) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohtu 06. juuli 2016 määrusega algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetlus. Seega on käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
§-le 175. Kohtuistungil esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldaja ei soovinud olla ärakuulatud kohtuistungil. Võlausaldajal puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele.
lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Viru Maakohtu 06. juuli 2016 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) tunnustatud II järgu nõude summas 16 126,01 eurot. Võlgniku lõpparuande kohaselt ei olnud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel midagi maksnud võlausaldajale. Kuna võlgnikul puuduvad summad, mis kuuluks usaldusisikule üle andmisele, siis on puuduvad ka väljamaksed võlausaldajale. 4
lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.
lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. TMS § 132 lg 3 kohaselt mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Seega võib võlgnik endale jätta üksnes 25% sissetulekutest, kuid vähemalt miinimumpalgale vastav summa ühes kuus ja lisaks 1/3 miinimumpalgast iga ülalpeetava kohta. 75% sissetulekutest 5
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud
lg 1 tulenevaid kohustusi ning temal piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, mida usaldusisikule loovutada ja millest võlausaldajale väljamakseid teha. Kohus leiab, et võlgnikule ei saa etteheiteid teha ka selles, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud tööle minemast ja võlausaldaja nõuet rahuldamast. Praegu on võlgniku sissetulekuks töötutoetust, millele sissenõuet pöörata ei saa. Kohtule ei ole teada ja kohtu teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid. 6
Asjaolu, et võlgniku sissetulekust ei piisanud võlausaldajale tasumiseks ei nähtu võlgniku süüd. Kuivõrd võlgnikul puudub vara ning elatub mittearvestitavatest tulust, siis ei ole kohustustest vabastamise menetluse vältel olnud võimalik võlausaldajale väljamakseid teha. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole tahtlikult
§-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik on kohtu hinnangul
sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu
lg 1) ja täitnud ka
Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud
Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha andmed, sissetuleku andmed. Võlgnik on esitanud vajalikud usaldusisiku aruanded vähese viivitusega. Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul vara pärinud (
lg 6).
lg 3 alusel ei või keelduda kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas ära võlgniku kohtuistungil. Võlausaldaja selleks soovi ei avaldanud.
lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda lõpparuande esitamisel ja kohtuistungitel. Võlgnik on andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi, võlgnik ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve ning on teinud menetluse aja 7
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et võlgnikku on võimalik
lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus kohustas võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses võlgniku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik on kohtule esitanud lõpparuande ja kohus loeb
Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgniku vabastada usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus selgitab, et
lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 8
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.