Sest ei ole selge, kas selle 2017.aastal seatud hüpoteegi aluseks on vaid maksuhalduri 11.12.2017 haldusakt haldusasjas nr. xxx või on algatatud ka hagimenetlus. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib kinnistu turuväärtus olla kuni 150 000 eurot. Võlgnik on kinnistu ainuomanik. Võlgnik on abielus alates aastast 2011 ja kinnistu soetas võlgnik aastal 2017, kuid varasuhteks on neil varalahusus. Võlgnikul puuduvad muud kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Järeldus - pankrotimenetluse kulusid võlgniku vara arvelt katta ei saa. Võlgniku esitatud panrotiavalduses oli võlgade kogusummaks märgitud 385 975,91 eur, sh oli seal esimesena ekslikult loetletud Maksu- ja Tolliameti nõue summas 24 816 euri. Tänaseks võlgnik 2 täpsustas, et see oli siiski LHV Pank nõue. Ajutise halduri senistel andmetel on võlgade kogusummaks 380 903,93 eurot. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad ülaltoodud võlgadele veel ka viivised ja intressid. Lisanduda võivad kohtutäiturite menetluskulude nõuded ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Maksejõuetus on püsiv ja pankrot on vältimatu - võlgasid on üle 380 903 eurot, kuid vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, on võlgnikul kuni 150 000 euro väärtuses. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik, eeldatakse et ta on maksejõuetu (
lg 4).
§-s 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuseni viisid valed majandusotsused. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 280 903 eurot, kuid vara kuni 150 000 eurot.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos
lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel 3 kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 000 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 20 tundi järgnevalt: • menetluse materjalidega tutvumine 3 tundi • vajalikud päringud (sh äriregister, liiklusregister, finantsasutused, Kohtutäiturite ja Pankrotihalduride Koda, kinnistusraamat, rahvastikuregister, EMTA, Google jne) 4 tundi • suhtlemine kohtuga, võlausaldajatega, sh telefonikõned ja kirjavahetus 3 tundi • kogutud materjalide analüüs 5 tundi • ajutise halduri aruande koostamine kohtule 5 tundi Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi, leiab, et nimetatud ajakulu ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei saanud eeltoodud toimingute tegemiseks ajutisel halduril kuluda rohkem kui 10 tundi. Halduri tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Seega määrab kohus halduri 1 000 eurot (10 x 100). Tasu kanda büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.