Obsah (9)

§ 115§ 128§ 127§ 339§ 344§ 358§ 132§ 113§ 1045

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number ja hagi ese nr 2-21-7094 xxx OÜ hagi Ü.S. vastu kahju hüvitamiseks 8888,58 eurot Silvi Maiste

§ 115

lg 1 annavad hageja õiguse ning panevad kostjale kohustuse hüvitada kostja poolt hagejale haagise rendiperioodil haagise kahjustamise kaudu tekitatud kahju. Praegusel juhul on kostja rikkunud oma peamist kõrvalkohustust, milleks oli tagada renditud haagise mitte kahjustamine ja korrasolek kogu rendiperioodi vältel. Sealjuures on hageja seisukohal, et poolte vahel oli vahetult enne kahju tekkimist sõlmitud suuline rendileping samadel tingimustel nagu oli varasemalt sõlmitud kirjalik rendileping. Ja vaidlust ei saa käia selle üle, et kostja sai hagejalt hagejale kuuluva haagise ja sellel perioodil, kui haagis oli kostja käes tekkis haagisele kahju. Seega on kostjal igal juhul kohustus hüvitada tekkinud kahju, sest poolte vahel oli igal juhul kokkulepe, mida kinnitab ka M.T. ütlused. Juhul, kui kostja leiab, et kokkuleppe täpne sisu on vaieldav (hageja ei nõustu sellega), siis see ei muuda seda, et õigusaktide järgi on kostjal sellegi poolest kohustus hagejale hüvitada tekitatud kahju. Eelnevalt viidatud norme aluseks võttes palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue summas 7280.51 eurot. 3 Täiendav kahjunõue Seoses kostja poolse lepingust tuleneva kahju tekitamisega hagejale ja kostja keeldumisest tekkinud kahju hüvitada, on hageja teinud kulutusi õigusabile summas 949.66 eurot, mis ennekõike sisaldab nõudekirja koostamise tasu ja läbirääkimisi kostjaga. Õigusalases kirjanduses1 on leitud, et kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena

§ 115lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

Tuginedes

§ 115

lg-le 1 ning

§ 128

lg-le 3 palub hageja mõista kostjalt kahjuhüvitisena välja kostja poolt lepingu rikkumise ja kahju hüvitamisest keeldumise tõttu hageja poolt õigusabile tehtud kulud summas 949.66 eurot. Viivisenõue Praegusel juhul ei olnud pooled kokku leppinud viivisemääras ja seega kohaldub seadusest tulenev viivisemäär 8% aastas ehk 0.022% päevas. Juhindudes TsMS §-st 367 palub hageja mõista kostjalt välja viivise nõudelt 8230.17 eurot, milline koosneb põhinõudest summa 7280.51 eurot ja kahjunõudest summas 949.66 eurot, seadusest tulenevas määras (0,022% päevas) alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui on nõude summa. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ning §-st 438 palub xxx OÜ:

1. Rahuldada hagi.
2. Mõista Ü.S.lt xxx OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 7280.51 eurot.
3. Mõista Ü.S.lt xxx OÜ kasuks välja kahjuhüvitis summas 949.66 eurot.
4. Mõista Ü.S.lt xxx OÜ kasuks välja viivis 0,022% päevas nõudelt summas 8230.17 eurot alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.
5. Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta poolte menetluskulud terves ulatuses Ü.S. kanda. Kostja seisukoht Kostja ei nõustu hageja selgitusega nagu oleks poolte vahel pidevalt sõlmitud suulisi rendilepinguid, millele kohanduksid 2019 aastal allkirjastatud kirjalikus lepingu toodud tingimused. Hageja esitatud tõenditest nähtub poolte vaheline sõnumivahetus, mille käigus kostja teeb päringu rendi tingimuste kohta. Seega ei saa väita nagu oleksid pooled lähtunud 2019 aastal kirjalikus lepingus toodud tingimustest, kuna toimusid tingimuste läbirääkimised. Puudub vaidlus selles, et kostja koos oma tuttava M.T.ga said 23.10.2020.a enda valdusesse haagise xxxxxx mis kinnitati M.T.le kuuluva sõiduki xxxxxx külge. Peale mõnesaja meetri läbimist pääses haagis sõiduki tagant lahti ning haagis põrkas kokku maja seinaga aadressil xxxxx xxx x xxxxxx-xxxxx. Kahjustada said maja sein ja haagis. Kostja ei nõustu aga hageja väitega nagu oleks haagisekonksu lahti tulemine seotud kuidagi haagisekonksu rikkega. Vastupidiselt hageja väitele ei ole kostja ega ka kostja tuttav M.T. mitte kunagi väitnud, et haagisekonksu rikke tõttu pääses haagis sõiduki tagant lahti. Kostjale teadaolevalt on sama haagisega mõnda aega tagasi toimunud avarii mille tulemusel haagise kere deformeerus. Seega võib haagise kere kõverusest tulenevalt olla juhtunud eelkirjeldatud haagise lahti pääsemine sõiduki tagant. See aga tähendab seda, et hageja on täiesti põhjendamatult esitanud kahjunõude kostja vastu. Hageja on hagiavalduses väitnud, et tuvastas iseseisvalt haagisele tekkinud kahju suuruse, saates haagise selleks remonditöökotta ülevaatusele ja seal selgus, et haagise remont läheb maksma 2494,60 eurot. Kostja sellise hageja väitega ei nõustu. Kostja pakkus hagejale välja tegemaks ekspertiis haagisele selgitamaks välja tegelik tekkinud kahju. Kokkulepe ekspertiisi tegemiseks oli riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika ja autotehniline eksperdiga R. P.. Algselt oli hageja ekspertiisi tegemisega nõus aga kui oli vaja ekspertiisiks haagis viia eksperdini siis hakkas hageja oma tegevusega takistama ekspertiisi tegemist. Seega ei ole hageja teostanud haagisele ekspertiisi ning väidetav kahju suurus on tõendamata. Hageja väide nagu ta oleks viinud haagise remonditöökotta ülevaatusele on tõendamata. Hageja on lisanud hagiavaldusele B. AS hinnapakkumuse haagise osadele väitega, et tegemist on 4 haagise remondi maksumusega. Hageja transportis väidetavalt haagise teise haagisega remondikalkulatsiooni teostamise kohta mille kulu oli 386,00 eurot. Kostja sellega ei nõustu. Hageja on esitanud kostjale väidetava transpordikulu arve, kuid ei ole tõendanud tegeliku kulu. Arusaamatuks jääb kas transporditeenus telliti kolmandatelt isikutelt või teostas selle transpordi hageja ise. Kui hageja ise transportis haagist siis jääb arusaamatuks arve summa 386,00 euro kujunemine. Tegelikkuses aga sellist transpordikulu polnud vaja teha. Riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika ja autotehniline ekspert R. P. selgitas fotode põhjal, et kui haagiselt eemaldada esitelje rattad (vasak ja parem) siis on haagist võimalik järelveetavana transportida. Vastav info edastati ka hagejale, kes aga siiski transportis väidetavalt haagise teisel haagisel. Seega on hageja tekitanud tahtlikult väidetava kulu mida siis kostjalt välja nõuda. Kostja ei nõustu mitte ühegi hageja poolt esitatud haagise rendiarvega. Täiesti põhjendamatu on esitada kostjale arveid rendiperioodi eest ja seda veel 6-kuu eest. Hagejal oli võimalus teostada ekspertiis ning seejärel haagis parandada ning teostatu eest esitada arve kostjale. Kostja pakkus ka hagejale, et laseb ise teostada haagise parandustööd. Kostja tegi erinevaid ettepanekuid oma 27.11.2020.a ja 03.12.2020.a vastuväidetes hageja nõuetele, kuid ükski pakutud võimalustest hagejale ei sobinud (hageja on seda ka oma 17.05.2021.a esitatud menetlusdokumendis kinnitanud). Seega on hageja olnud passiivne oma käitumises ning üritanud alusetute rendiarvete kostjale esitamisega rikastuda kostja arvelt. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks rikkunud mõnda kohustust, mis on esmane eeldus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ning haginõue kostja vastu tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hagiavalduses ei ole loetav kuidas on tuvastatud kostja käitumise ja kahju tekkimise vaheline seos, ning kas tegemist on kostja süülise käitumisega.

§ 127

lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega peab kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja kostja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis kohustuse süülise rikkumise tulemusena. Hageja seisukoht Hageja soovib selgitada, et 27.11.2020 ja 03.12.2020 hageja kirjadele antud vastuses kostja vaidles vastu punktis 2.

1. toodule, kuid hagejal on rõõm näha, et selles osas enam vaidlust ei käi ja kostja on võtnud omaks, et sai 23.10.2020 haagise enda valdusse ja vahetult peale seda sai see ka kahjustada. Hageja ei eita, et antud haagisega oli varem toimunud väike intsident, kus said kannatada haagise pealmised põrandaplaadid (2 tükki), kuid see sai lahendatud ja seda kulu ei kuvata ka esitatud remondikalkulatsioonil. Samuti jäi peale seda remonti kehtima haagise garantii. Hageja poolt esitatud remondikalkulatsioon sisaldab vaid neid kahjusid, mis tekkis haagisele läbi selle õnnetuse, mille toimumise ajal oli haagis üle antud kostjale. Hageja täiendavalt selgitab, et hageja saatis haagise remonditöökotta, kuna nägi, et kostja ei ole huvitatud haagise remondiga tegelemast. Esmakordselt tegi kostja ettepaneku haagist remontida alles jaanuaris 2021 aastal. Remondikalkulatsioon on tehtud 10.12.
2. Kostja ei olnud huvitatud ka tegelemast kindlustusega (tuvastamaks, kas kahju hüvitab liikluskindlustus või mitte), mida pidi tegema hageja. Hageja transportis haagise AS B.i ja sealt tagasi. Hinnakalkulatsiooni haagise remondiks tegi AS B. oma töötajatega, vaadates üle avariilise haagise. Hageja on hinnanud vaid seda, et haagis ei sõida ise oma rataste peal ja seda enda 30 aastase kogemusega autoremondi valdkonnas, kogu muu reaalse kahju tuvastas AS B. Hageja ei ole saanud ühtegi kirjalikku ettepanekut, mis kajastaks R. P. ettepanekuid või eksperthinnangut vms. Ning kui olekski saanud, siis endiselt oleks küsimärgi all see, et kuidas lahendada probleem, et haagisel puudub elektrivarustus tulede jaoks, ning kes oleks pidanud need rattad eemaldama jne. Lisaks kui hageja 02.02.2021 teavitas kostjat sellest, et haagist ei 5 saa niisama lihtsalt täiendavalt ekspertiisi vedada (vajalik teha ekspertiis kas kohapeal või haagis sobiva haagise peal ekspertiisi vedada) sai hageja Ü.S. esindajalt vaid alloleva kirja: Palun andke teada, kas on kuupäevad, mis treileri transpordiks kindlasti ei sobi või saab Ü.S. korraldada transpordi ükskõik, mis päeval? Vältimaks edasisi vaidlusi ja arusaamatusi täpsustame, et Ü.S. tuleb treilerile järgi ja viib treileri eksperdi juurde, puudub põhjus, miks ekspert peaks koos Ü.S.ga treilerile järgi tulema, et see siis ühiselt ekspertiisi teostamise asukohta toimetada. Lisame, et treilel on võimalik transportida kinnitades see sõiduki külge, see on ilma treilerita vaidlusaluse treileriga on võimalik liigelda. Ü.S. peale seda haagisele järgi ei tulnud ega ka mingeid muid toiminguid omalt poolt ei teinud, et tekkinud kahju hagejale hüvitada. Transpordikulu osas hageja selgitab, et arve on esitatud hageja poolt haagise transpordiga seoses järgmise loogika järgi: xxxxxx-xxxx – AS B., xxxxxx xxx xxx, xxxxxxx – xxxxxx-xxxx. Kilomeetri hind 0,804 pluss käibemaks, mis on niigi odavam tegelikust hinnast 0,88 EUR kilomeeter pluss käibemaks. Hageja kannatab tänaseni puuduva haagise tõttu kahju, mida ka soovib kostjalt välja nõuda. Sealjuures hageja kinnitab, et kostja tegi ettepaneku haagis ise remontida oma teadmiste ja oskustega. Hageja hinnangul on see lihtsalt kinnitus selle kohta, et kostja võttis omaks, et tema on vastutav haagisele tekkinud kahju eest. Ekspertiisi tulemused Kokkuvõte: Haagise taastamine vastavalt B. AS poolt koostatud Pro-forma arvele summas 2494,60 EUR pole majanduslikult otstarbeks, sest haagise taastamisremondi maksumus on samas suurusjärgus antud haagise tõenäolise turuväärtusega (vt LISA 6 toodud müügikuulutus pakkumishinnaga 2599.- EUR)* . Lähtudes vaadeldava haagise xxxx xxxxxx-xxx tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx võimalikust, liiklusõnnetuse eelsest väärtusest 2600 EUR ja avariilise haagise tõenäolisest jääkväärtusest 1500 EUR kujuneb 24.10.2020.a. toimunud liiklusõnnetuses tekkinud kahju suuruseks eksperdi hinnangul 1100 EUR. Kõik eeltoodud hinnad on arvestatud KM-ga. Vastused eksperdile esitatud küsimustele: 1) Millised olid 24.10.2020 toimunud avariist tulenevalt haagisele (VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxxx) tekkinud kahjustused, nende olemus ja ulatus? Lähtudes eksperdile esitatud ja eksperdi poolt kogutud materjalidest on vaadeldaval haagisel 24.10.2020.a .toimunud liiklusõnnetuses tekkinud järgmised vigastused: • Deformeerunud kandevkonstruktsioon; • Deformeerunud parempoolne küljeporte; o Deformeerunud torsioonsild; • Deformeerunud ratas; • Deformeerunud parempoolne poritiib; • Deformeerunud parempoolne astmelaud; • Purunenud gabariitlatern; • Deformeerunud veotiisel; • Kannatada saanud veopea; • Kahjustatud elektrijuhtmed ja ära rebitud pistik. 2) Millised on haagise remondi, (avariieelse tehnilise seisukorra taastamise) võimalikkus, otstarbekus ja maksumus? Haagisele xxxx xxxxxx-xxx tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx 24.10.2020.a. toimunud liiklusõnnetuse eelse seiskorra taastamise on võimalik, taastamisremondi maksumus on 2494,60 EUR (tuginedes B. AS poolt 10.12.2020.a. koostatud pro-forma arvele nr. 230943). Majanduslikult pole haagist liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda viia otstarbekas, sest arvestades haagise liiklusõnnetuse eelset väärtust 1600 EUR (vastavalt 10.01.2021.a. avaldatud analoogse haagise müügipakkumisele) ja avariilise haagise võimalikku realiseerimishinda 1500 EUR 6 (eksperdi hinnang) on tekkinud kahju suurus 1100 EUR märkimisväärselt väiksem kulutustest 2494,60 EUR, mis on vaja teha haagise viimiseks liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda 3) Kas haagisel on varasemalt (enne 24.10.2020) tekitatud kahjustusi ja milles need seisnevad? Kui jah, siis kas ja kui suur osa võis 24.10.2020 toimunud õnnetuse põhjustajana olla eelneva(te)l avarii(de)l. Lähtudes eksperdi poolt 30.11.2021.a. läbi viidud haagise xxxx xxxxxx-xxx tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx vaatluse tulemustest oli haagise üldine seisukord hea. Kasutamise kõigus oli tekkinud pisivigastusi ja nühkejälgi, haagise vineerpõrand oli remonditud käepärase puuklotsiga. Vahetust vajas käsipiduritross, mis oli kontaktist maapinnaga ja haagist eelnevalt vedanud sõidukite rataste alt lenduvate kivikeste poolt kahjustatud. Eksperdile esitatud haagisel selliseid avariilisi vigastusi või rikkeid, mis võisid põhjustada 24.10.2020.a .toimunud liiklusõnnetuse, kus haagis vabanes seda vedanud sõiduki haakest, ekspert 30.11.2020.a. toimunud haagise vaatlusel ei tuvastanud. 4) Mis on 24.10.2020 toimunud kahju tekkimise põhjuseks? Lähtudes eksperdile esitatud ja eksperdi poolt kogutud materjalidest sh. sündmuse jäädvustanud videokaamera salvestisest, saab 24.10.2020.a kahju tekkimise põhjusena nimetada sõidukil paikneva haakeseadme riket – tõenäoliselt polnud sõidukil paiknev, eemaldatav, veokonks sõiduki külge kohtkindlalt fikseeritud. Hageja lõplikud seisukohad Hageja leiab, et ekspertiisiakt oma sisult tõendas täpselt seda, mida hageja on algusest peale väitnud ehk et haagis eraldus sõidukist sõiduki poolse haagisekonksu eraldumise tõttu ehk siis kahju otseseks põhjuseks on asjaolu, mis kuulus kostja mõjussfääri ja mille eest vastutab kostja. Ekspertiis tõestas ka seda, et haagisel endal puudusi ei olnud, mis oleksid tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses ja seega vastutab kostja kogu kahju eest. Ekspert on asunud ka seisukohale, et hageja hagiavaldus ja juba varasemalt kostjale esitatud remondikalkulatsioon on korrektne ja selle maksumus vastab tegelikule remondikulule. Hageja meelest saab sellest üheselt järeldada, et hageja nõue on selles osas 100% põhjendatud ja kostja vastutab selle eest. Ekspert on oma ekspertiisi osaliselt koostanud ka selliselt nagu tavapärases praktikas teostatakse sõiduki väärtuse või remontimise osttarbekuse hinnang kindlustusandjatele. Hageja ei pea seda ekspertiis puuduseks kuid leiab, et see osa ekspertiisist, mis hindab katkise haagise väärtust või võimalust katkine haagise võõrandada ei ole konkreetses vaidluses asjakohased ja vajalikud. Vaidlust ei tohiks käia selle üle, et kuna hageja nõuab kahju hüvitamist, et siis tuleb lähtuda kahju hüvitamise ühest peamisest põhimõttest, mis ütleb, et kannatanu tuleb asetada võimalikult lähedale olukorrale, kus ta oli enne kahju tekkimist. Sellest tulenevat on hageja seisukohal, et põhjendatud on lähtuda remondikalkulatsioonist ja asuda seisukohal, et kostjal tuleb vastav summa hagejale hüvitada. Juhul, kui kostja peaks soovima, siis alternatiivselt sobib hagejale ka see, kui kostja hüvitaks kogu haagise väärtuse ehk et hageja saab osta uue samaväärse haagise ning seejuures on hageja valmis siis loovutama katkise haagise kostjale. Kindlasti ei ole praeguses kaasuses asjakohane lahendus, kus kostja peaks hüvitama ainult uue haagise väärtuse ja katkise haagise väärtuse vahe. Selline lahendus ei asetaks hagejat olukorda, mis oleks lähedane algsele olukorrale vaid sunniks hagejat müüma haagist, mis on lisakoormus ja mis ei kindlusta hagejale, et kogu tegelik kahju saab hüvitatud. Kokkuvõttes jääb hageja oma hagiavalduse juurde ja leiab, et see kuulub rahuldamise täies ulatuses kõigi hagiavalduses toodud komponentide osas. Samuti on hageja seiskohal, et menetlus on punktis, kus kohtul on võimalik järgmise sammuna teha sisuline lahend. 7 Kostja lõplikud seisukohad Kostja Ü.S. ei ole hagejale mistahes viisil mitte mingisugust kahju tekitanud. Seetõttu ei ole kunagi kostjale tekkinud mitte ühtegi kohustust nõutud kahju hüvitamiseks. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

§-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on kohustust (lepingut) rikkunud (

§ 115

lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); võlgnikule on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (

§ 115

lg-d 2 ja 3); hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse- 2 eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a. kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Hageja nõue ei ole kostja Ü.S. vastu mitte millegagi tõendatud. Seetõttu tuleb hagi kõigis nõuetes jätta täielikult rahuldamata. Kohtu põhjendused

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - kostja (edaspidi ka rentnik) koos oma tuttava M.T.ga said 24.10.2020.a enda valdusesse haagise xxxxxx, mis kinnitati M.T.le kuuluva sõiduki xxxxxx külge. Peale mõnesaja meetri läbimist pääses haagis sõiduki tagant lahti ning haagis põrkas kokku maja seinaga aadressil xxxxx xxx x xxxxxx-xxxxx. Kahjustada said maja sein ja haagis. Kostja on küll oma vastuses märkinud kuupäevaks 23.10.2020 (dtl 61), kuid sellel kuupäev helistas kostja hagejale ja leppis kokku haagise rentimise, reaalselt saadi haagis enda valdusesse järgmisel päeval ehk 24.10.
2. Samal päeval toimus ka õnnetus.
3. Hageja (edaspidi ka rentnik) palub hagiavalduses kostjalt välja mõista: - haagise remondi kulud 2494,60 eurot; - haagise remondikalkulatsiooni teostamise kohta transportimise kulu eest arve summas 386 eurot; - lisaks esitas hageja kostjale ka arved rendiperioodide eest (novembris 2020 summas 625 eurot, detsembris 2020 summas 774.98 eurot, jaanuaris 2021 summas 774.98 eurot, veebruaris 2021 summas 699.98 eurot, märtsis 2021 summas 774.98 eurot ja aprill 2021 summas 749.99 eurot), mil haagis oli katki ja seda ei saanud kasutada; - täiendav kahjuhüvitis summas 949,66 eurot kohtumenetluseelsete õigusabikulude eest; - viivisenõue summalt 8230,17 eurolt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras.
4. Kostja vaidleb hagiavalduse vastu: - kostja ei nõustu hageja selgitusega nagu oleks poolte vahel pidevalt sõlmitud suulisi rendilepinguid millele kohanduksid 2019 aastal allkirjastatud kirjalikus lepingu toodud tingimused. Hageja esitatud tõenditest nähtub poolte vaheline sõnumivahetus, mille käigus kostja teeb päringu rendi tingimuste kohta. Seega ei saa väita nagu oleksid pooled lähtunud 2019 aastal kirjalikus lepingus toodud tingimustest, kuna toimusid tingimuste läbirääkimised; - kostja ei nõustu hageja väitega nagu oleks haagisekonksu lahti tulemine seotud kuidagi haagisekonksu rikkega. Vastupidiselt hageja väitele ei ole kostja ega ka kostja tuttav M.T. mitte kunagi väitnud, et haagisekonksu rikke tõttu pääses haagis sõiduki tagant lahti; 8 kostjale teadaolevalt on sama haagisega mõnda aega tagasi toimunud avarii, mille tulemusel haagise kere deformeerus. Seega võib haagise kere kõverusest tulenevalt olla juhtunud eelkirjeldatud haagise lahti pääsemine sõiduki tagant. See aga tähendab seda, et hageja on täiesti põhjendamatult esitanud kahjunõude kostja vastu; - kostja ei ole nõus kahju suurusega ning leiab, et see on tõendamata; - kostja vaidleb vastu ka haagise transpordikuludele summas 386 eurot, leides, et need on tõendamata; - kostja ei nõustu mitte ühegi hageja poolt esitatud haagise rendiarvega. Täiesti põhjendamatu on esitada kostjale arveid rendiperioodi eest ja seda veel 6-kuu eest. Hagejal oli võimalus teostada ekspertiis ning seejärel haagis parandada ning teostatu eest esitada arve kostjale. Kostja pakkus ka hagejale, et laseb ise teostada haagise parandustööd. Seega on hageja olnud passiivne oma käitumises ning üritanud alusetute rendiarvete kostjale esitamisega rikastuda kostja arvelt.
5. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja rentis hagejalt haagise registrimärgiga xxxxxx. Kostja helistas hagejale 23.10.2020 ning leppis kokku haagise rentimise ning 24.10.2020 läks kostja koos oma tuttava M.T.ga haagisele järgi, haakides haagise M.T. sõiduki külge registrimärgiga xxxxxx
6. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et haagis oli kostja tuttava M.T. sõiduki külge haagitud ning haagisega juhtus 24.10.2020 õnnetus, kui haagis oli kostja valdusesse antud (dtl 18). Pooled ei vaidle selle üle.
7. Hageja on väitnud, et telefoni teel 23.10.2020 sõlmitud suuline rendileping sõlmiti samadel tingimustel, mis poolte vahel sõlmitud kirjalik leping 20.05.
8. Selle tõestuseks ei ole aga hageja esitanud mitte ühtegi tõendit. Kostja vaidleb nimetatud asjaolule vastu. Kostja väidab, et küsis renditingimuste kohta hagejalt enne rendilepingu sõlmimist, seega ei kehtinud rendilepingule kirjalikus lepingus kokkulepitud tingimused, vaid 23.10.2020 sõlmitud suuline rendileping sõlmiti uutel tingimustel (dtl 61).
9. Hageja on esitanud tõendi lisa nr 6 kostja 23.10.2020 haagise rentimine telefoni teel. Nimetatud telefoni fotol on nimi Ü.S. ja kellaajad helistamise kohta. Kohus leiab, et nimetatud tõend ei tõenda mitte kuidagi rendilepingu sõlmimist. Tõendist ei nähtu mingit suulist kokkulepet.
10. Kirjalikult sõlmitud rendilepingu puhul oli rendileandja kohustuseks ka tagada lepinguobjekti tehniline korrasolek enne valduse ja kasutuse andmist rentnikule (lepingu p 2.2.). 24.10.2020 rendilepingu puhul andis aga hageja rentnikule üle haagise, millel puudus kehtiv tehniline ülevaatus (lõppenud 2020.a. veebruaris). Seega ei täitnud ka hageja ise poolte vahel sõlmitud kirjaliku lepingu tingimusi, rentides kostjale juba mitmel korral haagise, millel puudus tehniline ülevaatus. Kohtule ei ole esitatud seisukohta selles osas, kas kostja oli teadlik haagise tehnilise ülevaatuse kehtetuses. Samas vajab taunimist selline ettevõtte tegevus, ilma kehtiva tehnoülevaatuseta haagise liiklusesse lubamine on seadusega vastuolus, eriti kui haagist renditakse isikutele oma majandustegevuse käigus.
11. Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud 23.10.2020 suuline rendileping, mille tingimuste osas ei ole kumbki pool kohtule oma seisukohta esitanud ega tõendanud. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kohtule ei ole teada suulise lepingu sisu, siis lähtub kohus seega seadusest. 10.

§ 339

kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 11.

§ 344

lg 1 kohaselt rentnik peab rendilepingu eset majandama vastavalt selle sihtotstarbele, eelkõige säilitama rendilepingu eseme majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. - 9 12.

§ 358

lg 1 kohaselt pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele. 13.

§ 358

lg 2 kohaselt rentnik peab maksma rendileandjale mõistliku hüvitise rendieseme halvenemise eest, mille rentnik korrapärase majandamise korral oleks võinud ära hoida.

1. Tulenevalt eeltoodust oli kostja kohustatud kasutama haagist heaperemehelikult ning tagastamisel pidi olema säilinud haagise seisund, mis vastaks korrapärasele majandamisele. Õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused ei vastanud kindlasti korrapärasele majandamisele ning kuuluvad rendileandjale hüvitamisele.
2. Hageja soovib, et kostja hüvitaks talle haagise remondikulud summas 2494,60 eurot. 16.

§ 132

lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

1. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele
3. Käesolevas vaidluses on ekspertiisiaktiga tõendatud, et haagise taastamine vastavalt B.AS poolt koostatud Pro-forma arvele summas 2494,60 eurot pole majanduslikult otstarbeks, sest haagise taastamisremondi maksumus on samas suurusjärgus antud haagise tõenäolise turuväärtusega. Lähtudes vaadeldava haagise xxxx xxxxxx-xxx tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx võimalikust, liiklusõnnetuse eelsest väärtusest 2600 eurot ja avariilise haagise tõenäolisest jääkväärtusest 1500 eurot kujuneb 24.10.2020.a. toimunud liiklusõnnetuses tekkinud kahju suuruseks eksperdi hinnangul 1100 eurot. Kõik eeltoodud hinnad on arvestatud käibemaksuga (dtl 146).
4. Kohus nõustub eksperdi seisukohaga ja leiab, et haagise taastamine 2494,60 euro eest ei mõistlik, kuna parandamine on asja väärtusega (2600 eurot) võrreldes ebamõistlikult kulukas. Seega tuleb kahjuhüvitise määramisel lähtuda

§ 132lg-st 1.

Kuna haagisel on ka jääkväärtus suuruses 1500 eurot, tuleb see kahju hüvitisest maha arvestada ning tekkinud kahju suuruseks jääb 1100 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.

1. Lisaks haagise remondikuludele soovib hageja kostjalt välja mõista haagise remondikalkulatsiooni teostamise kohta transportimise kulu eest arve summas 386 eurot. Hageja on arvestanud transpordikulu xxxxxx-xxxx – AS B., xxxxxx xxx xxx, xxxxxxx – xxxxxx-xxxx. Kilomeetri hind 0,804 pluss käibemaks.
2. Kostja on hageja transpordikuludele vastu vaielnud, leides, et need on põhjendamatud. Kostja avaldas, et sellist transpordikulu polnud vaja teha. Riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika ja autotehniline ekspert R. P. selgitas fotode põhjal, et kui haagiselt eemaldada esitelje rattad (vasak ja parem) siis on haagist võimalik järelveetavana transportida. Vastav info edastati ka hagejale, kes aga siiski transportis väidetavalt haagise teisel haagisel. Seega on hageja tekitanud tahtlikult väidetava kulu mida siis kostjalt välja nõuda (dtl 62).
3. Kohus ei saa nõustuda kostja väitega nagu ei oleks transpordikulud põhjendatud. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit asjaolu kohta, et ekspert oleks andnud hinnangu haagise transportimise osas või, et kostja oleks eksperdilt saadud info edastanud hagejale.
4. Kohus lähtub asjaolust, et haagise transportimine kahjude kindlaks tegemiseks oli vajalik ning põhjendatud. Sama kahjude kalkulatsiooni kasutas ka ekspert oma ekspertiisiakti 10 koostamisel, seega on hageja poolne haagise transportimine olnud vajalik ka asja lahendamiseks.
5. Kohus on seisukohal, et haagise remondikalkulatsiooni teostamise kohta transportimise kulu summas 386 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
6. Lisaks esitas hageja kostjale ka arved rendiperioodide eest (novembris 2020 summas 625 eurot, detsembris 2020 summas 774.98 eurot, jaanuaris 2021 summas 774.98 eurot, veebruaris 2021 summas 699.98 eurot, märtsis 2021 summas 774.98 eurot ja aprill 2021 summas 749.99 eurot), mil haagis oli katki ja seda ei saanud kasutada.
7. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu leides, et täiesti põhjendamatu on esitada kostjale arveid rendiperioodi eest ja seda veel 6-kuu eest. Hagejal oli võimalus teostada ekspertiis ning seejärel haagis parandada ning teostatu eest esitada arve kostjale. Kostja pakkus ka hagejale, et laseb ise teostada haagise parandustööd. Seega on hageja olnud passiivne oma käitumises ning üritanud alusetute rendiarvete kostjale esitamisega rikastuda kostja arvelt.
8. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et peale avariid oli haagis hageja valduses, mitte kostja valduses. Hageja oleks saanud haagise varem viia remondikalkulatsiooni tegemiseks AS-i B.. Samuti oleks olnud hagejal võimalus lasta haagis ära remontida, kui haagise kasutamine oli hageja majandustegevuseks vajalik ning esitada juba remondiarve kostjale hüvitamiseks. Miks hageja on jätnud selle võimaluse kasutamata, seda ei ole hageja kohtule avaldanud. Samuti juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kuna haagisel puudus kehtiv tehniline ülevaatus juba veebruarist 2020, siis ei oleks tohtinud hageja haagist nagunii kellelegi välja rentida. Seega ei saa kohus asuda järeldusele, et haagis seisis katkisena ja ilma kasutuseta kostja süül, vaid haagis oleks seisnud kasutuna juba ainuüksi seetõttu, et sellel puudus kehtiv tehniline ülevaatus. Miks haagisel oli tehniline ülevaatus tegemata, ka seda ei ole hageja kohtule avaldanud.
9. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu rendiperioodide eest november – aprill summas 4399,91 eurot tuleb jätta rahuldamata.
10. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista haagise kahjustamise eest hüvitis summas 1100 eurot ning lisaks haagise transpordikulud remondikalkulatsiooni teostamiseks summas 386 eurot, kokku 1486 eurot.
11. Hageja on palunud kahju hüvitiselt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

31. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised põhinõudelt 1486 eurolt põhinõude kohase täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 1486 euroga.
2. Hageja on esitanud täiendava kahjunõude kohtueelsete õigusabikulud kohta. Kostja poolse lepingust tuleneva kahju tekitamisega hagejale ja kostja keeldumisest tekkinud kahju hüvitada, on hageja teinud kulutusi õigusabile summas 949,66 eurot, mis ennekõike sisaldab nõudekirja koostamise tasu ja läbirääkimisi kostjaga. Õigusalases kirjanduses on leitud, et kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena

§ 115lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

Tuginedes

§ 115

lg-le 1 ning

§ 128

lg-le 3 palub hageja mõista kostjalt kahjuhüvitisena välja kostja poolt lepingu rikkumise ja kahju hüvitamisest keeldumise tõttu hageja poolt õigusabile tehtud kulud summas 949,66 eurot. 34. Riigikohus on oma otsuses hageja enne kohtumenetlust kantud õigusabikulude kohta märkinud, et ka see kahju on

§ 127

lg 2 järgi hüvitatav vaid juhul, kui sellise kahju ärahoidmine on hõlmatud

§ 1045lg 1 p 5 kaitse-eesmärgiga.

Kolleegium on 11 seisukohal, et

§ 1045lg 1 p 5 ning Aut

ÕS-i sätete, mis tagavad autori varaliste õiguste kaitse, eesmärk on kaitsta autorit ka sellise kahju eest, mis on tingitud tema õiguste jõustamisest, sealhulgas kohtuväliselt. Ka hüvitatava kahju ulatust täpsustavate

§ 128

lgte 1 ja 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Selliste kulude kandmine autoriõiguse rikkumise tagajärjel on rikkujale mõistlikult ettenähtav. Seetõttu leiab kolleegium, et olukorras, kus on tuvastatud kahju tekkimine ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, on kohtul

§ 1045

lg 1 ps 5 sätestatud absoluutsete õigushüvede kahjustamise korral õigus mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viimase enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalikud ja ettenähtavad õigusabikulud.

1. Kohus on seisukohal, et kahjuhüvitise nõue kohtueelsete õigusabikulude eest summas 949,66 eurot on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
2. Kokku tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 2435,66 eurot. Menetluskulud
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta 33% kostja kanda ning 67% hageja kanda.
5. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud käesolevas menetluses kokku 2894,01 eurot (ilma käibemaksuta), sh 500 eurot riigilõiv ning lepingulise esindaja kulud summas 2394,01 eurot (ilma käibemaksuta).
6. Kostja on tasunud menetluskuluna ekspertiisi tasu 530,00 eurot. Muid menetluskulusid kostja kohtule esitanud ei ole.
7. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tasu on aktsepteeritav ning ka ajakulu, arvestades asja keerukust ja menetluse kestust, kokku tundi on põhjendatud. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
8. Kohus rahuldas hagi ca 33 % ulatuses, seega sellises ulatuses tuleb hageja kantud menetluskulud jätta kostja kanda. 33% 2894,01-st on 955,02 eurot.
9. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata 67% ulatuses, seega selles ulatuses tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. 67% 523-st on 350,41 eurot.
10. Kohus leiab, et kuna hageja kanda jäi 67% (350,41 eurot) menetluskuludest ja kostja kanda 33% (955,02 eurot ), teeb kohus tasaarvestuse poolte nõuete vahel ning hageja kasuks tuleb menetluskulude hüvituseks kostjalt välja mõista 604,61 (955,02 – 350,41) eurot.
11. Hageja on soovinud, et tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt mõistetakse välja viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
13. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 12 Silvi Maiste kohtunik 13