Tsiviilasi 2-22-1246 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2022, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi K. R. ha

§-s 101 lõigetes 3-5 sätestatud alusel. 2. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja väidab, et tal sündis veel üks laps. Riigikohus on oma otsuse nr. 3-2-1-35-17 p.-s 21.3 asunud seisukohale, et vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Seega lapsevanem, antud juhul hageja, peaks teenima niipalju raha, et on võimeline kõiki enda lapsi ülal pidama. Lapse vajadustest ja eelnevast elulaadist lähtuvalt ei olegi mingit põhjust tasutava elatise suurust hageja poolt soovitud summani vähendada. Kostja ema töötab küünetehnikuna ja tema keskmine töötasu on ca 1000 € kuus. Tal on kokku kolm last, kes elavad temaga koos ja kelle ülalpidamises ta peab osalema. Laste ülalpidamiseks kulub valdav enamus kostja ema sissetulekust ja ka seetõttu ei ole kuidagi põhjendatud hageja poolt makstava elatise vähendamine.

§ 102

ei näe ette võimalust muuta jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust, kui ei ole muutunud elatise maksja majanduslik olukord või ei ole tekkinud muu uus mõjuv põhjus jõustunud kohtuotsuse muutmiseks. Nagu eelpool näha, ei saa hageja puhul olla selleks põhjuseks teise lapse sünd, sest ta peab teenima raha oma mõlema lapse ülalpidamiseks. Hageja majanduslik olukord ei ole halvenenud.

1. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, paludes vähendada elatist käesolevalt 163 euroni kuus. Alates
2. aprillist 2022 on hageja nõus maksma elatist vastavalt perekonnaseaduse §-s 101 lõigetes 3-5 sätestatule, kusjuures elatise suurus muutub ka edaspidi iga aasta
3. aprillist. Hageja töötasu on 1400 eurot. Võlgadest vabastamise menetluse tõttu tuleb tal maksta igakuiselt võlausaldajatele, lisaks tuleb üleval pidada tema juures elavat last. Kostja esindaja M. P. jäi esitatud vastuväidete juurde. Puuduvad alused elatise suuruse muutmiseks. Hageja poolt pakutav elatis on liiga väike ning ei kata poolt kostja vajalikest kulutustest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. 2
4. Elatise vähendamise nõude esitamise õiguslik alus põhineb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 459 lg 1 sätestatul: pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
5. Pärast kostjale elatise maksmise kompromissi kinnitamist
6. aastal on hageja suhtes algatatud pankrotimenetlus, mis on Tartu Maakohtu 26.10.2021 kohtumääruse kohaselt lõpetatud ja on algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Rahvastikuregistri andmetel on K. R. 14.12.2021 sündinud lapse isa. K. R.poolt avaldatu kohaselt elab ta lapsega koos ning peab teda üleval. Kohtul ei ole alust selles kahelda. Seega on hagejal õigus esitada kohtusse hagi elatise vähendamiseks, sest oluliselt on muutunud hageja majanduslik olukord nii võlgadest vabastamise menetluse kui ka veel ühe lapse ülalpidamise kohustuse tõttu. Lisaks on alates 01.01.2022 muutunud perekonnaseaduse (

) § 101, mis sätestab alaealisele lapsele makstava elatise arvutamise uue põhimõtte, mille rakendamisel väheneb varasem seadusega sätestatud elatise alammäär oluliselt. 6. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kompromissimääruse alusel makstavat elatist tuleb vähendada kehtiva alammäärani, mis arutatakse vastavalt

§-s 101 lõigetes 3-5 sätestatule: Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil; vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
3. Statistikaameti kodulehel oleva info kohaselt oli
4. aasta keskmine brutokuupalk 1 548 eurot, millest 3 % on 46.44 eurot. Kostjaga koos elavale vanemale makstakse kostja eest riiklikku lapsetoetust 60 eurot, millest pool on 30 eurot ja lasterikka pere toetust 300 eurot, millest kostjale langev osa on 100 eurot ja millest pool on 50 eurot. Peretoetuste maksmise üle poolte vahel vaidlus puudub. Küll aga on kostja esindaja seisukohal, et lasterikka pere toetus tuleb jagada mitte ainult lastele, vaid ka koos elavale vanemale. Kohus sellega ei nõustu. Perehüvitiste seaduse § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega on ka lasterikka pere toetus (nagu lapsetoetuski) ette nähtud lapsega seotud kulutuste katmiseks, mitte last kasvatava vanema enda kulutuste katmiseks.
5. Vaidlust ei ole selle üle, et laps ei ole viibinud isa juures eelmisel aastal kordagi, mistõttu lahus elava vanemaga koos veedetud aega ei ole (

§ 101lg 6).

9.

§ 101

lg 3-5 alusel arvutatav miinimumelatis (

§ 101lg 1) on käesolevas asjas seega (200 + 46.44 – 30 - 50) 166.44 eurot.

Hageja ülalpidamisel on veel üks laps ning ta on kohustatud oma sissetulekust tasuma osa võlausaldajatele seoses võlgadest vabastamise menetlusega. Seetõttu vähendab kohus hageja poolt kostjale makstavat elatist käesolevalt kehtiva alammäärani alates hagi esitamisest kohtusse 25.01.2022 (TsMS § 459 lg 2). 3 10. Kohus on seisukohal, et kostjale makstav elatis 166.44 eurot, millele lisandub kostjale langev osa peretoetustest, so 160 eurot ja kostjaga koos elava vanema hagejaga samaväärne panus kostja ülalpidamiseks, mis moodustab arvestuslikult kokku 492.88 eurot kuus katab kostja vajalikud igapäevakulutused. 11.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 ja lg 4 sätestavad elatise kuumakse suuruse arvutamise muutumise ajas.

Kohus on seisukohal, et alates 1. aprillist 2022 tuleb hagejal maksta kostjale kuni tema täisealiseks saamiseni elatist suuruses, mis on arvestatud

§-s 101 lõigetes 3-5 sätestatud korras. Menetluskulude jaotus 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejal menetluskulude väljamõistmise nõuet ei ole. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4