Obsah (10)

§ 534§ 543§ 663§ 657§ 538§ 533§ 5391§ 541§ 467§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-15-19468 Kohtuasi X avaldus Y ki

) § 534 lg 1 esimese lause kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. 15. Maakohus allkirjastas 18.11.2021 määruse kell 11.17. Seega 4-päevane tähtaeg sai täis 22.11.2021 kell 11.17. Kuna

§ 534

lg 1 ei näe ette esialgse õiguskaitse rakendamist üle 4 2-15-19468 4 päeva, ei saanud kohus teha otsustust paigutada puudutatud isik esialgse õiguskaitse korras ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse kuni tsiviilasjas nr 2-15-19468 tehtava lahendi jõustumiseni, aga mitte kauem kuni 09.12.2021. 16. Täitmata on

§ 534

lg 1 teise lause eeldused, s.o isikut ei ole ära kuulatud ja puudub psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamus. Seega ei olnud võimalik esialgse õiguskaitse pikendamine 40 päevani. 17.

§ 543

lg 3 kohaselt isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Praeguses asjas tuleb tuvastada, et puudutatud isik viibis alates 22.11.2021 kella 11.17-st ebaseaduslikult nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Menetlusosaliste seisukohad

1. Tallinna linn on seisukohal, et puudutatud isiku õigusi ja huve riivatud ei ole, kuna tema jätkuv viibimine kinnises asutuses on tema enda heaolu ja turvalisuse kaitseks vajalik ning väljaspool kontrollitud keskkonda on ta endale ja teistele ohtlik.
2. Sotsiaalkindlustusamet on arvamusel, et puudutatud isiku puhul ei ole ära langenud tema nõusolekuta kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise alused ning on igati puudutatud isiku huvides jätkata tema tahtest olenematut viibimist ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. 09.12.2021 määrusega rahuldas maakohus avaldaja avalduse puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks osaliselt. Maakohus määras paigutada puudutatud isiku ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega hooldamise teenusele kuni 18.11.2022, ning lõpetada puudutatud isiku ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hooldamise teenusele paigutamine 18.11.2022 või kuni puudutatud isikule sobiva ööpäevaringse erihooldusteenuse riigieelarvelise koha vabanemiseni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel koosmõjus

§-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus rakendas esialgset õiguskaitset kauem kui neli päeva. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras, et määrus kuulub täitmisele kättetoimetamisega Tallinna Linnavalitsusele. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse pikendamata ja tunnistab määruse täidetavaks viivitamatult.

1. Praeguses asjas esitas avaldaja 25.10.2021 avalduse puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks 1 aasta võrra alates 18.11.2021 ning 15.11.2021 esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse. Maakohus rahuldas taotluse ja rakendas esialgset õiguskaitset, paigutades puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse kuni asjas lahendi jõustumiseni, aga mitte kauem kui 09.12.2021, s.o kuni 21 päevaks. Määruskaebuse esitaja 5 2-15-19468 tugineb sellele, et esialgset õiguskaitset ei saanud rakendada kauemaks kui 4 päeva, kuna täitmata olid esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused.
2. SHS § 105 lg 1 järgi paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Tulenevalt

§ 538

lg-st 2 ja SHS § 105 lg-st 5 võib kohus anda loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud kinnisesse asutusse isiku paigutamist tinginud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega ühe aasta kaupa. 25.

§ 533

lg 1 p 1 mõttes on kinnisesse asutusse paigutamisel tegemist menetlusega, mille puhul

§ 534

lg 1 lubab kohaldada ka esialgset õiguskaitset, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Seega on

§ 534

lg 5 teise lause järgi esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise eelduseks isiku enda ärakuulamine ja psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamus, mille järgi on tähtaja pikendamine ilmselgelt vajalik. Seadusest ei tulene erikorda, kui on tegemist

§ 5391alusel esitatud avalduse lahendamisega.

26. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

§ 534

lg 1 järgi kontrollida nii seda, kas esinevad SHS § 105 lg-s 1 nimetatud eeldused, kui ka seda, kas viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning kas on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

1. Maakohus leidis, et puudutatud isiku puhul esinevad üheaegselt kõik kolm seaduses sätestatud asjaolu kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamiseks. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, ta ei saa ravivajadusest aru, tema tervislik seisund ravita jäämisel oluliselt halveneb ning sellega kaasneb ettearvamatu ja ohtlik käitumine ning puudutatud isik on ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele. Praeguste valikuvõimaluste juures ei ole võimalik muid abimeetmeid puudutatud isiku abistamiseks kasutada. Lisaks leidis maakohus, et kuivõrd puudutatud isikut ei ole võimalik hooldada väljaspool kontrollitud keskkonnas ööpäevaringset erihooldusteenust, aga samas ei saa kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega pikendada enne isiku ärakuulamist, oli vajalik puudutatud isiku suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset tema huvide kaitseks. Seega leidis maakohus, et viivitusega kaasneks oht isikule endale. Asja materjalidest nähtuvalt olid olemas ka piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Maakohtu järeldusi kinnitab ka käesolevas asjas tehtud maakohtu 09.12.2021 määrus, millega pikendati puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega. Nimetatud määrus on jõustunud.
2. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt võis maakohus paigutada puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse kuni neljaks päevaks. 6 2-15-19468
3. Riigikohus on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse pikendamist ei saa otsustada samas määruses selle rakendamisega, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise ja selle pikendamise eeldused on erinevad. Maakohus on eelviidatuga vastuolus oleva määruse tegemisega menetlusõiguse norme rikkunud. Esialgse õiguskaitse korras neljast päevast pikemaks ajaks kinnisesse asutuse paigutamiseks pidi maakohus uuesti kontrollima, kas kõik kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on endiselt täidetud.

§ 534

lg 5 järgi on vajalik psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamus õiguskaitse jätkuva kohaldamise vajalikkuse kohta ning samuti tuleb puudutatud isik enne esialgse õiguskaitse pikendamise määruse tegemist ära kuulata. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määruse tegemise ajal ei olnud kohtul teada, kas puudutatud isik on erinõude korras ära kuulatud või mitte. Seega poleks maakohus saanud esialgset õiguskaitset pikendada. 30. Määruskaebuses ei ole küll vaidlustatud asjaolu, et esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise sisulised eeldused olid täidetud, kuid see ei anna alust piirata esialgse õiguskaitse korras isiku vabadust menetlusnorme rikkudes. Maakohus eksis ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse normide vastu, kui otsustas esialgset õiguskaitset kohaldades samas ka selle pikendamise üle nelja päeva. Arvestades vaidlustatud maakohtu määruse allkirjastamise aega, sai kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset rakendada vastavalt

§ 534

lg-le 5 neljaks päevaks alates 18.11.2021 kella 11.17-st, s.o kuni 22.11.2021 kella 11.17-ni.

1. Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse pikendamise avalduse esitamine peaks olema erandlik ja põhjendatud eelkõige vaid juhul, kui põhimenetluse toiminguid ei jõuta piisavalt kiiresti teha. Kolleegium möönab, et praeguses asjas olid Harju Maakohtul kõik vajalikud toimingud piisavalt kiiresti tehtud, et põhiavalduse oleks saaks lahendatud mõistliku aja jooksul. Takistuseks sai üksnes asjaolu, et Viru Maakohus ei vormistanud nõuetekohaselt ja õigeaegselt puudutatud isiku ärakuulamist kohtute infosüsteemis, mis tõi kaasa esialgse õiguskaitse rakendamise vajaduse.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus rakendas esialgset õiguskaitset kauem kui neli päeva. Ringkonnakohus leiab, et puudub vajadus eraldi tuvastada, et puudutatud isik viibis alates 22.11.2021 kella 11.17-st ebaseaduslikult nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel, kuna vastavas osas maakohtu määruse tühistamisega on see tuvastatud. Määruskaebus jääb nimetatud osas rahuldamata.
3. Maakohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks kättetoimetamisega Tallinna Linnavalitsusele.

§ 541

lg 4 järgi võib kohus tunnistada määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isikule endale või tema esindajale või tema eestkostjale või edastamisega tema elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus kuulub

§ 467

lg 5 järgi viivitamatule täitmisele.

§ 541

lg 4 järgi määruse täidetavaks tunnistamine on vastuolus esialgse õiguskaitse rakendamise eesmärgi ja sisuga, seda eriti

§ 534

alusel tehtud määruse puhul, kuna nimetatud määrus on täidetav puudutatud isiku suhtes kohtumääruses märgitud ajast, s.t praegusel juhul viivitamatult. 34. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 7