Obsah (9)

§ 217§ 180§ 61§ 62§ 342§ 7§ 45§ 175§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2022.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-6529 (20230100565) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel G

§ 217alusel kinni peetud 1.

juunil 2020.a. Ringkonnaprokurör Diana Helila RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu
2. augusti 2021.a otsus Aarne Samoilovi süüteoasjas jätta muutmata.
3. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
4. Taotlus Aarne Samoilovile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta läbi vaatamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Simon OÜ makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aarne Samoilovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 500 (viissada) eurot (ilma käibemaksuta).
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aarne Samoilovilt välja 500 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
7. Riigi õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. 1 Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebe kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu
9. augusti 2021.a otsusega üldmenetluses tunnistati Aarne Samoilov süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 10 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistuse kandmise aja alguseks isiku kahtlustavana kinnipidamine, s.o
10. juuni 2020.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludena mõisteti A. Samoilovilt välja riigituludesse sundraha 1460 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi (
11. augusti 2020.a ekspertiisiakt nr 20E-AOS0033/270 ja
12. juuni 2020.a kohturadioloogilise uuringu akt nr 015/2020) tegemisega seotud kulu 343 eurot, DNA-ekspertiisi (
13. juuli 2020.a ekspertiisiakt nr 20E-GE0629) tegemisega seotud kulu 2793 euro ulatuses, DNAekspertiisi (
14. septembri 2020.a ekspertiisiakt nr 20E-GE0689) tegemisega seotud kulu 912 euro ulatuses ja määratud kaitsja tasu 3658,70 eurot, kokku 9166,70 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrati, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 763,80 eurot ja

1. kuul 764,90 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Riigi kanda jäeti DNA-ekspertiiside tegemise kulud kokku summas 5415 eurot (s.o
2. juuli 2020.a ekspertiisiakti nr 20E-GE0629 kulust 4047 eurot ja
3. septembri 2020.a ekspertiisiakti nr 20E-GE0689 kulust 1368 eurot). Kohus lahendas ka asitõenditega, salvestistega ja muude äravõetud objektidega seonduva.
4. A. Samoilovile oli KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 30.05.2020.a kell 13:15, viibides Tallinnas, XXX asuva maja juures asuvas mahajäetud abihoones, lõi X-le korduvalt jõuliselt kõvade tömpide esemetega (sh rusikas ja jalg) näo, pea ja ülakeha piirkonda ning ühel korral õhukese teraga torke – lõikevahendiga vasakule poole oimu piirkonnas, mille tagajärjel suri X sündmuskohal. Surnu ekspertiisiaktist nr 20E-AOS0033/270, 31.08.2020.a nähtuvalt põhjustas X surma aju – kolju kinnine tömp trauma vasaku kiiruluu, oimuluu soomusosa ja kiilluu suure tiiva põhiluu – urkesse ja oimuluu nibujätkerakkudesse ulatuva joonmurruga, joonmurruga parema oimuluupüramiidi eesmisel pinnal, paremaase ülalõuaaurkesse ja mõlema oimuluu nibujätkerakkudesse; verevalumiga ajuripats, vasakpoolse kõvakelmepealse verevalumiga (150 ml), parempoolse kõvakelmepealse verevalumiga (7 ml), vasakpoolse kõvakelmealuse verevalumist (15 ml), parempoolse kõvakelmealuse verevalumist (20 ml), koldeliste ämblikvõrkkelmealuste verevalumistega mõlema oimusagara, parema otsmikusagara ning väikeaju parema poolkera pinnal, peaaju põrutuskolletega mõlemas oimusagaras ja paremas kuklasagaras, ulatuslike verevalumitega kõõlastunul, nahaaluste verevalumistega juustega kaetud peanahal ning näol, nahamarrastustega paremal põsel ja vasaku silma ülalaul, põrutushaavadega otsmikul ning paremal pool näol ning verevalumite ja põrutushaavadega huulte limaskestal. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos peaaju keskjoonestruktuuride nihke ja aju-seljaajuvedeliku ringluse häirega ning kopsuturse. Nimetatud tervisekahjustused on eluohtlikud.
5. Maakohus märkis otsuses, et X vägivaldse surmani viisid teise isiku poolt korduvalt tehtud löögid kannatanu pea piirkonda, põhjustades aju-koljutrauma. Süüdistatava ütlusi, et ajal kui tema abihoones magas, peksis X C, ei pidanud kohus usaldusväärseteks ega arvestanud nendega kohtuotsuse tegemisel. Ka tunnistaja C ütlused kuuris toimunu osas kui mitteusaldusväärsed, jättis kohus tõendikogumist välja. Kohus tuvastas sündmuste käigu videosalvestiste ja tunnistajate ütluste abil. 2 Filtri tee 1, linnakaamerate ja hosteli videosalvestised tõendavad, et C lahkus abihoonest 30.05.2020.a kell 18.19 ega tulnud tagasi enne, kui ta järgmisel päeval sündmuskohal kinni peeti, mis aga tõendab, et süüdistatav jäi peale C lahkumist X-ga abihoonesse kahekesi. Ka tunnistajate Q ja D ütluste kohaselt olid süüdistatav ja X õhtul abihoones kahekesi, kusjuures X justkui magas ja vastas neile „mkm“, näha oli verd kanatanu külje peal, kaela ja põse vahel kõrva peal. Q kinnitab, et kui nad õhtul koos D ja A. Samoiloviga pärast viina ostmist abihoonesse tagasi tulid, ei rääkinud kannatanu enam midagi ja oli samas asendis, kui enne. Kohtu hinnangul olid ajaks kui Q ja D abihoonesse tulid, X-le juba surmavad vigastused tekitatud ja seda sai tõenditest tulenevalt teha vaid süüdistatav. Ka surnu ekspertiisiaktist tulenevalt ei võimalik järeldada, et kannatanut peksis hoopis C enne kuurist lahkumist või Z, kes viibis hiljem abihoones koos A. Samoilovi, Q ja D-ga. Usaldusväärseteks ei pidanud kohus süüdistatava ütlusi selles, et ta oli raskes joobes ja unine ning jäi praktiliselt kohe pärast abihoonesse tagasitulekut magama. Teo toimepanemist A. Samoilovi poolt kinnitavad kaudselt temalt ja seljas olnud riietelt võetud DNAproovid, mis langevad kokku kannnatanu DNA-profiiliga. Võimalik oli olukord, kus alkoholijoobes A. Samoilov võis arvata, et kannatanu soovib temaga intiimsuhteid ja käituda vastavalt, millele viitavad X katkirebitud püksid või elada kannatanu peal välja viha C poolt temalt raha varastamise eest. A. Samoilovi paremal käel on tuvastatud kriimustused ja pudelikaelalt on leitud A. Samoilovi DNAtäisprofiil, mistõttu tegemist peab olema ühega pudelitest, mida joodi tühjaks samal päeval ja millest jõi just A. Samoilov. Kohus leidis, et A. Samoilov pani X-le tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega.
6. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid süüdistatav ja kaitsja. 4.
7. Süüdistatav enda kohtule saadetud kirjas (käsitletav apellatsioonina) eitab kategooriliselt enda süüdimõistmist kuriteos, milles ta osalenud ei ole. Toob välja olulised faktid, millistele tema arvates ei tahtnud kohus tähelepanu pöörata. Apellandi arvates ei ole kohus võtnud arvesse tunnistaja C vande all antud ütlusi, et tunnistaja lõi X mitmel korral käega näo piirkonda, mille tulemusena hakkas kannatanul ninast verd jooksma ja veri nirises madratsil olevale tekile ning et tunnistaja viskas kannatanu suunas vastu seina nii 5 liitrise termose kui 0,5 või 0,7 liitrise klaaspurgi. Tunnistaja ja kannatanu omavahelist arveteklaarimist ta ei näinud aga müra ja kolinat kuulis läbi oma viinauima või poolune. X lõi surmavalt C peale tema magama jäämist. Teab, et X on ka varem tunnistaja käest peksa saanud ja sinikate varjamiseks päikeseprillidega ringi käinud. Hilisõhtul abihoonesse tulnud kaks naisterahvast ei käinud kannatanu juures, vaid olid huvitatud viinast, ka ei saanud nad märgata X nina ja põse ümbruskonnas verd, sest abihoones oli pime. Kohus on tõlgendanud valesti tema ja tunnistaja Z ütlusi järgmisel hommikul abihoones kokkusaamise kohta. X püksid võis katki lõigata Z, kes jäi hommikul peale tema lahkumist X-ga kahekesi. Tema ise oli tagasi tulles nii purjus, et ei suutnud kukkumata isegi abihoonesse siseneda. Süüdistatav leiab, et C vahetas järgmisel päeval oma riided varjamaks seda, mis tunnistaja ja X vahel eelmisel päeval juhtus. Kohtuotsuses teda ja sündmusi puudutavad punktid ei vasta tõele. Teda ei seo X surmaga miski, küll ainult see, et ta viinauimas kannatanu läheduses magas. 4.
8. Kaitsja hinnangul kohaldas kohus A. Samoilovit süüdi tunnistades vääralt menetlusõiguse norme ja kohtuotsus tervikuna ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus oleks pidanud kohaldama süütuse presumptsiooni, mitte välistama kõikide teiste isikute süüküsimust. Kohtu põhjendused ja järeldused on omavahel niivõrd vastuolulised, et kohtuotsust on lausa raske lugeda ja aru saada. Süüdistatavale ei saa ette heita, et vahistamisel ja sellele järgnenud ülekuulamisel ta ei mäletanud, aga kohtus juba mäletas. A. Samoilovi mälupilti värskendasid enne teda ütlusi andnud C ütlused. Kohtus andis A. Samoilov ütlusi, et kisa ja karjumist kuulis ta läbi rohkest alkoholist põhjustatud sundune. Kannatanu oli teki all ühes asendis, kui süüdistatav ja C jõid viina. On loogiline, et peale süüdistatava nn „ärakukkumist“ hakkas C-l igav, ta tahtis lahkuda ja kannatanu hostelisse kaasa võtta, kuid et X ei 3 suutnud joobe tõttu jalgu alla võtta, tekkiski elukaaslaste vahel tüli. Kaitsja hinnangul ei saa C ütlusi väikeste möödarääkimiste tõttu tõendikogumist välja jätta, suures osas kinnitavad neid nii videokaamerate ülesvõtted kui ka süüdistatava ütlused, samuti kohapeal asitõenditena kogutud esemed ja sündmuskoha vaatlusprotokollid. Arusaamatuks jääb, miks ei ole menetleja kontrollinud C kui ühe võimaliku kahtlusaluse liikumisi ja tegemisi, mille tagajärjel võeti vahi alla vale isik. Arusaamatuks jääb seegi, kuidas sattusid Z riietele vere pritsmed ja nendelt leiti tilkumisplekke kui Z kannatanu peksmise ajal abihoones ei olnud. Kohtu järeldus, et ajaks kui Z sisenes abihoonesse esimest korda sealt kostunud häälte peale, oli kannatanule juba surmavad vigastused tekitatud, on täiesti vale. Kui isik ei reageeri raputusele ega ole nõus teistega koos viina edasi jooma, ei näita see tema teadvusehäireid. Asudes tõestama mitte A. Samoilovi süüküsimust vaid Z süütust, väljus kohus süüdistusakti piiridest. On väär tuvastada A. Samoilovi süü ilma tõenditele tuginemata. Süüdistatav on kogu menetluse jooksul väitnud, et ta ei ole kordagi X kõrval olnud ega ka ööd veetnud. Z riietel on ekspertiisiaktis konkreetselt välja toodud, millised on vere pritsmed, millised tilkumise, ülekande või liikumisjäljed, A. Samoilovi riietel on sedastatud ainult verekahtlast määrdumist. A. Samoilov ei maganud kordagi kannatanu kõrval, vaid temaga jalad 90 kraadise nurga all risti ja pole midagi imeliku, et süüdistatava riietel on vähem verejälgi kui vahetult Z kui X kõrval lebanud isikul. Et A. Samoilov peksis kannatanut läbi mingi riide või teki on kohtu oletus, seda ei ole käsitlenud ei kohtueelne menetleja ega prokurör ja selle tõendamiseks pole esitatud ega uuritud ühtegi tõendit. Kohus looks nagu ise uusi tõendeid ja põhjendamatuid järeldusi, tõendamata oletusi eesmärgil luua mingisugunegi alus A. Samoilovi süüdi tunnistamiseks. Et A. Samoilovi üleriietel on nii vähe kannatanu verejälgi, pidanuks kohus lugema seda õigustavaks, mitte süüstavaks tõendiks. Kui kannatanut oleks pekstud läbi mingi riide või teki, siis kindlasti oleks menetleja lasknud teha sellele riidele või tekile ekspertiisi ja kindlasti oleks siis ka riidele või tekile jäänud peksja DNA-d või muid bioloogilisi jälgi. Kui kohus leidis, et peksti läbi riide või teki, oleks ka kohus ise saanud määrata vastava ekspetiisi või kutsuda vastav ekspert kohtusse, mida kohus ei teinud. Kohus on jätnud otsuses põhjendamata, millistele tõenditele tuginedes ta leidis, et see X peksis just süüdistatav. Ka ei ole eksperdid leidnud hoonest ühtegi objekti, millel oleks peksmisele viitavad tunnused (nt verejäljed). Kohus ei saa oletada, et A. Samoilov võis siiski lüüa kannatanut ka pudelikilluga pähe, sest pudeli suult kannatanu verd ei leitud. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kuivõrd kindlad tõendid X surma põhjustamisest just A. Samoilovi tegevuse tagajärjel puuduvad, tuleb süüdistatav süüdistuses KarS § 113 järgi õigeks mõista.
9. Tallinna Ringkonnakohus määras
10. detsembri 2021.a määrusega kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
11. jaanuarini 2022.a. Määratud tähtajaks esitas enda kirjaliku seisukoha prokuratuur. Prokuröri hinnangul on kohus kõiki kaitsja argumente kohtuotsuses kaalunud ning enda seisukohta jälgitavalt ja arusaadavalt põhjendanud. Maakohus on kõiki tõendeid nende kogumis analüüsides teinud seadusliku ja motiveeritud lahendi, mille tühistamiseks apellatsioonidest tulenevalt puudub alus. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
12. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooni väidetega ja prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. 4
13. Esmalt osundab kohtukolleegium ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas Riigikohtu praktikas kinnistunud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust rääkida A. Samoilovi süü puudumisest ega sellest tulenevalt tema õigeksmõistmiseks süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi. Asjaolu, et maakohus jõudis kõiki tõendeid kogumis hinnates süüdistatava süüküsimuses erinevalt apellandist vastupidisele järeldusele, ei anna alust väita, et käesolevas asjas esinevad

§-s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused. 8. Maakohus on tulenevalt Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-94-04 väljendatud seisukohast, kohtukolleegiumi hinnangul kõiki kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses analüüsinud ning need kohtuistungil uuritud tõenditega veenvalt kummutanud. Maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi ega apellatsioonis korratud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas

§ 61lg-s 2 sätestatuga nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Otsuses nr 3-1-1-85-00 on Riigikohus selgitanud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiabki, et kohus on otsuses jälgitavalt ja arusaadavalt põhjendanud, miks ta A. Samoilovi talle esitatud süüdistuse järgi täielikult süüdi tunnistab ja selliselt karistab. 9. Vastupidiselt kaitsja seisukohale on maakohus tuginevalt süüstavatele tõenditele A. Samoilovile süüks arvatud kuritegu otsuses põhjalikult kirjeldanud ja välistamismeetodi tulemusena selgitanud kõiki tõendeid kõrvutades välja asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Kooskõlas

§ 62

p-s 1 sätestatuga on kohus kummutanud kaitseversiooni tõendite puudumisest, mis tõendavad kahtlusteta just süüdistatava poolt X peksmist süüdistuses kirjeldatud viisil, mille tagajärjel tekitatud vigastuste tõttu suri kannatanu sündmuskohal. Kohtukolleegium ei nõustu seetõttu apellantide seisukohaga selles, et maakohus on A. Samoilovi tunnistanud süüdi kuriteos, mida süüdistatav toime pannud ei ole. Mittenõustumine maakohtu otsuses esitatud põhistustega ei ole samastatav ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsusega. Maakohus on enda seisukohti süüdistatava süü tõendatuse osas põhjendanud ning A. Samoilovi süüküsimus ei ole otsustatud mitte ainult isikuliste tõendiallikate ütluste põhjal, vaid kogumis kõigi teiste, eelkõige koostoimes kohtuistungitel asitõenditena vaadeldud turvakaamerate videosalvestistelt nähtuvaga. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-92-11, p 15.1). Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt

§ 342

lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsioonidega seonduvalt märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.

1. Apellantide kaitseversioonid 30.05.2020.a - 31.05.2020.a XXX, Tallinn maja juures olevas majajäetud abihoones toimunust ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi A. Samoilovi poolt X tapmise toimepanemises. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 20E-AOS0033/270 kohaselt oli X surma põhjuseks aju-kolju kinnine tömp trauma vasaku kiiruluu, oimuluu soomusosa ja kiilluu suure tiiva põhiluu-urkesse ja oimuluu nibujätkerakkudesse ulatuva joonmurruga, joonmurruga parema oimuluupüramiidi eesmisel pinnal, näokoljuluude murdudega, verevalandusega põhiluu-urkesse, otsmikuurkesse, paremasse ülalõuaurkesse ja mõlema oimuluu nibujätkerakkudesse; verevalumiga ajuripatsis, vasakpoolse kõvakelmealuse verevalumiga, koldeliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega mõlema oimusagara, parema otsmikusagara ning väikeaju parema poolkera pinnal, peaaju põrutuskolletega 5 mõlemas oimusagaras, ulatuslike verevalumitega kõõlustanul, nahaaluste verevalumitega juustega kaetud peanahal ning näol, nahamarrastustega paremal põsel ja vasaku silma ülalaul, põrutushaavadega huulte limaskestal. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos peaaju keskjoonestruktuuride nihke ja aju-seljaajuvedeliku ringluse häirega ning kopsuturse. Kannatanu vigastused on tekitatud korduvate jõuliste löökidega näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusika ja jalaga ning mõne muu väljavõlvuvat osa või serva omava kõva tömbi piiratud pinnaga esemega. Kohtuistungil ütlusi andnud ekspert AV ütluste kohaselt on kannatanu peapiirkonda langenud vähemalt 18-20 lööki ehk isikut peksti intensiivselt, võttes arvesse ka kehatüvel ja jäsemetel tuvastatud vigastusi. Koolnumuutuste iseloomust lähtudes saabus X surm orienteeruvalt 12-24 tundi enne laiba vaatlust 31.05.2020.a kell 13.15 sündmuskohal, kuid eksperdi selgituste kohaselt on võimalik surma saabumine ka 8-9 tundi enne laiba vaatlust ning pärast talle vigastuste tekitamist võis X elada veel 3-5 tundi. Koostoimes uuritud tõenditega, eelkõige Filtri tee 1 hoone turvakaamera videosalvestiselt (kd II, tl 9098) nähtuvast isikute liikumisest sündmuskohal 30.05.2020.a - 31.05.2021.a ja tunnistaja C ütlustele tuginevalt, on leidnud tõsikindlalt tõendamist, et 30.05.2020.a kella 16.05 - 16.48 olid abihoones C, A. Samoilov ja X kolmekesi ning kella 16.48 - 17.02 A. Samoilov ja X kahekesi. Süüdistatava ja C ühtelangevate ütluste kohaselt jõid nad abihoones koos oldud ajal viina. Peale C kell 18.33 abihoonest lahkumist jäid sinna A. Samoilov ja X, kes väljus kell 20.51 tuigerdades abihoonest bussipeatusesse ja kell 21.00 sisenes abihoonesse tagasi, kusjuures videosalvestiselt nähtuvalt olid tal jalas olnud püksid terved. Seega olid süüdistatav ja kannatanu kahekesi abihoones koos 2 tundi ja 30 minutit. Et ajavahemikul kella 21.00 - 22.00 olid abihoones A. Samoilov ja X, kinnitab samuti videosalvestiselt nähtuv, sest peale C lahkumist abihoonest, tulid kell 22.00 abihoone juurde tunnistajad D ja Q, kes sisenesid abihoonesse. Eelnimetatud ajal A. Samoilovi viibimist abihoones koos kannatanuga kinnitavad ka tunnistaja Q kohtuistungil antud ütlused, et kui ta koos D-ga abihoonesse sisenes, siis kedagi peale süüdistatava ja kannatanu seal ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt ta nägi, et X justkui magas ja A. Samoilov istus ning tegi neile ettepaneku viina edasi juua. Et abihoones oli pime, siis tunnistaja X nägu ei näinud, kuid kinnitab, et kannatanu oli teki all külili asendis näoga seina poole ja küsimuse peale, kas ta nendega viina joob, vastas kannatanu „hmh“.
2. Ekspert AV kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole võimalik, et kannatanu oli võimeline pärast temale tekitatud tervisekahjustusi, kõndima abihoonest bussipeatusesse ja sealt tagasi. Surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist tulenevalt ei ole kannatanu aktiivse tegutsemise võime peale vigastuste tekitamist ainuüksi ajuvigastuse morfoloogilise leiu asemel (ilma kliinislist leidu teadmata) täpselt hinnatav, kuid reeglina tekivad selliste peavigastuste korral kohe teadvuse häired, mis arenevad sügava teadvusekaotuseni. Erinevalt kaitsja seisukohast, kinnitavad kohtukolleegiumi hinnangul ekspertiisiaktis esitatud arvamust kannatanu aktiivse tegutsemise võimele peale vigastuste tekitamist täpsema hinnangu andmise võimatust ekspert AV selgitused, mille kohaselt võis kannatanu surm saabuda ka 8-9 tundi enne laiba vaatlust ning kannatanu võis pärast talle vigastuste tekitamist elada veel 3-5 tundi. Kohtu järeldusega, et ajaks, kui tunnistajad Q ja D sisenesid 30.05.2020.a kell 22.00 abihoonesse, olid X-le juba surmavad vigastused tekitatud ja ajavahemikul kell 20.59-21.46 sai seda teha vaid A. Samoilov, kes viibis sel ajal abihoones koos kannatanuga kahekesi, kohtukolleegium nõustub. Tuvastanud hinnatud tõenditest tulenevalt õigesti A. Samoilovi süü X tapmises, on kohus selgitavalt viidanud nii surnu ekspertiisiaktis antud hinnangule kui eksperdi ütlustele, mille kohaselt võis kannatanu surm saabuda 12-24 tunni jooksul enne surnu läbivaatust sündmuskohal 31.05.2020.a kell 13:15 ja peksmine võis toimuda 3-5 tundi enne surma saabumist. Seega puudub alus kahtluseks, et ajal kui tunnistajad Q ja D abihoonesse sisenesid, oli X veel teadvusel, sest Q küsimusele kannatanu ei reageerinud. 6 Kaitsja heidab kohtule ette, et kohus pidanuks otsuse tegemisel lähtuma siiski ekspertiisiaktis märgitud surmaajast, mitte aga lahangu teinud eksperdi subjektiivsest arvamusest. Sellise mõttekäiguga kohtukolleegium nõustuda ei saa, sest esiteks ei ole kohtuarst JP läbi viinud ühtegi surnu kohtuarstlikku ekspertiisi, vaid ta osales üksnes sündmuskoha vaatlusel ja esmaste koolnukangestuste iseloomu arvestades võis kannatanu surm saabuda orienteeruvalt 12-24 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal. Teiseks on ekspert AV kohtus ütlusi andes selgitanud eksperdiarvamusele täiendavalt, et selliste traumade puhul võib surma saabumisest olla möödunud ka mõnevõrra vähem kui 12 tundi enne laiba leidmist. Kaitsja jätab siinjuures tähelepanuta, et kohtuistungitel vaadeldud videosalvestistelt nähtuvalt oli X, enne tema surnukeha leidmist, 24 tundi tagasi veel elus ja tarvitas koos D ja Q-ga alkoholi ning 30.05.2020.a kell 12.36 suundus bussipeatusest Tallinna bussijaama poole, kust saabus abihoonesse tagasi kell 16.
4. Kuigi A. Samoilov on kogu menetluse kestel talle etteheidetava teo toimepanemist eitanud, leidis kohus õigesti, et X tapmist A. Samoilovi poolt tõendavad kaudselt ka kannatanu vere jälgede leidmine süüdistatavalt. Nii nähtub
5. juuni 2020.a asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldi süüdistataval seljas olnud riideid ja võeti DNA-proovid (kd II, tl 165-205) ning DNA-ekspertiisiaktist nr 20EGE0619 (kd II, tl 206-218), et verekahtlasest määrdumisest süüdistatava vasaku särgi varruka kätise allosalt ja pükstelt parema jala tuhara alt leiti DNA-täisprofiil, mis langeb kokku kannatanu DNAprofiiliga. Samuti leiti kannatnu DNA-profiil segaproovist, mis oli võetud A. Samoilovi särgi vasaku hõlma keskosalt ja vasaku hõlma 4 ja 5 nööpaugu vaheliselt alalt, samuti A. Samoilovi paremas jalas olnud säärise serval ning sisemisel äärel, kus verejäljed ei ole osaliselt imbunud. Et sääris oli A. Samoilovil pükste all, on imbumata verejälje sattumine selle sisse juhuslikult välistatud. Et süüdistatava riietel on nii vähe kannatanu verejälgi, need on väikesed ja erinevates kohtades, s.o eeskätt särgil ja säärisel on seletatav ekspert AVo ütlustega, et kannatanule tekitati tervisekahjustusi peamiselt lamavas asendis, mistõttu peksja riided ei määrdugi oluliselt verega ning pritsmed on iseloomulikud peksjale. Seega ei saanuks sellised üksikud kannatanu vere jäljed süüdistatava riietele tekkida kuidagi juhuslikult, sest süüdistatava enda sõnul ei lamanud ta öösel kannatanu kõrval, ei üritanud kordagi teda äratada või temaga muul viisil suhelda. Süüdistataval paremas jalas olnud säärise serval ja sisemisel äärel olnud ja osaliselt mitte imbunud vere jäljed said tekkida ainult kannatanu jalaga löömisel. Lisaks nähtub DNA ekspertiisiaktist nr 20E-GE0619 (kd II, lk 206-212), et süüdistatava küünte alt, vasaku ja parema käe peopesadelt, parema käe keskmise sõrme ja nimetissõrme vahelt võetud proovidest saadi DNA- analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid lisaks süüdistatava bioloogilisele materjalile ei saa välistada ka kannatanu bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Kohtupraktikas on asutud üheselt seisukohal, et tapmine on nn suvalise teokirjeldusega koosseis surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Asudes teistsugusele seisukohale on välistatud vastutusele võtmine näiteks peksmisest tingitud traumaatilise šoki tagajärjel surma põhjustamise eest, sest ükski vigastustest pole eluohtlik (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-28-01). Kannatanu intensiivse peksmisega tekitas süüdistatav X-le kehavigastused, mille tagajärjena tekkis kannatanul peaajuturse koos peaaju keskjoonestruktuuride nihke ja aju-seljaajuvedeliku ringluse häirega ning kopsuturse, millised on eluohtlikud tervisekahjustused. Eelviidatud lahendis leidis Riigikohus sedagi, et tähtsust ei oma kausaalahela täpne kulg ehk kausaalseos peksmise ja kannatanu surma vahel on olemas ka juhul, kui tekitatud vigastused ise ei ole surmavad, kuid surm saabub löögist tekkinud ninaverejooksu ja sellest põhjustatud lämbumise tõttu. Apellandid on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et X võis talle peale A. Samoilovi poolt kõikide vigastuste tekitamist mõnda aega elada, kuid see ajavahemik ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratav, samas võib olla mõõdetav aga tundidega (orienteeruvalt 3-5 tunniga). Võimalik kannatanu kehaasendi muutus või teatud viisil toimimine (nt liigutamine A. Samoilovi poolt) ei välista objektiivse põhjusliku seose olemasolu ega seega ka kannatanu surma põhjustamist just süüdistatava poolt. 7
6. Ainetu on kaitsja seisukoht, et kohus on tuvastanud ja välistanud kõikide teiste isikute süüküsimuse eesmärgiga just A. Samoilov X tapmises süüdi tunnistada. Kohtumenetluses on tunnistajatena üle kuulatud kannatanu endine abikaasa C ja Z, kes andsid ütlusi nendega XXX maja juures asuvas mahajäetud abihoones 30.05.2020.a - 31.05.2020.a koos viibinud iskute ja aset leidnud sündmuste kohta ning kelle ütlustes puudub alus kahelda, sest need on kokkulangevad Filtri tee 1 turvakaamera videosalvestiselt nähtuvaga. Põhjendatult luges kohus seetõttu ebausaldusväärseteks apellantide kaitseversioonid sellest, et X-le võisid abihoones tervisekahjustusi tekitada C või Z, mitte aga A. Samoilov. Tunnistaja C ütluste kohaselt osas, millised kohus luges usaldusväärseteks ja mida kinnitavad Filtri tee 1 turvakaamera ja linnakaamerate salvestised, lahkus ta abihoonest 30.05.2020.a kell 18.33 XXX hostelisse, abihoonesse jäid süüdistatav ja kannatanu ning tagasi tuli ta alles 31.05.2020.a. Seega saab kahtlusteta väita, et C ei saanud enne abihoonest lahkumist kannatanut peksta, sest kannatanu väljus abihoonest 30.05.2020.a kell 20.50, istus seejärel kuni kella 20.59 bussipeatuses pingil, mil läks abihoonesse tagasi ja enam sealt ei väljunud. Videosalvestiselt nähtuva kohaselt on kannatanul kõndimise ajal riided terved ja abi saamiseks ta möödakõndivate inimeste poole ei pöördunud. Rõhutada tuleb aga siinjuures seda, et X surnukeha leiti lahtirebitud pükstega ja tugeva veremäärdumisega näol, mis viitab nina verejooksule. Üheselt on leidnud tõendamist, et kui 30.05.2020.a kell 22.00 tulid abihoonesse tunnistajad Q ja D, siis X neile midagi ei vastanud. Filtri tee 1 turvakaamera salvestiselt nähtuv kinnitab tunnistaja Z ütlusi tema sisenemisel abihoonesse 30.05.2020.a kell 23.57 paiku. Z ütluste kohaselt oli ta sel õhtul tarvitanud alkoholi ja otsustas siseneda abihoonesse, sest kuulis sealt hääli. Abihoones oli 4 inimest, kaks naisterahvast ja üks meesterahvas, kas 4-s oli meeste-või naisterahvas, seda tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja mäletas, et ta rääkis kõige rohkem meesterahvaga ja jõi suurest klaaspudelist viina. Edasi mäletab tunnistaja seda, et mingi hetk läks ta abihoonest välja, ärkas hommikul teises kohas ja kuna pidi sealt lahkuma, läks ta 31.05.2020.a hommikul kell 06.13 tagasi abihoonesse oma seljakoti järele. Z ütlused on kooskõlas ka videosalvestisega, mille kohaselt 31.05.2020.a kell 01:26 (tegelikult kell 01:12) lahkusid abihoonest ka Q ja D. Põhjendatult asus kohus seisukohale, et kuivõrd Z viibis abihoones vaid A. Samoilovi ja tunnistajate Q ning D juuresolekul, ei ole usutav, et ta peksis samal ajal teiste juuresolekul kannatanut. Ükski kriminaalasjas kogutud tõend ka seda apellantide kaitseversiooni ei tõenda. Tunnistaja ütlustest nähtub seegi, et kui ta 31.05.2020.a abihoonesse tagasi tuli, jõi ta koos seal olnud A. Samoiloviga veel viina ja siis „lülitus välja“ ning umbes poole tunni pärast ärgates oli tema kõrval, temast vasakul, inimese laip. Z ütluste usaldusväärsuses puudub alus kahelda, sest need on vastuoludeta ja kooskõlas teiste isikuliste tõenditega. Tulenevalt hinnatud tõenditest, mida kinnitavad eksperdi seisukohad, ei saanud seega ka Z 31.05.2020.a hommikul X-le surmavaid kehavigastusi tekitada ega sellest tulenevalt oma käitumisega ka kannatanu surma põhjustada. Otsuses nr 3-1-1-24-12 on Riigikohus osundanud, et olukorras, mil tapmine pannakse toime ruumis, kus peale tapetu viibisid surma põhjustamise hetkel veel mitu inimest, kellest ühegi süü kohta pole kriminaalmenetluse käigus õnnestunud koguda ümberlükkamatuid otseseid tõendeid, ei ole võimalik aset leidnud kuriteosündmuse asjaolusid kohtuotsuses rekonstrueerida ilma kõiki ruumis viibinud isikuid võrdselt vaatluse alla võtmata. Otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, tuleb sellises situatsioonis muuhulgas kasutada välistamismeetodit. See tähendab, et kohtuotsuse põhjendustes peavad kajastuma ka argumendid selle kohta, mille alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna teine samas ruumis viibinud isik (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-33-08, p 10.2). Kui ka kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-12-07 ja 3-1-1-33-08, p 10.2). 8
7. Põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenev ja ka

§ 7

lg-s 3 sätestatud nn in dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks

§ 7lg-st 3 tulenevalt tõlgendada A.

Samoilovi kasuks. Kohtukolleegiumi hinnangul ei jää käesolevas asjas uuritud tõendite pinnalt selliseid kahtlusi, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Erinevalt kaitsja seisukohast ei hõlma maakohtus analüüsitud tõendite kogum üksnes vaid kaudseid tõendeid, vaid ka isikulisi ehk otseseid tõendeid, mis võimaldasid tõsikindlalt rekonstrueerida kuriteosündmuse asjaolud ja esitatud põhjendused A. Samoilovi süüküsimuses ei tekita tervikhinnangu tulemusena kahtlusi tema süüs. Et ekspertiisiakti kohaselt võidi kannatanule peapiirkonna vigastusi tekitada valdavalt ka käte- või jalalöökidega, samuti viitavad mõned jäljed peksmisele mõne pikliku objekti, näiteks prussiga, siis võttes arvesse abihoone seisukorda ja selles leiduvate esemete rohkust (vt kd II, lk 8-60), välistas maakohus põhjendatult, et süüdistatav sai lisaks oma kätele ja jalgadele kasutada X peksmisel ka ükskõik millist hoones leiduvat objekti, s.h ka klaaspudeli teravat kildu, millelt leiti A. Samoilovi DNA-täisprofiil. Kuigi eksperdi ütlustest nähtuvalt ei pea seejuures peksja kätele vältimatult jääma jälgi, on isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastatud A. Samoilovi parema käe käevarre siseküljel mitmed kriimustused koorikuga, vasakul käel õlavarre tagaküljel ja vasaku käe küünarvarre välisküljel mitmed erineva pikkusega kriimustused koorikuga, samuti paremal jalal sääre esipinnal ja vasaku jala põlve välisküljel marrastused (vt kd II, lk 151-164). Nähtuvalt ekspertiisiaktist nr 20E-GE0619 saadi 01.06.2020.a isiku läbivaatuse käigus A. Samoilovi küünte alt ja mõlema käe peopesalt võetud proovidest ja verekahtlstest määrdumistest DNA-analüüsil täisprofiilid, mille alusel ei saa välistada Xlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, samas ei ole C ja Zi DNA-profiilid seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilides.

1. Kohtuistungil hinnatud tõendid kogumis kinnitavad kohtukolleegiumi hinnangul kahtlusteta, et süüdistuses kirjeldatud ajal pani A. Samoilov toime X tapmise vähemalt kaudse tahtlusega. Puuduvad tõendid, et pärast X peksmist oleks süüdistatav proovinud kannatanule mingisugustki abi osutada, selle asemel jätkas ta abihoones alkoholi tarvitamist ning lahkus lõpuks sündmuskohalt. Lüües kannatanut intensiivselt vähemalt 18-20 korral elutähtsasse piirkonda, pidi A. Samoilov kujutama ette mistahes vigastuste tekitamist ja ka mistahes tagajärge, s.h kannatanu surma saabumist enda tegevuse tagajärjel. Korduv ja jõuline peksmine peapiirkonda (peapiirkond on elutähtis organ) on ilmselgelt väliselt ohtlik tegu ning sellisel juhul on surma saabumise võimalus keskmise elukogemuse pinnalt äratuntav. Põhjuslik seos ei sõltu asjaoludest, kas surm saabus koheselt pärast tegu (nt löömist) või pikema ajavahemiku jooksul. Seega asjaolu, kas X suri talle A. Samoilovi poolt tekitatud kehavigastuste tõttu hiljem kui süüdistatav oli juba sündmuskohalt lahkunud, ei välista tema käitumise kvalifitseerimist tapmisena, kuna esines põhjuslik seos A. Samoilovi poolt tekitatud kehavigastuste ja X surma vahel. Nii apellatsioonides esitatud väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu otsuse tühistamiseks ega A. Samoilovi KarS § 113 lg 1 järgi õigeksmõistmiseks.
2. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja seisukohta selles, et süüdistatavale tuleb hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju ja määrata hüvitis kõigi isikult alusetult vabaduse võtmise päevade eest, alates 1.06.2020.a, s.o A. Samoilovi kinnipidamisest. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 kohaselt võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-is sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 lg 4 sätestab, et süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. 9 Maakohus, mõistes süüdistatava talle etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi ja karistades teda kümne aastase vangistusega, jättis tõkendi vahistamine muutmata, lugedes karistuse kandmise aja alguseks süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise. A. Samoilovile kohaldatud tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhjendustega A. Samoilovi süüküsimuses ja talle mõistetud karistuse määraga, ei tuvastanud kohtukolleegium ühtegi menetleja poolset süülist menetlusõiguse rikkumist, misläbi on põhjustatud isikule kahju. Ka apellatsioonis ei ole kaitsja sellistele menetleja poolsetele rikkumistele osundanud. Et kohtukolleegium jätab maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata, tuleb SKHS § 13 lg 3 alusel jätta taotlus A. Samoilovile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata põhjusel, et isikul puudub ilmselgelt õigus kahju hüvitamist nõuda.
3. Süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse apellatsioonimenetluses kaitsjatasu suuruse ja kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Tasutaotlusest tulenevalt osutas kaitsja süüdistatavale õigusabi 840 minutit (s.o 14 tunni ulatuses). Maakohtu otsusega tutvumisele, analüüsile, konsultatsioonile kliendiga ja apellatsiooni koostamisele kulunud ajakulu selgitab kaitsja järgmiselt: väga segane asi, tuli üle vaadata kõik materjalid, märkmed, protokollid ja ekspertiisid, mille eest palub hüvitada 1944 eurot (ilma käibemaksuta). Tulenevalt

§ 175

lg 1 p-st 4 on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtukolleegium ei pea riigi õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest kaitsja poolt taotletava tasu suurust mõistlikuks ega põhjendatuks. Kaitsja töö mahtu on võimalik hinnata mh selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt nt Riigikohtu otsus nr 1-20-3926/24), samuti tuleb kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel arvestada mh sellega, millisest menetlusfaasist alates on kaitsja kriminaalmenetluses osalenud ning kui suure osa apellatsioonist või selle vastusest moodustab uus ja asjakohane õiguslik argumentatsioon. Samuti tuleb arvestada käsitletava õigusliku küsimuse keerukust ja mahukust ning kas kaitsja on keskendunud asjakohastele probleemidele (vt nt Riigikohtu otsus nr 117-3371/311). Käesolevas asjas osales kaitsja maakohtu menetluses alates eelistungi toimumisest, mistõttu ei vajanud ta seega apellatsioonimenetluses oluliselt rohkem aega enda kurssiviimiseks kriminaalasja materjalidega kui kohtulikuks arutamiseks ettevalmistumisel maakohtus, mille eest taotletud tasu 1944 eurot on kaitsjale juba vaidlustatud otsusega hüvitatud, enamgi veel ei saa jätta tähelepanuta, et ka maakohtule esitatud tasutaotluse selgitusse on kaitsja märkinud, et asjas on 2 paksu köidet, väga keeruline ja segane asi, konsultatsioon Tallinna Vanglas. Ilmselgelt peab kaitsja tutvuma kõigi kriminaalasja materjalidega, s.h kohtuotsusega, kohtuistungite protokollidega ja ekspertiisidega ainuüksi eesmärgil, kas apellatsioon esitada või mitte, kuid selle eest teistkordne tasu taotlemine apellatsioonimenetluses ei ole millegagi põhjendatud. Kaitsja apellatsioonist moodustab enamuse maakohtu otsuse kokkuvõte, s.h punktide kaupa esitatud maakohtu otsusest kopeeritud tekst koos kaitsja seisukohtadega, mis tuginevad varasemalt esitatud kaitsepositsioonile. Apellatsiooni õigusliku põhjenduse moodustavad peamiselt Riigikohtu varasemate lahendite refereeringud ja maakohtus juba esitatud kaitsepositsiooni seisukohad. Et käesolev kriminaalasi ei ole eriliselt ega õiguslikult keerukas, ka mitte väga segane, kuivõrd A. Samoilovile heidetakse ette ühe I astme kuriteo toimepanemist, tuleb kaitsja taotlus tasu saamiseks rahuldada osaliselt. Eeltoodud põhjustel loeb kohtukolleegium kaitsjale määratud tasu põhjendatud ja vajalikuks (

§ 175lg 1 p 4) suuruseks apellatsioonimenetluses A. Samoilovile õigusabi osutamise eest 500 eurot (ilma käibemaksuta). Kar

S § 185 lg 2 ls 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid nii süüdistatav kui kaitsja. Et kohtukolleegium jätab apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jäävad menetluskulud summas 500 10 eurot süüdistatava kanda. Kaitsja taotlus jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda rahuldamisele ei kuulu. 18. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 ja § 344 345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 10.

augusti 2021.a otsuse A. Samoilovi süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 11