Obsah (5)

§ 14§ 187§ 190§ 188§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-13109 Tsiviilasi Eesti Vabariik Ma

§ 14

lg 2 teine lause sätestab, et vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kuivõrd kohtutäitur Kairi Kumm on kinnitanud täitemenetluse raames nõude rahuldamise ebaõnnestumist 04.05.2018, hakkas ühisvara jagamise esitamise aegumistähtaeg kulgema sellest päevast ning ei ole möödunud. Seega on väär arvamus, et hagi rahuldamise korral jääks maksuhalduri lõppeesmärk saavutamata. Maksuhaldur on jätkuvalt seisukohal, et tagasi on võimalik võita ka nn tehingute jada. L V heidab maksuhaldurile ka ette, et maksuhaldur ei ole piisavalt uurinud, kas N B on tõepoolest maksejõuetu. Maksuhalduri täitetoimingute tulemusena ei õnnestunud N Bilt maksuvõlga sisse nõuda. Täitemenetluse kestel on maksuhalduri nõude katteks laekunud 0 eurot. Kohtutäitur Kairi Kummi büroost on maksuhaldurile 04.05.2018 saadetud e-kiri, mille kohaselt N Bi näol on tegemist varatu võlgnikuga. Maksuhaldur on kasutanud igakülgselt seadusest tulenevaid võimalusi N Bilt maksuvõla sissenõudmiseks, kuid N Bil puudub lahusvara, mille arvelt oma kohustusi täita. Kostjate 05.08.2020 seisukohast tuleneb, et nemad peavad täitemenetlust ebaõnnestunuks alates 10.06.2016 kohtutäituri vastusest. 10.06.2016 ja 18.11.2016 kohtutäituri vastustes ei viidanud kohtutäitur mitte kuidagi, et täitemenetlus oleks võlgniku lahusvara suhtes ebaõnnestunud. Kui need kirjad üldse millelegi viitavad, siis sellele, et täitemenetlus kestab ja kohtutäitur teeb sissenõudmiseks vajaminevaid toiminguid. Varade ja kohustuste nimekirjas ei kajastu ainult registrijärgne vara, vaid ka näiteks nõudeõigused ja vallasvara. Esmakordselt sai hageja kohtutäituri poolse kinnituse täitemenetluse ebaõnnestumisest N Bi lahusvara arvelt 04.05.2018, kui vastavat õiendit soovis. See on esimene kohtutäituri poolne kinnitus, et hageja nõude rahuldamine ei ole võlgniku lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik ja täitemenetluse lahusvara suhtes võib lugeda ebaõnnestunuks. 2 nädalat hiljem esitas hageja hagi ühisvara jagamiseks. Kohtu põhjendused 6

1. 19.06.2020 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja kostjad oma vastuväidete juurde. Menetlusosalised nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: • N B ja S V olid abielus 20.12.1985-22.06.2009 (hageja 15.07.2018 esitatud lisa 9; S Vi 10.10.2018 vastuse lisa 1). • 15.04.2015 koostati N Bile maksuotsus nr xxx (hageja 15.07.2018 esitatud lisa 2) ja 02.08.2017 koostati N Bile maksuotsus nr xxx (hageja 15.07.2018 esitatud lisa 3). Teade N Bile kontrolli alustamise kohta koostati 12.03.2015 (31.08.2018 hagiavalduse lisa 5), mille N B sai kätte 19.03.
3. Seisuga 14.05.2018 oli N Bi maksuvõlg 152 101,54 eurot, millele lisandub intress (hageja 15.07.2018 esitatud lisa 1). • 20.05.2015 (hageja 15.07.2018 esitatud lisa 4) ja 01.06.2015 (hageja 15.07.2018 esitatud lisa 5) alustas maksuhaldur täitetoimingutega 15.04.2015 maksuotsuse sissenõudmiseks. 18.06.2015 edastati täitmisavaldus kohtutäiturile (hageja 15.07.2018 esitatud lisa 6). • N Bi ja S Vi ühisvaras oli 26.05.1995 omandatud korteriomand asukohaga xxx (hageja 15.07.2018 esitatud lisa 11 ja 12). 04.05.2015 sõlmisid S V ja N B abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu (esitatud S Vi poolt 19.10.2019), mille kohaselt kuulub korteriomand xxx S Vi lahusvara hulka. Abieluvaralepingu sõlmimist ei nähtu abieluvararegistrist (hageja 15.07.2018 esitatud lisa 8). • Hageja esitas 14.05.2018 hagi N Bi ühisvara jagamiseks täitemenetluses. Menetluses ilmnes Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärusest, et ühisvaraks olnud korteriomand on kingitud L Vile (31.08.2018 hagiavalduse lisa 1) • 19.06.2018 on koostatud ja tõestatud korteriomandi kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ning asjaõigusleping (31.08.2018 hagiavalduse lisa 2), milles S V kingib xxx korteriomandi L Vile. L V on N Bi ja S Vi poeg (31.08.2018 hagiavalduse lisa 4). 17.07.2018 kanti (31.08.2018 hagiavalduse lisa 3) Kinnistusraamatusse vastav omanikuvahetus sisse. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
4. Käesoleva asja eripära seisneb selles, et enne käesoleva tagasivõitmise hagi esitamist esitas hageja N Bi ja S Vi vastu ühisvara jagamise nõude (tsiviilasi 2-18-7954) ning nimetatud menetluses ilmnesid alused käesoleva hagi esitamiseks. Ühisvara jagamise nõue on esitatud 14.05.
5. Kostjad on tuginenud sellele, et ühisvara jagamise nõue on aegunud. Kohus käsitleb esmalt nimetatud küsimust, sest ühisvara jagamise nõude aegumise korral on käesolev menetlus perspektiivitu (ilma ühisvara jagamiseta ei saa ka käesoleva hagi rahuldamise korral hageja nõuet ühisvara arvel rahuldada). Ühisvara jagamise hagi esitamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (

) § 14 lg 2 sätestas: „Sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus.“ Riigikohus on lahendis tsiviilasjas 3-2-1-74-16 p 15.2 selgitanud, et asjaolu, et võlgniku lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa, saab tõendada vaid täitemenetluses (tõendamiseks on sissenõudjal nt võimalik pöörduda kohtutäituri poole, et viimane väljastaks õiendi senise täitemenetluse ebaõnnestumise kohta). Kohtul tuleb hinnata, millal saab lugeda ebaõnnestunuks täitemenetluse nõude rahuldamiseks N Bi lahusvara arvel. Hageja hinnangul ei ole ühisvara jagamise nõue aegunud, kuna kohtutäitur esitas kinnituse täitemenetluse ebaõnnestumise kohta esmakordselt 04.05.2018 – varasematest 10.06.2016 ja 18.11.2016 kohtutäituri kirjadest nähtub, et täitemenetlus kestab ja kohtutäitur teeb sissenõudmiseks vajaminevaid toiminguid; varade ja kohustuste nimekirjas ei kajastu ainult registrijärgne vara, vaid ka näiteks nõudeõigused ja vallasvara. Kostjad on esitanud argumendid, et 7 hageja alustas enne kohtutäituri poole pöördumist ise täitetoimingutega; hageja teadis, et nõude rahuldamine ei õnnestu lahusvara arvelt (hagejal on ligipääs registritele, ta oli teadlik N Bi sissetulekutest ja varalisest olukorrast); lähtuda tuleb tegelikust olukorrast, mitte korrektselt sõnastatud kohtutäituri e-mailist. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on lähtuda 04.05.2018 kohtutäituri kinnitusest. Kuigi hagejal võisid olla paremad teadmised N Bi varanduslikust olukorrast kui tavaliselt sissenõudjatel, siis ei saa asuda seisukohale, et hageja teadis täitemenetluse ebaõnnestumisest enne 04.05.

1. 04.05.2018 (hageja 15.07.2018 esitatud lisa 7) teatas kohtutäitur hagejale, et N B on varatu võlgnik; muudest kirjavahetustest (hageja 29.06.2020 esitatud väljavõtted kirjavahetustest) nähtub, et täitemenetluses tegeletakse N Bi varalise olukorra väljaselgitamisega, kuid N Bi ei ole võimalik kätte saada. Kuivõrd kirjavahetustest järelduvalt saab asuda seisukohale, et N B ei aidanud kaasa täitemenetluse läbiviimisele, siis ei saanud ka koheselt hinnata täitemenetluse lahusvara arvel ebaõnnestunuks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et vara võib olla ka selline, mida registritest ei nähtu (nt nõuded teiste isikute vastu, vallasvara aga ka võimalikud tagasivõitmise võimalused) ja lähtuda ei saa üksnes registrisse kantavast varast või sissetulekust. Kohus on ka seisukohal, et kuna täitemenetluses ühisvara jagamise taotlemine riivab ka võlgnikuks mitteolevaid isikuid (eelkõige abikaasat), siis on põhjendatud teha võimalikult põhjalikult selgeks võlgniku varaline olukord enne täitemenetluse lahusvara arvel ebaõnnestunuks tunnistamist. Kuivõrd kohus peab põhjendatuks lähtuda lahusvara arvel täitemenetluse ebaõnnestunuks lugemise ajast 04.05.2018 ning ühisvara jagamise hagi esitati vähem kui aasta pärast nimetatud kuupäeva, siis ei ole ühisvara jagamise hagi aegunud ja käesolev menetlus ei ole seega perspektiivitu.
2. Kohus käsitleb järgnevalt hageja nõuet tunnistada kehtetuks N Bi ja S Vi vahel 04.05.2015 sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise leping ja asjaõigusleping.

§ 187

lg 1 esimene lause sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Lõige 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

§ 190

sätestab: „Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) pärast täitemenetluse alustamist; 2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist; 3) enne käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.“

§ 187

lg-s 2 sätestatud tagasivõitmise üldised eeldused kohalduvad ka ühisvara jagamise lepingu või abieluvaralepingu tagasivõitmise nõude korral (Riigikohtu 22.11.2017 lahend tsiviilasjas 2-1516664, p 16). Tagasivõitmise nõude esitamise eeldused on

§ 187

lg 2 ja § 190 alusel järgmised: 1) nõude esitaja on sissenõudja; 2) sissenõudjal on täitedokument ja tema nõue on sissenõutav; 3) sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; 4) võlgnik ja tema abikaasa on sõlminud abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe; 5) abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppega loobus võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis; 6) täidetud on

§ 190sätestatud ajaline kriteerium.

8 Kostjad ei ole vaidlustanud seda, et hagejal kui sissenõudjal on täitedokument N Bi suhtes ning nõue on sissenõutav (eeldused 1 ja 2 on täidetud). Kuivõrd täitemenetlus N Bi lahusvara arvel ei õnnestunud, siis tuleb lugeda täidetuks ka kolmas eeldus. Vaidlust ei ole ka selles, et N B ja S V sõlmisid 04.05.2015 ühisvara jagamise lepingu, millega jäi ühisvaras olnud korteriomand asukohaga xxx S Vi lahusvarasse (täidetud eeldus 4). Ühisvara jagamise lepingu punktidest 4.1 ja 4.2 nähtub, et korteriomand jääb S Vi lahusvaraks ning N B loobub ühisvara jagamisel rahalise hüvitise nõudest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-74-16 p 19.1 selgitanud: „Ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmiseks tuleb tuvastada asjaolu, et ühisvara jagamise lepinguga on kahjustatud sissenõudja võimalust oma nõue rahuldada selle vara arvel, mida võlgnikust abikaasal oleks õigus saada kogu ühisvara jagamise korral. Piisav ei ole sissenõudja huvide kahjustamine vaid lepinguga jagatud ühe varaeseme piires.“ Käesolevas menetluses ei ole kostjad tuginenud sellele, et neil on veel jagamata ühisvara või et neil on varasemalt jagatud muu ühisvara selliselt, et jagamine on toimunud N Bi kasuks. Sellest järelduvalt on kohus seisukohal, et N B on loobunud olulisel määral oma osast ühisomandis (täidetud eeldus 5), millega on ühtlasi ka kahjustatud sissenõudja huvisid. Ka ajaline kriteerium ehk eeldus 6 on täidetud – ühisvara jagamise leping on sõlmitud vähem kui aasta enne täitemenetluse algatamist. Kokkuvõtvalt on seega ühisvara jagamise lepingu eeldused täidetud. S V on seisukohal, et nõue on aegunud (hagi esitatud rohkem kui kolm aastat pärast ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimist ja nõuet tuleb käsitleda tehingust tuleneva nõudena). Kostja on viidanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 ja 147. Kohtu hinnangul ei kohaldu TsÜSi aegumist käsitlevad normid, hageja nõue kostjate vastu ei tulene tehingust. Ühisvara jagamise tagasivõitmise osas sätestab

§ 190

nõude esitamise tähtajad, mis lähtuvad tehingu tegemise ja täitemenetluse algatamise aegadest - hagi esitamise ja tehingu tegemise vahelist ajapiiri ei ole sätestatud. Kohtu hinnangul on see olnud seadusandja soov – seda võib järeldada sellest, et erinevalt ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise nõudest on

§ 188

(tehingu tagasivõitmise üldised alused) ja § 189 (kinkelepingu tagasivõitmine) puhul on hagi esitamine võimalik teatud perioodi jooksul alates tehingu tegemisest. Ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise nõue ei ole aegunud. N B on tuginenud sellele, et ta pole kunagi pidanud korterit enda omaks, S V on kandnud korteriga seotud kulud. Kohus märgib, et juriidiliselt ei ole seda selliselt reguleeritud. Korteri omandamise ajal kehtinud perekonnaseadus võimaldas abieluvaralepinguga mh kindlaks määrata, milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara (kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 9 lg 1 p 2), kuid seda ei tehtud korteri omandamise ajal ega hiljem abielu ajal. Samuti ei jagatud ühisvara abielu lahutamise ajal, mis on tavapärane aeg ühisvara jagamiseks. Seetõttu pidid N B ja S V arvestama korteri ühisvaraks jätmisega kaasnevate võimalike tagajärgedega. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et on täidetud eeldused N Bi ja S Vi vahel 04.05.2015 sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ning kostjate vastuväited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. 10. Kohus käsitleb järgnevalt hageja nõuet tunnistada kehtetuks S Vi ja L Vi vahel sõlmitud 19.06.2018 sõlmitud korteriomandi kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping.

194 sätestab, et tagasivõitmise hagi võib esitada ka võlgnikuga tehingu teinud isiku õigusjärglase suhtes pankrotiseaduse §-s 116 kehtestatud korras. Pankrotiseaduse (PankrS) § 116 lg 2 sätestab: „Võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui: 1) eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud; 2) eriõigusjärglane omandas saadu tasuta.“ Lõikest 3 tuleneb, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud 9 olid talle teada. Lõike 4 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel tagasivõitmise nõude esitada ka isiku vastu, kes on võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglaselt omandanud kasutusõiguse või muu õiguse tagasivõidetavale esemele. 10.1 L V on S Vi (s.o võlgnikuga tehingu teinud isiku) eriõigusjärglane. L V kui võlgniku poeg on võlgniku lähikondne (

§ 188lg 3 kohaselt määratakse lähikondsed pankrotiseaduse Pankr

S § 177 kohaselt; PankrS § 117 lg 1 p 3 järgi on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed mh võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad). PankrS § 116 lg 3 alusel saab eeldada, et L Vile olid teada võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud; kindlasti on aga täidetud PankrS § 116 lg 2 p 3 eeldus, kuna 19.06.2018 lepingu järgi on korteriomand L Vile kingitud. Seega saab L Vi vastu esitada tagasivõitmise nõude.

§ 189

lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Nimetatud tingimus on täidetud, kuna kinkeleping on sõlmitud 19.06.2018 ja tagasivõitmise hagi esitati 31.08.

1. Kostjad on seisukohal, et kuna puudub täitedokument S Vi suhtes, siis puudub võimalus kinkelepingut tagasi pöörata. Kohus sellega ei nõustu, kuivõrd tagasivõitmise võimalus eriõigusjärglase suhtes tuleneb seadusest ja see ei eelda võlgnikuga tehingu teinud isiku suhtes täitedokumendi olemasolu (pealegi annaks sellise seisukoha õigsus võimaluse vara varjata soovivatel võlgnikel võimaluse äärmiselt lihtsalt oma eesmärke saavutada). S Vi ja L Vi hinnangul ei olnud takistusi korteri kinkimiseks, kuivõrd S V oli kinnistu omanik ja puudusid keelud ja arestid kinnistusraamatus. Tagasivõitmise nõude rahuldamise tingimuseks ei ole keelu rikkumine vaid tagasi saabki võita just kehtivaid tehinguid, mis on seotud täitemenetluse võlgnikuga ja mille puhul on täidetud seaduses sätestatud eeldused. Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et N Bi ja S Vi ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise eeldused on täidetud ja see kahjustas sissenõudja huve, siis on ka kinkelepingu puhul tegu sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Teadlikkus sissenõudja huvide kahjustamisest või tahe sissenõudja huve kahjustada ei ole kinkelepingu tagasivõitmise eeldus, mistõttu kohus kinkelepingu sõlmimise motiive ja sellega seotud tõendeid ei analüüsi. 10.2 Kohus peab põhjendatuks ka nõuet isikliku kasutusõiguse seadmise tagasivõitmiseks. Kasutusõigus on omandanud võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglaselt tagasivõidetavale esemele. Isiklik kasutusõigus on seatud tasuta, seega on tegu kinke iseloomuga tehinguna ning ajaline kriteerium tehingu tagasivõitmiseks on täidetud. Isiklik kasutusõigus mõjutab korteri väärtust, mistõttu selle säilitamine kahjustab sissenõudja huve. 10.3 Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et on täidetud eeldused S Vi ja L Vi vahel 19.06.2018 sõlmitud korteriomandi kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kohus rahuldab hageja nõuded tunnistada kehtetuks ühisvara jagamise kokkulepe ja asjaõigusleping ning korteriomandi kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping.
2. Tehingute kehtetuks tunnistamise tagajärjel ennistub tehingute tegemise eelne olukord (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1) ning õigeks tuleb muuta ka kinnistusraamatu praegused kanded. Hageja on esitanud nõuded kohustada kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks. 10 Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab hageja nõuded kohustada kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatus kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks. Kohus kohustab: 1) L Vi andma nõusolekud tema kohta tehtud kannete kustutamiseks, S Vi kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks ja omanikuna S Vi sissekandmiseks. 2) S Vi andma nõusolekud omanikuna S Vi sissekandmiseks ja tema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. 3) N Bi ja S Vi andma nõusolekud ühisomanikena N Bi ja S Vi sissekandmiseks. Käesolev kohtuotsus asendab kostjate nõusolekud.
3. Otsuses viitamata tõendeid kohus ei käsitle, kuna need ei mõjuta asja lahendust.
4. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. 03.09.2018 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu (käsutamise keelumärge korteriomandil) jääb jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
5. Hageja on esitanud kaks tagasivõitmise nõuet. Tagasivõitmise nõude näol on tegu tuvastusnõudega ja TsMS § 125 sätestab: „Tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.“ Hageja hindas hagi esitamisel korteri väärtuseks 90 298,65 eurot (keskmise ruutmeetri hinna ja korteri suuruse alusel, lähtudes city24.ee samas majas müügis olnud korterite hindadest; hageja 15.07.2018 esitatud lisa 13). Mõlema tagasivõitmise nõude eesmärk on ühine – taastada korteriomandi suhtes õiguslik režiim mis kehtis enne ühisvara jagamist ning kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul on tagasivõitmise nõuete puhul hagihind 45 149,33 eurot. Lisaks on hageja esitanud nõuded kohustada kostjaid andma nõusolekud kannete kustutamiseks ja tegemiseks, mille kohus loeb TsMS § 132 lg 1 alusel mittevaraliseks nõudeks hinnaga 3 500 eurot. TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel on kokkuliidetuna hagihind 48 649,33 eurot.
6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 esimene lause sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus jätab hageja menetluskulud võrdselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hageja on TsMS § 145 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest ning hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu ei määra kohus hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 11