Obsah (10)

§ 177§ 176§ 175§ 651§ 466§ 657§ 174§ 477§ 654§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 25.märts 2022.a, Tall

§ 177lg-le 6.

Nimetatud sätte kohaselt lahendab kohus menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata

§ 176

lg-s 8 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. Kostjale on menetluskulude nimekiri AET-is kätte toimetatud vastavalt 02.juunil 2021.a (hageja maakohtukulud) ja 08.aprillil 2021.a (hageja ringkonnakohtukulud). Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul, so hiljemalt 07.juunil 2021.a vastuväiteid menetluskuludele esitanud.

1. Kohus tutvunud hageja menetluskuludega leidis, et avaldus kuulub täielikult rahuldamisele. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja maakohtus kantud lepingulise esindaja kulu hüvitamiseks 1736 eurot ja määrata tühistatud osas kindlaks kostja poolt hüvitamisele kuuluvate hageja menetluskulude rahaline suurus lepingulise esindaja kulude osas seoses menetlusega maakohtus põhjendatud ja vajalikus ulatuses (kostja hinnangul summas 868 eurot).
3. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei vaidlusta kostja määrust tõlkimise kulu 33,37 eurot, riigilõivu 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu seoses menetlusega ringkonnakohtus 686 eurot väljamõistmist.
4. Maakohus võib olla määrust tehes ületanud diskretsiooni piire, sest põhjendamatult leiti, et hageja maakohtus kantud menetluskulud on põhjendatud summas 2101 eurot. Vaatamata sellele, et kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirja osas omapoolseid vastuväiteid, pidi kohus ise kontrollima kulude põhjendatust

§ 175lg 1 alusel.

1. Hageja menetluskulude suurus maakohtuga seoses ei ole ainuüksi matemaatiliselt 2101 eurot. Liites õigusabikulud 1446,67 eurot, nendega seotud käibemaksu 289,33 eurot, riigilõivu 325 eurot ja tõlkekulud 33,37 eurot on kulude summa tegelikult 2094,37 eurot, mitte 2101 eurot. Asjaolu, et kohus ei ole tuvastanud kõnealust arvutusviga, võib viidata sellele, et kohus ei ole hageja õigusabikulude põhjendatust sisuliselt hinnanud ning see võis tingida viidatud kulude väljamõistmise kostjalt põhjendamatus ja ebavajalikus ulatuses. 3 2-19-13450
2. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Arvesse tuleb võtta seega ka hagi hinda 3780 eurot ja seda, et asjas ei toimunud maakohtus ühtegi istungit ning hageja maakohtule esitatud menetlusdokumentide (hagi + 15.10.2020.a seisukoht + menetluskulude nimekiri) mahtu ning vaidluse iseloomu (tegemist ei olnud keeruka vaidlusega). Kõigele eeltoodule tuginedes on põhjendatud hageja õigusabikulude suurus seoses menetlusega maakohtus 50% väiksem ehk 868 eurot. Menetlusosaliste seisukohad
3. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja esindaja ei ole määruskaebuses välja toonud, kuidas on maakohus eksinud kaalutlusotsuse tegemisel. Olukorras, kus kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud, piirdus maakohtu kohustus veenduda, et kulud on põhjendatud ja vajalikud ning kaevatavast määrusest nähtuvalt on maakohus kulude suurust kontrollinud ja leidnud, et need ei ole ülepaisutatud. Kostja on üldsõnaliselt esile toonud, et arvestada tuleb hagi hinda. Hageja sellega ei nõustu. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel tuleb juhinduda

§ 175

lg-s 1 sätestatud kriteeriumitest ehk välja mõista põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Hageja selgitab, et menetluskulude lõppsumma on õige, küll on aga jäänud menetluskulude nimekirjas eraldiseisva reana välja toomata kirjaliku tõlke arvele lisatud käibemaks summas 6,67 eurot. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis esitas hageja menetluskulude nimekirja käibemaksuga summades. Hageja on käesolevale vastusele lisanud maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud tõlkearve ning koos tõlkearvel kajastuva käibemaksuga on menetluskulude kogusummaks 2101 eurot. Menetluse edasine käik 13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kontrollib

§ 651

lg 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega rahuldati hageja avaldus kostjalt hageja maakohtu menetluses kantud õigusabikulude välja mõistmise osas summas 1736 eurot. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud tulenevalt

§ 466lg-st 3.

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 pdele 1 ja 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 2311 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt välja mõistmiseks 2311 eurot ületavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 16. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus oleks pidanud kontrollima hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, olenemata asjaolust, et kostja 4 2-19-13450 ei esitanud neile vastuväited, põhimõtteliselt. Ringkonnakohus osundab, et kuigi

§ 177

lg 6 võimaldab kohtul vastuväidete puudumisel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, on sätte rakendamisala piiratud. Viidatud sätte puhul peeti eelnõu kohaselt silmas esindajakulusid, mis lähtusid Vabariigi Valitsuse määrusega kindlaksmääratud piirmääradest. Kuivõrd aga Riigikohus tunnistas

§ 175

lg 4 ja selle alusel antud alamaktid põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (vt Riigikohtu üldkogu 26.juuni 2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13), tähendab see, et kohtutel tuleb lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata ka juhul, kui kohtule ei ole esitatud vastuväited. 17. Vaidlustatud määruses asus maakohus seisukohale, et hageja avaldus kuulub täielikule rahuldamisele. Kohtupraktika kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel maakohtu menetluses osaliselt ületanud diskretsioonipiire, mistõttu tuleb muuta maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi ja lugeda need õigeks järgnevas sõnastuses: kohus tutvunud hageja menetluskuludega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Ringkonnakohtu seisukohad seoses maakohtu diskretsiooni sekkumisega, millega tuleb ühtlasi täiendada maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi, on järgnevad: 18.
2. Hageja kantud menetluskulud maakohtus moodustasid 01.juuni 2021.a menetluskulude nimekirja kohaselt koos käibemaksuga kokku 2101 eurot, millest õigusabikulud moodustasid koos käibemaksuga 1736 eurot. Hagejale osutati maakohtus õigusabi kokku 10 h 20 minutit ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasuks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. 18.2.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.mai 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20114596, p 11). 18.

1. Kohus on arvestades asja keerukust, hageja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning tõendite hulka, samuti menetluse kestust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ühe tööühiku hind, so 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik. Kohus võtab arvesse ka seda, et uuema kohtupraktika kohaselt on mõistlikuks peetud tunnitasu 153 eurot, millele lisandub käibemaks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.veebruari 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14), mida hageja lepingulise esindaja ühe tööühiku hind ei ületa. 18.
2. Kohtu seisukohad seoses hagejale õigusabi osutanud lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkusega on seoses konkreetsete õigusabitoimingutega alljärgnevad: 5 2-19-13450 -07.08.2019 hagiavalduse koostamine X vastu (deposiiti tasutud rahasumma hüvitamise nõue) – 2 h 30 min ja 08.08.2019 hagiavalduse koostamine X vastu (deposiiti tasutud rahasumma hüvitamise nõue) – 2 h 55 min, Kohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust ning menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades, põhjendatud ja vajalik aeg seoses hagiavalduse koostamisega kokku mitte rohkem kui 4 h. -13.10.2019 töö toimikuga (kostja vastusega tutvumine ja analüüs), hageja vastuse koostamine kohtunõudele – 1 h 30 min, 14.10.2020 ajutise halduri aruande lisa 7 läbitöötamine (s.h arvutuste tegemine), Hageja vastuse koostamine kohtunõudele – 1 h 35 min, 15.10.2020 hageja vastuse koostamine kohtunõudele – 1 h 20 min, Kohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades, eelnimetatud õigusabitoimingutega seotud põhjendatud ja vajalik aeg kokku mitte rohkem 3 h. -16.10.2020 X 15.10.20 menetlusdokumendi ja tõendite läbitöötamine – 20 min, Kohtu hinnangul on nimetatud aeg menetlusdokumendi mahtu ja sisu arvestades põhjendatud ja vajalik kogu ulatuses. -01.06.2021 menetluskulude nimekirja koostamine – 10 min, Kohtu hinnangul on nimetatud aeg menetlusdokumendi mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik kogu ulatuses. Kohus võtab ka arvesse, et uuema kohtupraktika kohaselt on menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulu peetud

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikuks kuluks (vt nt Riigikohtu 27.mai 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 218-7550, p 15). 18.

1. Kokku on hageja lepingulise esindaja kulu maakohtu menetluses vajalik ja põhjendatud 7 h 30 min tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid maakohtu menetluses põhjendatuks 1260 euro ulatuses (7 h 30 min x 140x1,2).
2. Seoses määruskaebuse esitaja seisukohaga, et põhjendatuks saab hagejale maakohtu menetluses osutatud õigusabiga seoses pidada kulusid maksimaalselt summas 868 eurot, selgitab ringkonnakohus, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 174

lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.oktoobri 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

1. Seoses seisukohaga, et lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada ka hagi hinda, selgitab ringkonnakohus aga, et uuema kohtupraktika kohaselt ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.mai 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-114596, p 13).
2. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja tähelepanekuga, et hageja maakohtu menetlusega seotud menetluskulude nimekirjas on aritmeetiline viga, mida maakohus ei ole tähele pannud. Eelnev ei anna ringkonnakohtu hinnangul siiski alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks, arvestades, et hageja on määruskaebusmenetluses tõlkekuludega seonduvalt selgitanud ja põhistanud, et kuigi maakohtu menetluskulude nimekirja detailidest jäi ekslikult välja tõlkekuludele lisanduv käibemaks, on see arvesse võetud taotletavas menetluskulude hüvitise üldsummas (2101 eurot). Ringkonnakohus saab hageja esitatud tõlkekulude arvet ning menetluskulude nimekirja võrreldes aru nõnda, et hageja ei soovi tõlkekulude käibemaksu hüvitamist 0,04 euro ulatuses, kuivõrd tõlkekulude käibemaksuga teeksid kulud kokku 2101,04 eurot. 6 2-19-13450
3. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi selguse mõttes täiendada järgnevalt: Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maa- ja ringkonnakohtu menetluses, mis tuleb kostjalt välja mõista, 2311 eurot (sh maakohtus kantud menetluskulu 1625 eurot) ja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 686 eurot). 23.

§ 654

lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus 24.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 25.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 7