud tööle Hollandisse ning tema sissetulekuks aastas peaks hagejatele teadaolevalt olema 63 000 eurot. 3
8. Ema varaline seisund võrreldes hagi esitamise ajaga on muutunud – sissetulekuks on alates detsembrist 2020 peretoetus 177.54 eurot kuus ning emale kuulub pärandusena saadud kinnisasi – korteriomand Jõhvi linnas, Ida-Virumaal. Ema sissetulekud ei ole piisavad laste igapäevaste kulude katmiseks. Kostja vastuväited
9. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust suuruses, mis arvestab asjaoluga, et tal on kokku 4 last. Vanemate kooselu väitel toetas kostja peret materiaalselt. Laste ema ei töötanud kooselu vältel. Kõik kulud kandis kostja. Kostja soovib edaspidi toetada lapsi nii moraalselt kui materiaalselt, kuid vastavalt nende põhjendatud vajadustele ja võttes arvesse teisi asjaolusid (lastetoetusi, kostja teisi lapsi).
10. Kostjal on veel 2 last, kes elavad Indias: H (sünniaeg XX.XX.XXXX) ja W (sünniaeg XX.XX.XXXX). Indias on meditsiin ja haridus tasulised. Vanemad kindlustasid lapsed selleks, et tagada neile kõik vajalik. Kindlustus kahele lapsele maksab 6855 eurot aastas.
11. Hagejate ema saab lapsetoetust 60 eurot lapse kohta kuus. Samuti saab ema lapsehooldustasu. Lapsehooldustasu saamise õigus on ühel vanematest, kes kasvatab kuni 3-aastast last, 38.36 eurot iga kuni 3-aastase lapse kohta.
12. Kostjal ei ole võimalik tagada 4 lapsele elatist miinimummääras 292 eurot kuus. Lisaks tuleb arvestada mastaabisäästuga, kuivõrd hagejad on samast soost ning nende vanusevahe on 2,5 aastat. Seega saavad hagejad mängida samade mänguasjadega, noorem laps saab kasutada vanema lapse riideid, mänguasju, voodit, käru, tõukeratast jms. Samuti kui peres kasvab 2 last, on toidukulu iga lapse kohta väiksem, võrreldes perega, kus kasvab 1 laps.
13. Kostja vaidleb hagejate igakuiste kulude suurusele vastu, kuivõrd need on suuremas osas välja mõeldud. Hagejad peavad tõendama eluasemekulude suurust. Põhjendatud toidukulu suuruseks ühele lapsele on 100 eurot. Transpordikulule vaidleb kostja täielikult vastu, kuivõrd Tallinnas on tasuta ühistransport. Samuti vaidleb kostja vastu tervishoiu ja hügieenitarvete kulule, kuivõrd tervishoid on tasuta ja tegemist on ülepaisutatud kuluga. Hageja I põhjendatud riiete ja jalanõude kulu on 50 eurot ja hagejal II 30 eurot. Ema ei ole teavitanud isa, milles seisneb hageja I hobi, millega laps tegeleb ja kui tihti. Ei ole eluliselt usutav, et ema kulutab lastega vabaaja veetmiseks nii suuri summasid. Laste kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis oleks põhjendatud. Elatise suurus ei sõltu otseselt isa sissetulekust. Kui vanaema soovib teha kingitusi või aidata lapselapsi, on see tema valik. Ema ei ole pöördunud isa poole palvega midagi kompenseerida.
14. Vastavalt RAKE uuringule on peres, kus on 2 last ja 2 täiskasvanut, keskmiseks kuluks lapse kohta kuus 349 eurot. Kuna ema ei ole piisavalt tõendanud laste igakuiseid kulusid, tuleb võtta aluseks RAKE keskmine näitaja.
15. Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale elatist summas 100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohtu otsus 4
16. Harju Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse nõuda välja hagejate ema pangakonto väljavõte Austria pangast „EasyBank“, rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 30.09.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja kulude hüvitise 563 eurot.
17. Vaidlust ei ole, et hagejad on kostja lapsed, kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist seadusjärgses miinimummääras kuni nende täisealiseks saamiseni.
18. Perekonnaseaduse (

) § 97 punkti 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 19. Hagejate arvestuse kohaselt on kummagi hageja kulud ühes kuus 584 eurot (t lk 1 pöördel – 2). Kuivõrd kostja vaidles vastuses hagile hagejate kulude suurusele vastu (t lk 37jj), palus kohus hagejatel esitada tõendeid kulude suuruse kohta. Lisaks on Riigikohus lahendis nr 2-15-15909 märkinud, et kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama; kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lõike 2 mõttes (punkt 12).

1. Kohus asub seisukohale, et hagejad on 28.12.2020 seisukohaga (t lk 67-70) ja esitatud tõenditega piisavalt tõendanud oma kulude suurust. Lisaks on hagejad kuludega seonduvat selgitanud 27.11.2020 seisukohas (t lk 50 pöördel – 52). Kohus leiab, et kostja 11.01.2021 esitatud vastuväited kulude suurusele (t lk 127-128) on üldsõnalised ja tõendamata.
2. Kohus nendib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või talle omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Kulutused eluruumi üürimisel ja kommunaalteenustele on põhjendatud kummagi hageja osas 88 eurot. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et hagejad on kasvueas lapsed, kes vajavad tervislikku ja mitmekülgset toitu, leiab kohus, et hagejate toidukulu kummalegi lapsele 200 eurot (s.o keskmiselt ~6.50 eurot päevas) on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Kohus võtab arvesse, et laste kõik toidukorrad on kodus. Kohus loeb mõistlikuks ka transpordikulu 50 eurot hageja kohta. Hagejad nooruse tõttu iseseisvalt ei liikle, mistõttu on põhjendatud nende transportimine ema poolt sõiduautoga. Asjaolu, et sõiduauto on liisitud, ei muuda kulu lubamatuks ega ülepaisutatuks. Kohus peab tõendatuks ja 5 põhjendatuks ka hagejate kulutusi tervishoiule ja hügieenitarvetele vastavalt 42 ja 80 eurot. Hagejad on esitanud kulude kohta tõendeid ning selgitanud, et need sisaldavad kulusid igapäevasele hügieenile, sh nt kulusid mähkmetele, ka kulutusi toidulisanditele ja vitamiinidele ning käsimüügiravimeid külmetushaiguste puhul. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et lapsed elavad kliimavööndis, kus on neli aastaaega ja vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja lapsed on kasvueas, on vaja nende garderoobi sageli uuendada. Seega asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada vastavalt 70 ja 68 eurot kuus. Hagejad on põhjendanud ja tõendanud kulude suurust ja kandmist arvestatuna aasta peale keskmiselt. Hageja I on esitanud hobidega seotud kuludena 57 eurot, kuna ta käib 2 korda nädalas lauluringis (kulu 32 eurot kuus) ja 2 korda nädalas balletiringis (kulu 24 eurot kuus). Kohus on seisukohal, et nimetud kulud on mõistlikud ja tegemist ei ole ülemääraselt kulukate hobidega. Hageja I huvides on koos omavanuste lastega ühiste hobidega tegelemine ja sotsialiseerumine. Hagejad on hagiavalduses toonud muude kuludena välja kulutused vabaaja veetmisele, mänguasjadele, raamatutele jne kogusummas vastavalt 77 ja 98 eurot. Hagejad on selgitanud, et kulude hulka on arvestatud ka kulutused, mis on tehtud seoses perekonna elama asumisega Eestisse (kulud laste tubade remondiks ja mööblile) arvestusega keskmiselt 340.31 eurot kuus (170.15 eurot hageja kohta). Kohus võtab arvesse, et nimetatud kulutused ei teki igal aastal, kuid siiski iga 4-5 aasta järel seoses laste kasvamisega ja nende vajaduste ning nõudmiste muutumisega. Kohus loeb need kulud tõendatuks ja põhjendatuks.
3. Kostja vastuväide selles, et paljud hagejate kulud on kandnud nende vanaema, ei ole asjakohane. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millisel pangaarvel olevaid vahendeid kasutades peetakse hagejaid ülal.
4. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejate ülalpidamise põhjendatud ja tõendatud ulatuseks 584 eurot kummagi hageja kohta. Hagejad on põhistanud, et tegemist on nende tavapäraste vajaduste ja tavalise elulaadiga, millega hagejad olid koos kostjaga elades harjunud. Kostja ei ole seda ümber lükanud. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lõike 2 mõttes (Riigikohtu lahend nr 2-15-15909, punkt 12).

Kostja mingeid arvestatavaid tõendeid selles osas ei esitanud. 24.

§ 102

lõike 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lõike 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Riigikohus on otsuses nr 2-16-2343 (punktis 13) leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Asjas nr 3-2-1-35-17 6 (punktis 21.1) leidis Riigikohus, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige nende sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Samuti leidis Riigikohus viidatud lahendi punktis 28.2, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
2. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selles osas, et kostja osaleb Indias elavate laste ülalpidamises. Kohus palus kostjal täpsustada, millised on need asjaolud, mis on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimumi. Samuti palus kohus kostjal esitada tõendeid. Kostja esitas osaliselt konto väljavõtted (t lk 143147), millest peaks nähtuma, et ta tegi perioodil 01.04.2019 kuni 31.03.2020 Indias elavatele laste ülekandeid kokku 15 744 ruupiat mänguasjade ostmiseks, 14.09.2020 ülekande 50 000 ruupiat hariduse omandamiseks, 04.12.2019 ülekande 70 000 ruupiat hariduse omandamiseks, 06.11.2018 ülekande 50 000 ruupiat ning 15.11.2018 ülekande 13 000 ruupiat. Kostja pangakonto väljavõtet viimase 3 kuu kohta ja andmeid enda varalise seisu kohta kuni käesoleva ajani kohtule ei esitatud. Kohtule esitatud osalistest väljavõtetest (t lk 143-147) ei ole võimalik järeldada, kellele ja mis eesmärgil rahaülekanded või sularaha väljavõtmised on toimunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, millised on tema teiste laste vajadused ja nende ema võimalused neid ülal pidada. Kohus on kostjale selgitanud, et tema peab tõendama

§ 102

lõike 2 kohast mõjuva põhjuse esinemist vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja seda tõendanud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik hagejatele tasuda seaduses sätestatud määras elatist. Varasemalt on kostja tasunud hagejatele ka miinimumelatisest suuremat elatist, mis näitab, et selle maksmine kostjale üle jõu ei käi. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis oleksid tema võimet vähemalt miinimumelatist maksta negatiivselt mõjutanud.

1. Kostja on palunud kohtule esitatud vastuses arvestada elatise väljamõistmisel asjaoluga, et hagejad saavad riiklikku peretoetust. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-35-17 punktis 28.2 avaldanud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Arvestades asjaoluga, et kohus on kohustanud kostjat esitama tõendid enda majandusliku kindlustatuse kohta ning kostja seda kohtu poolt määratud tähtajaks ei teinud, ei ole kohtul võimalik anda hinnangut sellele, et kostja ei ole suuteline tasuma hagejatele seaduses sätestatud määras elatist ning et arvestada tuleb hagejatele makstavate riikliku peretoetustega.
2. Lisaks on kostja palunud arvestada hagejate kasuks elatise väljamõistmisel mastaabisäästuga. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et peaaegu 5- ja peaaegu 2aastane laps kasutaks olulisel määral samu mänguasju ja et see annaks märkimisväärse säästu laste ülalpidamisel. Samuti on kohtu hinnangul hagejad oma arenguetapis hetkel piisavalt erineval astmel, nii et mastaabisääst arvestatavat efekti ei anna, igatahes ei ole kostja seda tõendanud. 7
3. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse nõuda välja hagejate ema pangakonto väljavõte Austria pangast „EasyBank“. Kostja ei ole selgitanud, mida ta soovib sellega tõendada ja kuidas see mõjutaks asja lahendamist. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga. Hagejad on esitanud nõude miinimumelatise tasumiseks ning kostjal tuleks eelkõige tõendada enda võimalusi (või võimatust) seda tasuda. Kostja ei ole põhistanud, et hagejate ema saab Austria Vabariigilt mingit raha laste eest hoolimata sellest, et ta Austrias enam ei ela.
4. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejate poolt esitatud hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kooskõlas

§ 77

lõikega 1 kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele elatis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest 30.09.

1. TsMS § 445 lõike 1 esimese lause alusel määrab kohus, et elatis tuleb tasuda Z arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu eest ette
2. kuupäevaks.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
4. TsMS § 442 lõike 2 punkti 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lõike 1 ja § 129 lõike 2 on hageja I hagihind 2628 eurot ja hageja II hagihind 2628 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
5. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
6. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista esindajakulu 640 eurot ja tõlkekulu 43 eurot. Kostja vaidleb hagejate esindajakulu suurusele vastu ning leiab, et see on suuremal määral ülepaisutatud.
7. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu määr on 40 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 40 eurot on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabiteenuse turuhinda. Kohus leiab, et hagejate esindaja poolt spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 13 tundi vastab teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud esindajakulu summas 520 eurot (13 x 40), mitte aga 640 eurot nagu on hagejad avaldanud.
8. Kohus leiab, et kostja etteheited hagejate esindaja ajakulule põhjendatud ei ole. Kohus leiab, et esindaja poolt märgitud ajakulu vastab käesoleva tsiviilasja materjalidele ning esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide mahule.
9. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tõlkekulu 43 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 143 punktiga
11. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku 564 eurot, s.o esindajakulu 520 eurot ja tõlkekulu 43 eurot. 8 Apellatsioonkaebus
12. Kostja leiab, et kohtuotsus on osaliselt ebaloogiline, põhjendamatu ja ebaselge. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaal- ja menetlusõigusnorme, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni.
13. Kohus leidis vääralt, et laste kulud on põhjendatud miinimummääras. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal.
14. Isa ei vaidle vastu, et laste põhivajaduse hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, aga hagejad esitasid kommunaalarved vaid ühe kuu eest. Selleks, et aru saada reaalsest igakuisest kommunaalkulude suurusest, on vaja vaadata minimaalselt 6 kuu kulusid nii talvel kui suvel. Suvel ei ole kulu küttepuudele, samuti on elektriarved kevadel ja suvel väiksemad (eelduslikult 50 eurot kuus). Ei ole eluliselt usutav, et keskmine kommunaalkulu majas on 352 eurot (88*4). Kui eeldada, et küttepuid tellitakse kaks korda aastas, on keskmine kulu kuus 160.10*2/12 = 27 eurot. Seega keskmised igakuised kulud on 80+25.78+18.72+33.77+12.19+27=197.46 eurot ja inimese kohta 49.37 eurot.
15. Isa ei vaidle vastu, et söömine on väga vajalik iga inimesele. Ei ole selge, miks kohus leidis, et kõik toidukorrad lastel on kodus. Lapsed on eas, mil hakkavad käima lasteaias ja hiljem koolis. Siis söövad nad kodus vaid õhtusöögi ja nädalavahetustel. Kuna peres on 4 inimest ja kõik söövad sama toitu, ei ole põhjendatud, et ühe lapse toidukulu on 200 eurot. Tallinnas on lasteaias ja koolis toitlustamine tasuta. Ajal, kui pere elas Austrias, oli kulu toiduks 400-600 eurot kuus (sõltuvalt suvel või talvel). Peres oli 2 täiskasvanut ja 2 alaealist last. Kuidas saab Eestis, kus elu on odavam kui Austrias, kuluda laste söömiseks rohkem raha kui Austrias.
16. Isa ei ole nõus, et mõistlik kulu transpordile on 50 eurot kuus. Ema ei võtnud autoliisingut selleks, et kasutada autot laste huvides. Asjaolu, et vanaemal on auto, mida ta annab kasutamiseks laste emale, ei tähenda, et isa peab vanaema asemel tasuma liisingumakseid. Kui perioodil oktoober-detsember 2020 oli kütusekulu 272.80 eurot, siis keskmine kulu kuu kohta oli 92.93 eurot. Autot kasutab 4 inimest, seega iga inimese kohta 22.50 eurot, mitte 50 eurot lapse kohta.
17. Ema ei ole viidanud, kui palju lapsed kasutavad mähkmeid. Eeldades, et kuna X on juba 5-aastane, kasutab ta ühte mähet öösel. Q on 2-aastane. Selles eas lapsed kasutavad mähkmeid ainult öösiti ja varsti ei ole neid üldse vaja. Ei ole selge, miks kohus peab neid kulusid tõendatuks ja vajalikuks.
18. Ei ole selge, milliseid toidulisandeid annab ema lastele, kuna see ei ole soovituslik, v.a C- ja D-vitamiinid, kuid need ei maksa nii palju. Kulu 42 eurot ja 80 eurot on üle paisutatud. Kulude tõendamiseks esitavad hagejad vanaema pangakonto väljavõtte. Ei ole selge, kuidas on kulud lastega seotud. Hagejad ei ole välja toonud, kui palju on vaja ravimeid ega nende hindu. Vastavalt kohtupraktikale on hügieenitarvete põhjendatud kuluks 10 eurot. Vastavalt RAKE uuringule on tervishoiu kulu peres, kus on 2 last, 10 eurot. 9
19. Isa ei vaidle, et lastele on vaja riideid osta, kuid kui peres on 2 samasoolist last, kasutatakse riideid mitmekordselt. Eriti asju, mis on kallid (kombinesoonid, talveriided, jalanõud jm). Ei ole eluliselt usutav, et ema viskab kombinesooni prügikasti peale seda, kui X kasutas seda ühe hooaja. Mõistlik on jätta see alles ning kasutada mõne aja pärast teisel lapsel. Seega tuleb teise lapse kulu riietele ja jalanõudele vähendada. Tõendamiseks esitasid hagejad ema pangakonto väljavõtte, kust tuleneb, et ta ostis midagi H&M poest 05.10.2020 summas 88.10 eurot ja 05.10.2020 summas 50.97 eurot. Miks see kulu peaks olema laste kulu, ei ole selge. H&M poest saab osta nii täiskasvanute kui laste riideid, täiskasvanu aksessuaare, jalanõusid, kodutarbeid ja teisi asju. Vastavalt RAKE uuringule moodustab Eesti peres, kus on 2 last, kulu riietele ja jalanõudele 39 eurot lapse kohta.
20. Ei ole selge, kas laps hakkab samas huviringis edaspidi tegelema. Samuti on arved esitatud novembri ja detsembri eest. Seega tekkis kulu pärast hagi esitamist. Kulu on üle paisutatud.
21. Hagejad tõid välja kulutused vabaaja veetmisele, mänguasjadele, raamatutele, mh remondile ja mööbli ostmise. Maja, kus lapsed elavad, on nende vanaema kodu. Kui vanaema tahab kodus remonti teha, peab ta selle eest ise maksma. Isegi, kui eeldada, et lastetoa remont on laste kulu, on summa ülepaisutatud. 4080 eurot ei ole eluliselt usutav, et selle eest remonditi vaid üks tuba. Samuti ei teki see kulu igal aastal. Keegi ei tea, millal on vaja uut remonti teha.
22. Samasoolised lapsed, kellel on 2,5 aastat vanuse vahe, kasutavad samu mänguasju ja raamatuid. Igal lapsel võivad olla oma mänguasjad, kuid suuremal määral on need ühised ja mängitakse koos.
23. Hagejad toovad kulude tabelis välja Reval Cafe, Kolu Kõrts, Apollo, Kaubamaja, Rahva Raamat, Ehituse ABC ja teised kohvikud / kauplused. Nende kulude tõendamiseks esitati vanaema pangakonto väljavõte. Kuidas saab neid pidada laste kuludeks, ei ole selge. Need kulud võivad tekkida vanaemal kas sõpradega kohvikus aja veetmisest või endale asjade ostmisel.
24. Väide, et hagejad on põhjendanud, et tegemist on nende tavapäraste vajaduste ja tavalise elulaadiga, millega hagejad olid kostjaga koos elades harjunud, on üldine ega oma tähtsust käesolevas asjas. Hagejad elasid koos kostjaga Austrias, kus on absoluutselt teine elulaad ja kulud. Kohus leidis valesti, et hagejate põhjendatud ja tõendatud kuluks on 584 eurot kummagi hageja kohta.
25. Ema sõnade järgi ei käi lapsed lasteaias. Emal on kindel töökoht XXX. Vastavalt seadusele saavad lapsed astuda koolieelsesse lasteasutusse alates 1,5 aasta vanusest. Mõlemad lapsed on sellesse vanusesse jõudnud. Kui ema ei soovi tööle asuda mõnel isiklikul põhjusel või isikliku probleemi tõttu, on tegemist tema isikliku valikuga.
26. Vastavalt kohtupraktikale ei täida miinimumelatis oma eesmärki ja miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole sobiv vahend elatise määramiseks. Miinimumpalka saav 2 lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, 3 lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Antud juhul kulub hagejate igakuisteks kuludeks üle 1000 euro. See summa ei ole 10 eluliselt usutav, arvestades ema, kellega hagejad koos elavad, sissetulekuid. Igakuised kulud on küll laste lõikes erinevad, kuid lähtuda saab RAKE
27. a uuringust.
28. Isa ei ole nõus, et tähtis ei ole, kelle pangaarvel olevaid vahendeid kasutatakse laste ülalpidamiseks. Hagejad esitasid vanaema pangakonto väljavõtte, aga seal ei saa eristada vanaema kulusid laste kuludest. Kui laste ema soovib tõendina esitada vanaema pangakonto väljavõtte, peab ta selgitama iga kulu kohta, kas see on tegelikult seotud lastega.
29. Kohus tuli valele järeldusele, et puudub mõjuv põhjus elatise vähendamise alla miinimummmäära. Tegelikult esineb mastaabisääst, mis mõjub toidukuludele, riiete ja jalanõude kuludele, muudele kuludele (mänguasjad, raamatud, vaba aja aktiivsus). Ei esine hagejate ülekaalukat huvi, mis võimaldaks jätta lastetoetustega arvestamata. Kostjal on veel 2 alaealist last. Ta on lapsi Indias toetanud regulaarselt vastavalt nende emaga sõlmitud kokkuleppele u 100 euroga kuus mõlemale lapsele. Ka on ta andnud korduvalt sularaha laste emale, et vältida panga vahendustasu, ja ostab lastele mänguasju või raamatuid ja saadab need Indiasse. 06.11.2018 andis isa laste emale 50 000 ruupiat ja 15.11.2018 13 000 ruupiat, kokku 722.45 eurot.
30. a augustis ja septembris ostis isa raamatuid ja mänguasju ning detsembris tasus lapse õppimise eest, kokku 927.61 eurot. Jaanuaris 2020 ostis isa mänguasju ja septembris maksis õppimise eest 629.02 eurot.
31. Isa soovib selgitada olukorda seoses õppimisega.
32. a maikuus alustas isa täiendkoolituse magistritaseme programmi (Executive MBA) vastuvõtuprotsessi. Programm on isa tööalase karjääri tarbeks väga oluline, kuna ta elab töö tõttu Euroopas. Isa oli kaasatud õpingutega seotud protsessi mitu kuud enne kohtuasja algust.
33. a aprillis asus ta uuele tööle. Vastuvõtuprotsessi raames tuleb suhelda vastuvõtujuhiga ning läbida vestlused ja muud protsessid, mis päädivad sisseastumisega juhtimisalasesse õppeprogrammi, tasudes tagastamatu sissemakse 5000 eurot. Aastatel 2022 kuni 2023 peab isa täitma magistriõppe programmi Rotterdami Ülikoolis. Isa maksis registreerimistasu 5000 eurot. Õppimise hind on 49 500 eurot, isa peab tegema ülekanded 18.12.2020, 01.04.2021 ja 10.01.
34. Seoses kohtuvaidlustega laste emaga ning täiendavate kulude tekkimisega ei olnud isal võimalik tasuda esimest osamakset. Õppeprogrammi rahandusosakond keeldus ettepanekust tasuda õppemaks rohkem kui 3 osamaksena. Kuna registreerimistasu 5000 eurot ei tagastata, kinnitas vastuvõtukorraldaja, et nad saavad tagada isale sissepääsu järgmisele semestrile
35. Isa ei saanud rahalist toetust ka Hollandi Valitsuselt. Samuti tekivad isal kulud seoses lennupileti ostmise, ööbimise ning toitlustamisega suuruses 12 900 eurot. Isa kulude summaks on 64 400 eurot. Kõik kulud peab isa isiklikult koguma alates jaanuarist 2021 kuni detsembrini
36. Seega peab ta igakuiselt oma palgast kõrvale panema 2146 + 537.50 eurot.
37. Isa saab Hollandis kuupalka 4705.81 eurot. Tal ei ole muid finantsvarasid ja ta katab kõik kohustused oma palgast.
38. a septembris olid isa kulutused kokku 4401.19 eurot, oktoobris 4645.27 eurot, novembris 2791.44 eurot ja detsembris 8288.82 eurot ning jaanuaris 2021 2441.52 eurot. Kulude hulka on arvestatud 200 eurot elatisraha hagejatele. Novembris pani isa raha kõrvale, et järgmisel kuul maksta juhtimisalase õppeprogrammi registreerimistasu. Detsembris tasus isa 5000 eurot õppeprogrammi registreerimistasu.
39. a jaanuarist
40. a detsembrini peab isa tasuma õppemaksu kokku 64 400 eurot, st igakuiselt 2683.33 eurot. 11
41. Üldises mõttes kuulub õppimine isa inimõiguste hulka ja on vajalik karjääri edendamiseks. Kuna isa alustas kursusega juba
42. a maikuu lõpus ning maksis tagastamatu registreerimistasu 5000 eurot, ei saa ta õpinguid pooleli jätta. Isa palub kohtul arvestada tema rahalise olukorraga. Isa peab säästma teatud minimaalse summa ka hädaolukordadeks.
43. Isa kulutused koosnevad: üür, tervisekindlustus ja ravikulud, teemaks ja auto kindlustus, auto hooldus ja hooldustasud, sülearvuti osamakse, kommunaalkulud, mobiilne internet ja koduinternet, pangakulud, eluaseme hooldus ja teised kulud, autokütus ja parkimine, toidukulu, riidekulud, maleklubi liikmemaks, kohtuvaidlusega seotud kulud tõlkebüroole ja Rahandusministeeriumile, advokaadibüroo arve, elatis hagejatele. Lisaks osades kuudes kulud õpingutele ja ühel kuul saksofonibändi tasu.
44. Isal on eluohtlik krooniline haigus, mida tuleb pidada esmatähtsaks. Tal on diagnoositud XXX. Diagnoosi saamise ajal elas ja töötas isa Eestis. Pärast diagnoosi saamist peab ta tähelepanu pöörama oma igapäevasele elukorraldusele ja seisundile. Isa elab üksi ning peab oma tervist jälgima ja selle eest hoolitsema, võttes ravimeid (XXX). Tervise tõttu peab ta toituma tasakaalustatult ja tervislikult. Samuti peab ta liikuma autoga, et vältida XXX. Tal ei ole lubatud kogeda tervist mõjutada võivat vaimset koormust, lisapinget või stressi. Kui nimetatud tingimusi ei täideta alaliselt, võib see ohustada tema elu ning põhjustada ootamatu kokkuvarisemise. Tervisekriisist tulenevalt peab tal olema teatud rahasumma juhuks, kui tervis äkiliselt halveneb.
45. Isa ei taotle sellist leevendust pikaaegselt, vaid kuni
46. a detsembrikuu lõpuni, mil ta lõpetab juhtimisalase õppeprogrammi Rotterdami Ülikoolis. Isa teeb ettepaneku, et maksab elatist 30.09.2020 kuni 31.01.2023 iga lapse kohta 100 eurot ja alates 01.02.2023 175 eurot lapse kohta kuni nende täisealiseks saamiseni.
47. Menetluskulude väljamõistmine isalt ei vasta kohtupraktikale ega seadusele. Õiglane on jätta menetluskulud jätta TsMS § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta vastustajate kanda. Vastustajate seisukoht
48. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Edasine menetlus
49. Ringkonnakohus selgitas pooltele alates 01.01.2022 muutunud õiguslikku olukorda seonduvalt miinimumelatise arvestusega ja andis hagejatele võimaluse tõendada, et nende vajalikud ja põhjendatud kulud on suuremad kui uute põhimõtete alusel arvestatav miinimumelatis. Hageja tõid esile, et kulutused X-le on kuus 681.76 eurot ja Q-le 610.51 eurot ning esitasid täiendavaid tõendeid kulutuste kohta. Kostja vaidleb kulutustele vastu ja leiab, et puuduvad mõjuvad põhjused mõista elatist välja üle nn uue miinimummäära. 12 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
50. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh apellatsioonimenetluses esitatud hagejate uute tõenditega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt alates 01.01.2022 tasumisele kuuluva elatise osas seoses muutunud õiguslike asjaoludega. Perioodi eest kuni 31.12.2021 tasumisele kuuluva elatise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme.
51. TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium hagejate 22.02.2022 taotluse uute dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 652 lõike 3 punkti 2 alusel, kuna uute tõendite esitamise vajadus tulenes apellatsioonimenetluse ajal kehtima hakanud

§ 101ja § 102 uuest redaktsioonist.

67. Kuni 31.12.2021 väljamõistetud elatise osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendusi korrata. Ringkonnakohus ei tuvastanud tõendamiskoormuse ebaõiget jaotamist (TsMS § 230) ega kogutud tõendite ebaõiget hindamist (TsMS § 232 lõige 1). Samuti kohaldas maakohus kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga

§ 101ja § 102 kehtinud redaktsiooni. Maakohtu põhjendused on kooskõlas Ts

MS § 442 lõikega 8 loogilised ja jälgitavad ning võetud on seisukohad kostja kõigi vastuväidete ja tõendite kohta. Isa ei ole nõus maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega ja nende alusel tehtud järeldustega laste vajaduste ja isa varalise võimekuse kohta. 68. Vastuseks isa kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Hagejad esitasid maakohtusse nõude elatise saamiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on korduvalt (nt lahendi nr 2-15-15909 punktis 12) selgitanud, et alaealise lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Seega puudus maakohtul vajadus hagejate esiletoodud vajadusi ja nende rahuldamiseks kuluvat igakuulist rahasummat tuvastada ning selleks esitatud tõendeid analüüsida. Sel põhjusel ei kontrolli kolleegium perioodi eest kuni 31.12.2021 väljamõistetud elatist käsitledes maakohtu poolt hagejate kulutõenditele antud hinnangut. Hagejate põhjendatud vajadused ning nende rahuldamiseks vajalikud ja mõistlikud kulutused oleks olnud põhjendatud tuvastada, kui oleks leidnud tõendamist, et isal esinevad mõjuvad põhjused, miks ta ei ole võimeline tasuma elatist miinimummääras (

§ 102lõige 2).

Sellisel juhul oleks pidanud kohus kontrollima, kas isalt miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmine on laste huvides, arvestades mh, millised on laste vajadused (Riigikohtu lahend nr 2-16-118651, punkt 13). Praeguses asjas ei tuvastanud maakohus, et isal esineksid mõjuvad põhjused, mis võimaldaksid rahuldada tema taotlust mõista elatis välja alla seaduses sätestatud miinimummäära.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa ei tõendanud eluliselt veenvalt, et tema varaline seisud ei võimalda anda Eestis elavatele hagejatele Eesti Vabariigi poolt sätestatud miinimummääras elatist. Isa ei toonud maakohtus esile mistahes väiteid ega esitanud tõendeid enda tegeliku varalise seisundi kohta, kuigi maakohus täitis selgitamiskohustust korduvalt (määrused t I kd lk 29-30, 64-65). Lisaks esindab isa kohtumenetluses advokaadist lepinguline esindaja, kellele peab oma kvalifikatsioonitasemest tulenevalt olema teada kostja tõendamiskoormus tavapärases elatisevaidluses. Ka ei vaielnud isa vastu hagejate väitele ja selle tõendamiseks esitatud 13 tõendile (koos tõlkega t I kd lk 53-58), et tema aastasissetulekuks on Hollandis 63 000 eurot (seega kuus 5250 eurot; makse arvestamata). Maakohus tuvastas, et isal on veel 2 alaealist last Indias, kuid kuna isa ei ole tõendanud enda varalist olukorda, ei ole tõendatud, et isa ei ole võimeline kõiki lapsi vastavalt nende vajadusele ülal pidama.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Alles apellatsioonkaebuses tõi isa välja väited ja soovis esitada tõendeid, et aastatel 2020 kuni 2023 kuluvad tema sissetulekud täiendkoolitusele magistritaseme programmis. Samuti esitas isa väited ja tõendid enda tervisliku seisundi ja igakuiste kulude kohta. Ringkonnakohus keeldus täiendavate tõendite vastuvõtmisest ja selgitas uute faktiliste asjaolude tähelepanuta jätmist 25.01.2022 korraldavas määruses (t II kd lk 64-66). Kolleegium märgib, et isegi juhul, kui isa oleks esitanud väited ja tõendid maakohtus, ei oleks alust teha maakohtust erinevat lahendit. Isa ei ole vaielnud vastu hagejate väitele, et tal on juba doktori teaduskraad, mis võimaldab teha Euroopas tasuvat tööd. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et tasuline täiendkoolitus oleks isale eluliselt hädavajalik ja et põhjendatud oleks selle tõttu piirata laste tavapärast elukorraldust, sh kulutusi igapäevaseks toimetulekuks. Kui isa tervislik seisund ei takista tal teenida kuus vähemalt 4705.81 eurot (väide kaebuse punktis 2.1), ei saa I tüübi diabeedi diagnoos takistada temal ka laste ülalpidamiskohustuse täitmist.
3. Kolleegium märgib, et asjakohane ei ole väide kaebuse punktis 3.3, et isa peab tagama kõigile 4 lapsele võrdse elatise 292 eurot. Isa on toonud esile, et ta peab Indias elavaid lapsi vastavalt kokkuleppele laste emaga ülal rahasummaga, mis vastab keskmiselt 100 eurole kuus, lisaks annab aegajalt sularaha ning ostab mänguasju ja raamatuid (kaebuse punktis 3.3). Seega on kostja ja laste ema vahel kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ning saab eeldada, et see vastab nende laste põhjendatud vajadustele. Eestis kehtestatud elatismiinimum vastab Eestis elavate laste ülalpidamisvajadusele. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid.
4. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja apellatsioonkaebus põhjendatud kuni 31.12.2021 väljamõistetud elatise osas. Küll aga tuleb muuta maakohtu otsust osas, mis puudutab alates 01.01.2022 tasumisele kuuluva elatise suurust. Ringkonnakohtul puuduvad selles osas etteheited maakohtule, kuid muutmise tingib apellatsioonimenetluse ajal toimunud õiguslik muudatus, mis seisneb selles, et alates 01.01.2022 muutis seadusandja alaealise lapse elatise (sh miinimumelatise) arvestamise põhimõtteid ja kehtestas

§-de 101 ja 102 uued redaktsioonid. Kuna praeguses asjas ei olnud 01.01.2022 seisuga jõustunud kohtulahendit alammääras elatise väljamõistmise kohta, tuleb apellatsioonikohtul jõustunud seadusemuudatustega lahendi tegemisel arvestada. 73. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lõike 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa; lõike 2 kohaselt võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lõike 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; lõike 4 kohaselt lisandub baassummale 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ja lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga 14 muutusele iga aasta
2. aprillil; lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel; lõike 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga; lõike 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes; elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat.
3. Eeltoodust tulenevalt, sh arvestades, et praeguses asjas ei ole esile toodud, et lapsed viibiksid isa juures kuus keskmiselt vähemalt 7-15 ööpäeva, et lastega koos elav ema saab riiklikku lapsetoetust (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17) kummalegi lapsele 60 eurot kuus ning et laste vanusevahe on alla 3 aasta, on muutuv miinimumelatis otsuse tegemise aja seisuga X-le 213.44 eurot (baassumma 200 eurot, lisatud 3% (1448 x 0,03) 43.44 eurot; 43.44 + 200 = 243.44 eurot; miinus ½ lapsetoetusest 243.44 - (60/2) ja Q-le 181.42 eurot (baassumma 200 eurot, lisatud 3% (1448 x 0,03) 43.44 eurot; 43.44 + 200 = 243.44 eurot; miinus ½ lapsetoetusest 243.44 - (60/2) = 213.44 eurot; miinus 15% mastaabisääst 213.44 x 0,85).
4. Hagejad on seisukohal, et nende vajaduste rahuldamiseks kulub kuus suurem summa kui on kehtiv kahekordne miinimumelatis. X kohta on esile toodud, et temal kulub kuus 681.76 eurot (kahekordne miinimumelatis on 426.88 eurot). Q kohta on esile toodud, et temal kulub 610.51 eurot (kahekordne miinimumelatis on 362.86 eurot).

§ 102

lõike 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele mh lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

1. Järgnevalt tuvastab kohus hagejate vajadused alates 01.01.2022 ja nende tavalise elulaadi. Kuna hagejad on taotlenud miinimumsuurusest suurema elatise väljamõistmist, peavad nad oma eluvajadusi ja nende rahuldamiseks vajalikke kulusid tõendama (TsMS § 230 lõige 1). Vajaduste ja kulude hindamisel arvestab kohus osade vajaduste / kulude puhul RAKE 2019-2020 lõpparuande järeldusi lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta (https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/miinimumelatis_lopparuanne_taiendatud_ 19022020.pdf) (edaspidi RAKE aruanne). Hagejad on vastavalt 5 aasta 8 kuu ja 2 aasta 10 kuu vanused tütarlapsed. Kolleegium selgitab ka, et ei nõustu isaga, et laste kulude põhjendatud suuruse tõendamisel omab tähtsust, kelle arveldusarvelt on kulud kantud. Asjaolu, et kulu on reaalselt kandnud mitte laste ema, ei tõenda, et tegemist ei ole laste igapäevase eluvajaduse katmise kuluga. Isegi kui mõnda kulu ei oleks senini üldse kantud raha puudumise tõttu, kuid tegemist oleks lapse vajadusega, tuleks seda elatise suuruse tuvastamisel arvestada. Kohus arvestab, et poolte vahel puudub vaidlus, et hagejate ja nende ema elukohaks on nende vanaemale kuuluv elamu, mida kasutab ka vanaema ise.
2. Hagejad on toonud esile, et
3. a alguse seisuga kuuluvad nende eluvajaduste hulka ja vastava vajaduse rahuldamiseks kulub (ühe lapse kohta): kulu elektrile 90.98 eurot, 15 ahjuküttele 29.15 eurot, prügiveole 3.12 eurot, internetile ja TV-le 12.38 eurot, veele 3.05 eurot, koduvalvele 6.45 eurot, toidule 167.39 eurot, riietele 70 eurot, transpordile 50 eurot. Lisaks on X kuludeks lasteaiatasu 70 eurot, huvialaringid 56 eurot, vabaajale/mänguasjadele jmt 77 eurot ning ravimitele/hügieenile 45 eurot. Q kuludeks vabaajale/mänguasjadele on 98 eurot ja ravimitele/hügieenile 80 eurot. Isa vaidleb kuludele vastu, leides, et need ei väljenda reaalset olukorda.
4. Elektrikulu tõendamiseks on esitanud vanaema konto väljavõtte, millest nähtuvalt tasuti Eesti Energia AS-ile jaanuaris ja veebruaris keskmiselt 344.14 eurot (t II kd lk 84), mis arvestatuna iga elaniku kohta teeb keskmiselt 86.04 eurot kuus. Kohtul puudub alus kahelda, et tegemist on laste elukohaga seotud kuluga, mh on makse selgitusena märgitud „Helbe 20“. Kostja on seisukohal, et talvekuudel on elektriarved suuremad kui suvekuudel ning arvestada tuleks aasta keskmist. Kolleegium nõustub kostjaga osaliselt ja hindab põhjendatud keskmiseks elektrikuluks aastas kummagi hageja kohta 65 eurot kuus. Kohus ei võta arvestuse aluseks elektrikulu detsembris 2020 (109.80 eurot; t I kd lk 73), sest üldiselt teadaolevalt on elektrihind teinud viimase poole aasta jooksul läbi olulise tõusu ja elatis mõistetakse välja edasiulatuvalt, st see peab katma laste kulutused võimalikult pikas tulevikus.
5. Kulu ahjuküttele (küttepuud, puitbrikett) on tõendatud vanaema konto väljavõttega (t II kd lk 85), millest nähtuvalt osteti kütet novembris ja detsembris 2021 ning veebruaris 2022 keskmiselt 201.70 euro eest ühe korra kohta. Hagejad on kuluks arvestanud 29.15 eurot kuus. Kuigi hagejate arvestuskäik menetlusdokumendist ei nähtu, saab järeldada, et nad on arvestanud asjaoluga, et küttekulu tekib poole aasta jooksul. Seega arvestades keskmise ühe ostu kuluna 201.70 eurot ja elanike arvu on kulu poole aasta peale iga elaniku kohta 302.55 eurot, mis jaotatuna 12 kuu peale on ühe elaniku kohta 25.21 eurot kuus. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, et tagada lastele elamusväärne (soe) kodu.
6. Prügivedu 12.48 eurot kuus (3.12 eurot hageja kohta), tasu vee eest 12.19 eurot (3.05 eurot hageja kohta), tasu interneti ja TV eest 49.51 eurot kuus (12.38 eurot hageja kohta) ja koduvalvetasu 25.78 eurot (6.45 eurot hageja kohta) on tõendatud vanaema konto väljavõttega (t II kd lk 85). Nendele kulude kostja konkreetseid vastuväiteid ei ole esitanud. Kohtu arvates on tegemist kuludega, mis kaasnevad eluaseme kasutamise ja turvalisuse tagamise tavapärase vajadusega.
7. Toidukuludena on hagejad toonud ema ja vanaema kontode väljavõtete (t II kd lk 86, 87) alusel esile 167.39 eurot kuus ühe leibkonna liikme kohta. Ühe leibkonnana käsitlevad hagejad ennast, ema ja vanaema maakohtus esitatud arvestusest nähtuvalt (t I kd lk 74). Kostja on maakohtus olnud seisukohal, et mõistlikuks ja vajalikuks toidukuluks kuus on lapse kohta 100 eurot. Kolleegium nõustub kostjaga osaliselt ja arvestab põhjendatud kuluks toidule kummalegi lapsele 120 eurot kuus, arvestades seejuures, et vanem laps sööb lisaks nädala sees lasteaias ning alates augustist 2022 hakkab lasteaias käima (sööma) ka noorem laps. RAKE uuringus tuvastati, et 3-6 aastaste laste keskmine toidukulu moodustas nende kogukuludest 14% (uuringu lk 18). Hagejate arvestuses moodustab nende toidukulu u 25%. Isa ei ole tõendanud kaebuses esitatud väidet, et Eestis on elu odavam kui Austrias, kus pere kuni aastani 2019 koos elas.
8. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid X lasteaia- ja huviringide kulule vastavalt 71.25 eurot ja 56 eurot. Kulud on tõendatud ema konto väljavõttega. Tegemist on 16 põhjendatud ja vajaliku kuluga, et tagada lapse areng ja sotsialiseerumine ning valmistada teda ette kooliks.
9. Hagejad on arvestanud igakuiseks kuluks riietele 70 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab see summa ka kulutusi jalanõudele (t I kd lk 2). Kuigi esitatud ei ole tõendeid igakuiselt konkreetses summas esemete ostmise kohta, on kolleegiumi arvates nimetatud kulu põhjendatud ja vajalikus suuruses. Tegemist on kasvavate tütarlastega, kellele on vaja vastupidavaid riideid jalanõusid igaks aastaajaks, samuti siseruumides viibimiseks. Mastaabisäästu arvestab kohus otsuses allpool, kuid nõustuda saab seisukohaga, et mastaabisääst ei tähenda, et noorem laps peaks alati ja ainult kandma vanema õe riideid.
10. Küll aga nõustub kohus kostjaga, et hagejate muud kulutused (vabaajale/mänguasjadele jm) on üle paisutatud. Maakohtus selgitasid hagejad, et muud kulud on seotud aja veetmisega väljaspool kodu (mängutubades ja veekeskustes käimised, väljasõidud Eestis), ka joonistustarvete, sporditarvete jm ostmisega. Kuna kulu suurus ei ole maakohtus esitatud selgituse ajaga võrreldes muutunud (X-l 77 eurot, Q-l 98 eurot kuus), siis järeldab kohus, et kulutuste sisu on sama. Samas ei ole arvestatud, et X käib nüüd lasteaias, mis tähendab, et oluline osa tema arendamiseks vajalikest tegevustest toimub lasteaias ja see kulu on kaetud lasteaiamaksuga. Samuti käib X 2 huviringis, millega seotud kulu on samuti eraldi arvestatud. Kuna Q läheb lasteaeda alles augustist, saab tema vabaaja jmt kulude suuruse lugeda seni veidi suuremaks kui õe omad ning alates augustist saab selle kulu arvestada (vähemalt osaliselt) lasteaia kulu katteks. Hagejad ei ole tõendanud hagetavas ulatuses igakuiseid kulutusi, mida oleks alust lugeda laste kasvamise ja arengu seisukohalt vajalikeks ja põhjendatuteks. Ringkonnakohus võtab aluseks RAKE uuringu, mille kohaselt on 3-6 aastaste laste vaba ajaga seotud standartseks kuluks 28 eurot kuus (uuringu lk 38) ning arvestab X kuluks 28 eurot ja Q kuluks 50 eurot kuus.
11. Samuti nõustub kohus kostjaga, et hagejate esiletoodud kulutused ravimitele / hügieenile on üle paisutatud. Hagejate arvestuse kohaselt kulub X-le kuus 45 eurot ja Q-le 80 eurot. Sellises summas kulutused tõendatud ei ole. Ka ei ole toodud esile ega tõendatud, et kumbki lastest vajaks ravimeid jmt rohkem kui samas vanuses lapsed tavapäraselt Eesti kliimas. Maakohtus tõid hagejad esile, et see kulu koosneb Q mähkmete ja mõlema lapse käsimüügiravimite / toidulisandite / vitamiinide maksumusest. Ringkonnakohus nõustub, et kirjeldatud kulutused on Eesti kliimas vajalikud, kuid aastas keskmiselt mitte nii suures summas. RAKE uuringu kohaselt kulub tavaliselt Tallinnas tervishoiule 3-6 aastatel lastel 6 eurot kuus (uuringu lk 38). Kuna seejuures ei ole arvestatud mähkmete maksumust, mille kasutamist 2-3 aastase lapse puhul vähemalt magamisel ajal saab eeldada, kuid see kulutus lõpeb üldjuhul lähiaastal. Kohus arvestab ka, et üldteada olevalt ei ole vaja kasutada D-vitamiini vm toidulisandeid aastaringselt. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus X põhjendatud ja vajalikuks kuluks ravimitele/hügieenile 10 eurot kuus ja Q-l 20 eurot kuus.
12. Transpordikulu 50 eurot kummagi lapse puhul koosneb 90% ulatuses kütusekulust (t II kd lk 81 pöördel on välja toodud, et kuus kulub lastega seonduvateks sõitudeks bensiini keskmiselt 91.63 eurot kuus). Arvestades kütusehinna tõusu viimastel kuudele, on tegemist mõistlikus suuruses kuluga. Asjaolu, et ema kasutab vanaema liisitud sõiduautot, ei oma tähtsust, sest hagejad ei arvesta kulu hulka liisingumakseid, remondikulu vmt sõiduki omandamisega / korrashoiuga seotud omaniku kulu. Sõiduauto kasutamine on Euroopa ühiskonnas tavapärane ega ole paigutatav luksusliku 17 eluviisi alla isegi siis, kui Tallinnas on ühistransport tasuta. 2 eelkooliealiste lapsega kooselava vanema kohustamine kasutama ainult ühistransporti ei ole mõistlik. Seda enam, et isa ei ole esile toonud, et pere kooselu ajal nad sõiduautot ei kasutanud. Seega saab kohus eeldada, et sõiduauto kasutamisega tagatakse lastele senise elustandardi säilimine, milleks vanemad võimelised on.
13. Arvestades, et kummagi hageja vajadused on igakuiselt 60 euro ulatuses kaetud riikliku lapsetoetuga ja et Q puhul tuleb arvestada 15% ulatuses mastaabisäästuga, on seega tõendatud X igakuiste vajaduste suuruseks 520.46-60=460.46 eurot ja Q igakuiste vajaduste suuruseks 425.21-60- (15% 365.21-st)=310.43 eurot. Seega peaks kumbki vanem kandma igakuiselt kulusid X-le 230.23 eurot ja Q-le 155.22 eurot. Kuna eelnevalt leidis tõendamist, et isa varaline seisund ei anna alust vähendada elatist alla miinimumsuuruse, siis tuleb nooremale lapsele mõista välja kehtiv miinimumelatis 181.42 eurot. Arvestades, et augustikuust lisanduvad tema kuludele lasteaiakulud, saavad ka need (eelduslikult) miinimumelatisega kaetud. Kuna X puhul leidsid tõendamist miinimumist suuremad vajadused ja eelnevalt tuvastas kohus, et isa on võimeline tasuma ka 292 eurot kuus, siis kuulub X-le välja mõistmisele elatis kindlas summas. Sellised kulutused vastavad ka laste tavalisele elulaadile, mille vanemad nii kooselu ajal kui ema peale vanemate kooselu lõppemist on lastele taganud. Laste tavalise elulaadi määravad vanemate kasutuses olevad rahalised vahendid. Hagejad ei ole tuginenud vanemate vahel kulutuste teistsugusele jaotusele kui

§ 116lõikest 1 tulenev võrdsuse põhimõte.

Kolleegium jääb eelpool esitatud seisukoha ja põhjenduste juurde, et praeguses asjas kostja poolt kohtu toodud eluliste asjaolude alusel ei ole alust tuvastada, et kostja oleks

§ 102

lõike 2 kohases olukorras, sh ei ole tõendatud, et tema teised lapsed osutuksid Indias olema varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saavad hagejad.

1. Kolleegium märgib, et kui tulevikus muutuvad oluliselt praeguse otsuse tegemisel aluseks olnud asjaolu, on huvitatud poolel õigus nõuda uues hagis elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist TsMS § 459 lõikes 1 sätestatud alustel. Menetluskulude jaotus
2. Maakohtumenetluse kulude jaotuse muutmiseks alust ei ole. Kulude rahalisele kindlaksmääramisele (alternatiivseid) vastuväiteid esitatud ei ole.
3. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad kuni 31.12.2022 kantud apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lõike 1 alusel ja alates 01.01.2022 kantud kulud TsMS § 164 lõike 1 kehtiva redaktsiooni alusel kummagi poole enda kanda. Tulenevalt jaotusest ei ole ringkonnakohtul vajalik määrata poolte apellatsioonimenetluse kulusid rahaliselt kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) 18