Obsah (4)

§ 175§ 176§ 2§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2022. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-269 Tsiviilasi M. Z. kohustustest vabastamise menetlus M

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 176

lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 18.10.

1. Aruande kohaselt töötab võlgnik koristajana X OÜ-s, töötasuga 500 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik riiklikku toetust 520 eurot kuus. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kohus kuulas võlgniku 21.02.2022 ära. Võlgnik selgitas, et töötab alates jaanuarist
2. a ruumiteenindajana M’is. Võlgniku ülalpidamisel on kolm last, kes õpivad koolis. Võlgnikul on lõpetamata kutseharidus. Võlgnik märkis, et väga raske on uut töökohta leida, kui ei oska keelt ning seda kõike veel kolme lapse kõrvalt, et lapsed oleksid hooldatud. Lisaks on praegu hinnatõus olnud. Võlgnikul kulub korteri üürile ja kommunaalkuludele üle 500 euro. Kohus möönab, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõude rahuldamiseks teinud ühtegi väljamakset, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Näiteks on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus 2 tema haridus ning keeleoskus seda ei võimalda. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud ja tulu teeninud, kuid arvestades, et võlgniku ülalpidamisel on kolm last, ei ole võlgnikul võimalik saadavast töötasust teha võlausaldajatele väljamakseid. Kohus märgib, et eeltoodud põhjusel ei ole põhjendatud ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi.

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgniku pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse

§ 175lg 8 alusel.

Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3