lg 8 järgi), on ilmne, et sellises olukorras menetluskulude hageja kanda jätmine
lg 1), kuid osadel juhtudel kuuluvad kohaldamisele erandid (nt
Seaduse kommentaarides on
lg-t 7 alternatiivsete nõuete võtmes käsitledes leitud, et lähtudes
lg 1 teise lause ja § 442 lg 8 teise lause mõttest võiks järeldada 2 seadusandja tahet käsitleda alternatiivnõuetega hagi ühtse tervikuna. Sellisel juhul peaks alternatiivsetest nõuetest ka ainult ühe rahuldamine tooma kaasa kulude jätmise kostja kanda
Hageja poolt rakendatud viisil alternatiivhagi esitamine alles aegumise probleemi kerkimise hetkel oli nii menetlusökonoomia kui ka hageja õiguskaitse seisukohalt kõige otstarbekam lahendus. Alternatiivse nõude põhimenetluses mitte esitamine oli tingitud soovist hoida põhimenetluses menetluskulusid kokku. Hageja oli sunnitud alternatiivnõuet esitama alles siis, kui menetluse kestusest tulenevalt oli ohustatud tema kohtusse pöördumise põhiõiguse rakendamine. Mõlemad hageja nõuded on suunatud kostja poolt sama müügilepingu samal viisil rikkumise mõju kõrvaldamisele. Eelneva pinnal on õigustatud nõuete ühtse „müügilepingu rikkumisest tuleneva mõju kõrvaldamise“ nõudena käsitlemine, mis põhimenetluses ka rahuldati. Selgelt ebaõiglane oleks olukord, kus käesoleva asja menetluses jääksid menetluskulud hageja kanda. Hageja poolt kohtusse pöördumine (nii põhimenetluses kui ka alternatiivhagiga) ja sellega seoses kulutuste kandmine on täies mahus kantud kostja poolsest õigusrikkumisest. Seega oleks hagejale menetluskulude kandmise kohustuse panemine vastuolus nii üldise „kaotaja maksab“ põhimõttega kui ka äärmiselt ebamõistlik. Kohtumääruse põhjendused 7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad
lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt
lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist. 8.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Pooled vaidlevad selle üle, kelle kanda peaksid käesoleva asja menetluse lõpetamisel jääma menetluskulud. 9.
lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Käesolev tsiviilasi oli peatatud kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr xxx. Tsiviilasjas xxx esitas hageja kostja vastu hagi poolte vahel 23.01.2017 sõlmitud kinnistu koos selle oluliste osade (sh elamu) ja päraldistega müügilepingu tagasitäitmisest tuleneva võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Käesolevas tsiviilasjas 2-20-1163 esitas hageja hagi 22.01.2020, paludes võtta 22.01.2020 esitatud alternatiivne nõue tsiviilasjas nr xxx esitatud lepingu tagasitäitmisest tulenevale nõudele menetlusse ja peatada menetlus käesolevas tsiviilasjas kuni tsiviilasjas nr xxx tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja palus 22.01.2020 esitatud hagis tsiviilasjas nr xxx esitatud lepingu tagasitäitmisest tuleneva nõude summas 265 000 rahuldamata jätmisel, rahuldada käesolev hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis, viivis ning jätta menetluskulud kostja kanda. 3 Eeltoodust tulenevalt esitas hageja käesolevas asjas hagi alternatiivse nõudena tsiviilasjas xxx esitatud hagile. Kohus märgib, et Riigikohus on 09.06.2009 määruse 3-2-1-59-09 punktis 13 märkinud, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et alternatiivset nõuet peab menetlema esialgse nõudega samas menetluses. Hageja palus rahuldada käesolevas tsiviilasjas 2-20-1163 esitatud hagi üksnes juhul, kui jääb rahuldamata tema hagi tsiviilasjas xxx. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja 07.12.2021 seisukohas esitatud etteheide, mille kohaselt esitas hageja käesolevas asjas hagi „igaks juhuks“. Hageja põhjendas 22.01.2020 esitatud hagis alternatiivse hagi esitamise vajadust sellega, et vältida nõude aegumist (vt 22.01.2020 hagi p 2.16-2.19). Lisaks märkis hageja, et alternatiivset nõuet ei olnud põhimenetluses võimalik esitada eelmenetluse lõppemise tõttu. Kohtu hinnangul on hageja põhjendused alternatiivse nõude esitamiseks eraldi menetluses veenvad ning kostja etteheide, et tegemist oli „igaks juhuks“ esitatud hagiga, on põhjendamatu. Hageja esitas alternatiivse nõude eelkõige nõude aegumise vältimiseks ning palus koheselt 22.01.2020 esitatud hagis menetluse peatada kuni tsiviilasjas xxx menetluse lõppemiseni ning kohus seda 21.04.2020 määrusega tegi ja menetluse peatas. Seega tuleb kohtu hinnangul käsitleda käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi
lg 2 kohase alternatiivse nõudena tsiviilasjas xxx esitatud nõudele, vaatamata sellele, et nõuded olid registreeritud eraldi tsiviilasjadena. Mõlemas asjas esitatud nõuded tulenesid poolte vahel 23.01.2017 sõlmitud müügilepingust ning selle rikkumisest kostja poolt ning hageja palus rahuldada käesoleva hagi üksnes juhul, kui tema hagi tsiviilasjas xxx jääb rahuldamata. Mõlemad hageja nõuded olid suunatud kostja poolt sama müügilepingu samal viisil rikkumise mõju kõrvaldamisele. 10.
ei reguleeri selgelt alternatiivsete nõuete (§ 370 lg 2) mõju kulude jaotamisele.
kommenteeritud väljaande (V. Kõve jt, 2007, § 162 komm p 3.4. e)) kohaselt lähtudes § 134 lg 1 teise lause ja § 442 lg 8 teise lause mõttest võiks pigem järeldada seadusandja tahet käsitada alternatiivnõuetega hagi ühtse tervikuna. Sellisel juhul peaks alternatiivsetest nõuetest ka ainult ühe tervikuna rahuldamine tooma kaasa kulude jätmise kostja kanda kommenteeritava paragrahvi lg 1 alusel. Tsiviilasjas xxx rahuldati hagi osaliselt ning vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2021 otsusele jäid menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda ja 98% ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et kuivõrd
kommenteeritud väljaande kohaselt tuleks alternatiivnõuetega hagi käsitada ühtse tervikuna, tuleb käesolevas tsiviilasjas jaotada menetluskulud sarnaselt tsiviilasja xxx menetluskulude jaotusele. Juhul kui hageja oleks esitanud käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuded alternatiivsete nõuetena tsiviilasja xxx raames, poleks kohus hageja esimese nõude rahuldamise tõttu pidanud lahendama hageja alternatiivseid nõudeid ning alternatiivsete nõuetega seonduvad menetluskulud oleksid tõenäoliselt jäänud poolte kanda viisil nagu kohus jättis need põhinõude lahendamisel ehk 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda. Hageja loobus käesolevas tsiviilasjas esitatud hagist põhjusel, et tema põhinõue rahuldati tsiviilasja xxx raames. Seega on sisuliselt tegemist olukorraga, kus hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ning esineks ka analoogia korras alus jätta
Kohus jaotab menetluskulud siiski vastavalt põhinõude menetluses tehtud kulude jaotusele, kuivõrd selline kulude jaotus lähtub põhimõttest, et alternatiivnõuetega hagi tuleks käsitada ühtse tervikuna. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tsiviilasja 2-20-1163 menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal kulunud käesolevas asjas hagiavalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele kokku 6 h ja 50 min. Kohtu hinnangul on tegemist ülemäärase ajakuluga, võttes arvesse, et tegemist oli alternatiivse nõudega tsiviilasjas xxx vaidluse all olnud samast elusündmusest tuleneva kahju nõudega, kus hagi faktilised asjaolud ja hagile lisatud tõendid olid suuremas osas kattuvad. Arvestades tsiviilasjas xxx esitatud hagi ning käesolevas asjas esitatud hagi, peab kohus põhjendatuks käesolevas asjas hagi koostamise ja esitamisega seotud toimingutele põhjendatud ajakuluks mitte rohkem kui 4 tundi. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud hageja esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide sisu ja pikkust, toiminguteks põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt kuulub hüvitamisele ka menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg ja teise menetlusosalise menetluskulude nimekirja osas seisukoha koostamiseks kulunud aeg (vt RKTKo 2-18-7750, p 15). Seega on põhjendatud hageja esindaja toimingud kokku 8 h ja 24 min ulatuses, so 4 h + 1 h + 2 h 24 min + 30 min +30 min. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindajate tunnitasu 140 ja 160 eurot tunnis käibemaksuta. Hageja esindajad on vandeadvokaadid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (32-1-115-14). Lisaks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud põhjendatuks tunnitasu 160-170 eurot, millele lisandub käibemaks (vt RKTKo 3-2-1-159-16, p 14). Kohus on seisukohal, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat ja arvestades käesoleva asja keskmist keerukust, ei ületa õigusteenus tunnihinnaga 140 eurot ja 160 eurot käibemaksuta keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Seega loeb kohus põhjendatud õigusabikuluks maakohtus hageja lepingulise esindaja kulusid summas 1264 eurot käibemaksuta, so 4x140+4,4x160. 5 Võttes arvesse menetluskulude jaotust, mille kohaselt jättis kohus menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1238,72 eurot, so 1264x0,98. 12. Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja kantud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas. Kostja esitas enda menetluskulude nimekirja 07.12.2021. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud kulusid õigusabile summas 1425 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja tegi järgmised menetlustoimingud kokku 11,4 tunni ulatuses: a. Hagiavalduse ja lisadega tutvumine 1,75 h; b. Konsultatsioonid kostjaga ja seisukoha võtmine 2,25 h; c. 25.02.2020 taotluse koostamine 3 h; d. hageja seisukohaga tutvumine 0,2 h; e. 08.04.2020 vastuse koostamine 3 h; f. kohtumäärustega tutvumine 0,2 h; g. 07.12.2021 seisukoha kujundamine 1 h. Kostja esindaja tunnitasu on 125 eurot käibemaksuta. Hageja leiab 15.12.2021 seisukohas, et kostja esitatud menetluskulude nimekirjas kajastuvad kulud ei ole
lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud ning nõuavad seega kohtu poolt analüüsimist (
Seda eelkõige põhjusel, et kostja on juba põhimenetluses (mis käsitleb väga suurel määral sisuliselt identseid faktilisi asjaolusid) samaväärseid dokumente koostanud. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu seoses hagiavalduse vastuse koostamisega on ülemäärane. Kostja esindajal on hagi ja selle lisadega tutvumisele kulunud 1,75h, kostjaga konsultatsiooniks 2,25 h, esialgse vastuse ja menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamisele 3 h ja 08.04.2020 hagi vastuse koostamisele täiendavalt 3 tundi. 08.04.2020 vastus on sisult kahel leheküljel. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu ülemäärane, arvestades, et kostja oli varasemalt juba hagiavalduse ja selle lisadega tutvunud ning 25.02.2020 esialgse vastuse esitanud. Kohus peab 08.04.2020 vastuse koostamisele kulunud põhjendatuks ajaks mitte rohkem kui 1,5 h. Seetõttu vähendab kohus kostja esindaja ajakulu 1,5 tunni võrra. Kohtu hinnangul puudub alus pidada kostja esindaja ajakulu ülejäänud menetluskulude nimekirjas näidatud toimingutele põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud menetlustoimingud kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide sisu ja pikkust, toiminguteks põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud 1,75+2,25+3+0,2+1,5+0,2+1. kostja esindaja ajakulu 9,9 tunni ulatuses, so Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja esindaja tunnitasu 125 eurot käibemaksuta. Kostja esindaja on vandeadvokaat. Hageja ei ole tunnitasu suurusele vastuväiteid esitanud. Eelpool viidatud Riigikohtu praktikale tuginedes saab sellises määras vandeadvokaadi tunnitasu pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Seega loeb kohus põhjendatud õigusabikuluks kostja lepingulise esindaja kulusid summas 1237,50 eurot käibemaksuta, so 9,9x125. Võttes arvesse menetluskulud jaotust, mille kohaselt jättis kohus menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 24,75 eurot, so 1237,50x0,02. 6 13.
lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1213,97 eurot, so 1238,72-24,75. 14.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.