12.01.2022 esitas võlgnik aruande täienduse perioodi 09.12.2021-05.01.2022 kohta. Aruandest nähtub, et Rxxxx Rxxxxx on täitnud
Võlgnik töötab xxxxxx Veod OÜ-s autojuhina. Võlgniku tervis on halvenenud ning 03.05.2021 määrati võlgnikule osaline töövõime. Võlgniku tööl käimine on viimasel aastal raskendatud, kuna on viibinud mitmeid kordi haiguslehel. Võlgnikul on tõsiseid probleeme tervisega, diagnoositud on kümme erinevat haigust, mida kohus siinkohal kui delikaatseid isikuandmeid ei kirjelda. Kohtule on need andmed teada. 12.06.2021 haigestus Rxxxx Rxxxxx vaatamata kahele vaktsiinidoosile Covid-19’sse, põdedes haigust raskekujuliselt, saades laiaulatusliku kahepoolse kopsukahjustuse. Taastumine haigusest on raske, iga pisimagi füüsilise tegevusega kaasneb hingeldamine. Viimastel kuudel on lisandunud käte iseeneslik värisemine.
alusel kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust. Riigikohus on ts.asjas nr 3-21-46-13 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust palub Aktiva Finants OÜ jätta Rxxxx Rxxxxxx taotlus kohustusest vabastamise kohta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 6. Pankrotiseaduse (
) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 7.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12). 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud
lg 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest. 10. Kohus on Rxxxx Rxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
11.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Rxxxx Rxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest nähtuvalt on Rxxxx Rxxxxx menetluse kestel olnud hõivatud tööga (SA xxxxxxxx Haigla, xxxxxxx Toiduveod AS, xxxxxx Veod OÜ). RxxxxxRxxxxx lõpetas tervislikel põhjustel töölepingu SA-ga xxxxxxxx Haigla ning pärast seda võttis end arvele töötuna (2 kuud). Töötukassa kaudu läbis võlgnik ohtlike veoste (ADR) autojuhi kursused, et asuda tööle xxxxxxxxxToiduveod AS-is. Mais 2021 vahetas Rxxxx Rxxxxx töökohta ning asus tööle xxxxxx Veod OÜ-s. 3 OÜ Aktiva Finants leiab oma seisukohas, et selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima ning võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust. Kohus võlausaldaja seisukohaga ei nõustu. Võlgnik on vahetanud töökohti ning aruannetest nähtuvalt on igas uues töökohas töötasu eelmisest kõrgem. Lisaks on võlgnik saanud Eesti keskmise lähedast või kõrgemat töötasu. Alates 03.05.2021 on Rxxxx Rxxxxxxxx määratud osaline töövõime, kuid sellest hoolimata töötab võlgnik täistööajaga. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 12.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
12.3.
Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimehüvitis, töövõimetoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnik on igal kuul teinud eraldisi vastavalt seadusele või kõrgemas määras ning lisaks vabatahtlikke eraldisi mittearestitavast töövõimetoetusest. Kokku on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 12 734,99 euro ulatuses, mis teeb 56,33 % pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest ning 77,07 % II rahuldamisjärgu nõudest. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks
lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav
lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 56,33 % ulatuses nõuete rahuldamist (II järgu nõue rahuldatud 77,07 % ulatuses) pidada kohtupraktikast lähtudes
Antud seisukohti on korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-39281. Kohus leiab, et võlgniku poolt nõude rahuldamine 56,33% ulatuses on eriti hinnatav põhjusel, et tegemist on keerulise terviseseisundiga isikuga, kes sellele vaatamata on teinud olulisi pingutusi sissetuleku saamiseks ja oma kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
Võlgnik on pidanud isegi võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Võlgnik on pingutanud ning näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
12.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, 4 keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevad kohustused. 14. Riigikohus on selgitanud, et
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu
Senises menetluses on võlgnik ka nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust. Võlgniku selgituste kohaselt on alates maist 2021 määratud võlgnikule osaline töövõime. Kuid viimasel poolel aastal on tervis veelgi halvenenud, mida on sealhulgas põhjustanud Covid-19 raske põdemine. Sõltumata eeltoodust on võlgnik siiski jätkanud võlausaldajate nõuete katteks maksete tegemist, sealhulgas mittearestitava töövõimetoetuse arvelt. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Arvestades täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine
16.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses 5 täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Rxxxx Rxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Rxxxx Rxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Rxxxx Rxxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.