KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-526 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Tao

) § 249 lg 1 ning § 251 lg 1 p-d 1 ja 3). 5. Tallinna Vangla esitas 17.03.2022 asjaga seotud dokumendid ning seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. 1

§ 249lg 2).

Koos taotlusega esitas X menetlusabi taotluse, milles palub menetlusabi riigilõivu tasumiseks, muude kohtukulude kandmiseks ning menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks. 7. Taotleja majanduslikku seisu arvestades leiab kohus, et on põhjendatud ja otstarbekas anda Xle menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning käesoleva kohtumääruse tõlke kulude kandmiseks (vrd

§ 110

lg 1 p 1 ja

§ 112lg 1 p 1).

Kohus möönab, et taotleja võib teatud määral eesti keelt osata, kuid tema eesti keele oskus ei pruugi olla piisav, et käesoleva kohtumääruse sisu mõista (vt nt taotlejaga seotud Tallinna Ringkonnakohtu määruseid haldusasjades 3-22-67 ja 3-22-155). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

1. X palub, et kohus peataks esialgse õiguskaitse (EÕK) korras Tallinna Vangla 25.02.2022 vastuse kehtivuse ning kohustaks Tallinna Vanglat vastama sisuliselt nii tema kaebustele nr 518/22/3794-1 ja 5-18/22/3796-1 kui ka 01.03.2022 vaidele.
2. Tallinna Vangla leiab, et EÕK taotlus tuleb jätta rahuldamata. X soovib, et kohus kohustaks vanglat esialgse õiguskaitse raames tema pöördumistele sisuliselt vastama. Samas ei ole taotleja pöördumiste tõlkeid esitanud, mistõttu ei saa vangla neid ka menetleda. Taotleja ei ole põhjendanud, kuidas muudaks 25.02.2022 vastuse kehtivuse peatamata jätmine kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks või võimatuks. See toiming ei saa tuua kaasa sellist pöördumatut kahjulikku tagajärge, mille tõrjumiseks oleks EÕK vajalik. Ka taotlusest ei nähtu ühtegi sellist pöördumatut tagajärge.
3. Kohus leiab, et X esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. 11.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Seega esmalt tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse vajadus ehk tuvastada, kas taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ja selle olemasolul arvestada

§ 249lg 3 esimeses lauses nimetatud asjaolusid.

1. Kohus selgitab, et Tallinna Vangla 25.02.2022 vastuskiri, millega vangla tagastas taotlejale tema võõrkeelsed pöördumised, ei ole käsitatav haldusaktina. Seega ei ole selle kehtivuse peatamine võimalik.
2. Sõltumata sellest, kuidas X esialgse õiguskaitse taotlust ja tema soovitud esialgse õiguskaitse abinõusid tõlgendada, tuleb taotlus jätta rahuldamata, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne taotlejale ühtegi pöördumatut tagajärge, mille kaitsmine kohtuotsusega võiks kujuneda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
3. Ka juhul, kui vangla peaks vaidemenetluse käigus leidma, et taotleja pöördumiste tagastamine tõlkimise korraldamiseks oli põhjendatud või jätma vaide sisuliselt läbi vaatamata, on taotlejal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse. Seda õigust on kaebaja sarnastes olukordades korduvalt kasutanud. Kaebuse läbi vaatamisel saab kohus kontrollida nii esialgsete pöördumiste kui ka vaide lahendamisega seotud etteheiteid. Kui kohtumenetluse 2

§ 249lg-s 1 sätestatud olukorraga (st esialgse õiguskaitse vajadusega). 15. Eeltoodud põhjustel jätab kohus X taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3