lg 1 sätestab: Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt tsiviilasjad 2-14-23161 p 17.1, 3-2-1-41-08 p 20, 3-21-170-12 p 9, 3-2-1-48-10 p 22), et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on
lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Kohus tuvastas Maa-ameti kaardiserveri väljatrüki põhjal, et avaldajatele kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxxxxxxxx küla,xxxxxxxx vald, xxxxxxxxx puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, sest kinnistu on kõigist külgedest piiratud teiste omandis olevate kinnistutega ja puuduvad kokkulepped nimetatud kinnistute või eratee kasutamiseks. Avaldaja soovib juurdepääsu üle xxxxx kinnisasja, sest sealt kulgeb juba ajalooliselt väljakujunenud tee. Vaidlust ei saa olla selles, et taotletav juurdepääs on maakorralduslikult võimalik, sest taotletava juurdepääsu osas on tee juba olemas. Seda teed kasutab mh ka xxxxx kinnistu omanikud ise. Menetlusosalistel puudub vaidlus juurdepääsu asukoha üle. Puudutatud isikud on nõus, et avaldajad kasutavad juurdepääsuna nende kinnistul asuvat teed. Seega ei oleks juurdepääsu määramine avalduses märgitud viisil kellegi huvide vastane. Kohus leiab, et juurdepääs xxxxx kinnistule tuleb määrata üle xxxxx kinnistu vastavalt käesoleva määruse lahutamatuks lisaks olevale plaanile. Juurdepääs on plaanil märgitud siniselt viirutatud alana. Juurdepääs on tähtajatu ning juurdepääsu on lubatud kasutada nii jalgsi kui ka sõidukitega igal ajal.
Kohtupraktika kohaselt ei pea tasu kindlaks määrama üksnes siis, kui koormatava kinnisasja omanik on teatanud, et ta tasu ei taha, s.o loobunud tasu nõudmisest. Puudutatud isikud on käesolevalt kohtule istungil avaldanud, et nad ei soovi mingit tasu tee kasutamise eest. Seega ei määra kohus juurdepääsu õiguse eest tasu. Avaldajad on palunud mh ka reaalservituudi määramist.
lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab 5 ülemääraseid kulutusi. Sama paragrahvi lõige 2 ja 3 sätestavad, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Avaldajad on kinnitanud, et nende kinnisasjal ei asu praegu mitte midagi ning neil on plaanis hakata ehitama maja. Avaldajatel pole võimalik enda kinnisasja eesmärgipäraselt elamumaana kasutada ja majandada, kui sinna pole võimalik ehitada tehnovõrke ja -rajatisi. Puudutatud isikud ei olnud vastu reaalservituudi seadmisele. Seega ei oleks reaalservituudi määramine avalduses märgitud viisil kellegi huvide vastane. Kohus leiab, et reaalservituudi määramine avalduses märgitud sisuga on võimalik ja avaldus tuleb selles osas rahuldada. Riigikohus on märkinud (RKTKm nr 2-14-23161 p 19.2), et tehnorajatisega koormatava kinnisasja omanikul on õigus saada
lg 3 järgi tasu tehnovõrgu talumise eest ning tasu määrates saab lähtuda põhimõtteliselt samadest asjaoludest, nagu juurdepääsu puhul. Kuna puudutatud isikud kinnitasid, et ei soovi mingisuguse tasu määramist, siis ei määra kohus talumiskohustuse eest tasu. Kohus tuvastab kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-st 8 ja TsÜS § 68 lg-st 5 tulenevalt puudutatud isikute nõusoleku käeolevas määruses määratava juurdepääsuõiguse, tasu ja reaalservituudi kohta märke kandmiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldajad pöördusid kohtusse põhjendatult ning nende huvides tehti ka lahend. Samas pole põhjendatud jätta menetluskulud täielikult avaldajate kanda, sest asja oleks saanud lahendada kohtuväliselt, kui puudutatud isik I oleks rohkem koostööd teinud ja notarisse läinud. Juurdepääs pole nii enne avalduse esitamist kui ka menetluse ajal olnud takistatud. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.