← Eesti

2-21-20083/13

2-21-20083 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2022, Pärnu kohtumaja Kohtunik Leanika Tamm Kohtujurist Jaanika Juurik Tsiviilasja number 2-21-20083 Tsiviilasi R.T. avaldus lapse L.-N.T.ga suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusliik Edasikaebamise kord Avaldaja: R.T., IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost xxxxxxxxxxx Avaldaja lepinguline esindaja Monika Meerents, OÜ Munga Õigusbüroo, e-post monika@munga.ee Asjast puudutatud isikud: L.-N.T. (laps), IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Esindaja määratud korras vandeadvokaadi abi Kadi Sitska, e-post kadi.sitska@gmail.com K.V. (lapse ema), IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Olavi Järve, e-post olavi.jarve@austalu.ee Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu, eestkosteasutus) RK 75000064, asukoht Suur-Sepa 16, Pärnu linn, e-post linnavalitsus@parnu.ee Kirjalik menetlus Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. RESOLUTSIOON
  2. Kinnitada R.T. ja K.V.`u vahel sõlmitud ja 28.03.2022 kohtule esitatud kirjalik kompromiss lapsega suhtlemise korra ja lapse elukorralduse osas alljärgnevas: 1.1 R.T. ja K.V. lepivad kokku, et kuni L.-N.T. kooliminekuni toimub L.-N.T. ja R.T. suhtlemise kord nn vahelduva elukoha põhimõttel, mis tähendab, et kalendrikuu lõikes elab laps mõlema vanema juures võrdse aja. 1.2 L.-N.T. elukoht on vahelduvalt kahe nädala kaupa K.V. ja R.T. juures järgmiselt: 2.
  3. esimesel nädalal elab L.-N.T. R.T. juures kolmapäevast reedeni. Lapse üleandmine toimub vastavalt K.V. poolt kolmapäeval lapse viimisega lasteaeda ning R.T. poolt kolmapäeval lapse äratoomisega lasteaiast ning reedel lapse viimisega lasteaeda ning K.V. poolt reedel lapse äratoomisega lasteaiast; 2-21-20083 2.
  4. teisel nädalal elab L.-N.T. R.T. juures esmaspäevast kolmapäevani ning reedest uue nädala esmaspäevani. Lapse üleandmine toimub vastavalt esmaspäeval ja reedel K.V. poolt, kolmapäeval R.T. poolt lapse viimisega lasteaeda ning R.T. poolt esmaspäeval ja reedel lapse äratoomisega lasteaiast. Uue nädala esmaspäeva hommikul viib R.T. lapse lasteaeda ja lapse toob lasteaiast ära K.V.. 2.
  5. juhul, kui lapse üleandmise päev langeb riigipühale, toimub lapse üleandmine vanemate teistsuguse kokkuleppe puudumisel üleandmise päeval kell 10.
  6. Juhul, kui lapse üleandmise päev langeb muule päevale, mil lasteaed on suletud või laps lasteaeda ei lähe, toimub lapse üleandmine vanemate teistsuguse kokkuleppe puudumisel üleandmise päeval kell 17.
  7. 1.3 R.T. ja L.-N.T. kokkusaamised toimuvad väljaspool K.V. ja L.-N.T. ühist elukohta. Juhul, kui lapse üleandmise päeval laps lasteaias ei viibi, toimub lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele K.V. ja L.-N.T. ühise elukoha välisuksel. 1.4 Eemalviibival vanemal on õigus suhelda ajal, mil L.-N.T.ga viibib teise vanema juures, lapsega igapäevaselt telefoni teel. Eeldatakse, et eemalviibiv vanem helistab lapsele üks kord päevas, ajavahemikus kl 18.00 – 20.
  8. 1.5 Vanem, kellel on lapse lasteaeda viimise kohustus, täidab vastava kohustuse isiklikult. Juhul, kui kohustatud vanem ei saa last isiklikult lasteaeda viia, teavitab ta sellest viivitamatult teist vanemat ning vanemad lepivad kokku lapse lasteaeda viimise korralduses. 1.6 Vanem, kelle juures L.-N.T. viibib, tagab lapse viimise teraapiasse, arsti vastuvõtule, uuringule vms. Olenemata sellest, kumba vanema juures laps viibib, on teisel vanemal õigus osaleda lapse teraapias, arsti vastuvõtul, uuringus vms. Juhul, kui lapsele on lubatud üks saatja, on vanemate teistsuguse kokkuleppe puudumisel lapse saatjaks olemise eesõigus vanemal, kelle juures laps viibib. 1.7 Vanem, kelle juures laps viibib, teavitab lapse haigestumise korral sellest viivitamatult teist vanemat. Juhul, kui lapse üleandmise päeval on laps haige ning haigestumisest tulenevalt ei ole lapse transportimine teise vanema juurde põhjendatud, lepivad vanemad kokku lapse haigusest tingitult ärajäänud suhtluspäevade asendamise. 1.8 Vanem, kelle juures L.-N.T. viibib, kannab lapse esmased kulud (sh, kuid mitte ainult kulud toidule, eluasemele, hügieenile, ravimitele jms). Nimetatud kulude osas vanemad L.-N.T. ülalpidamiskulusid omavahel ei jaga. 1.9 R.T. ja K.V. lepivad kokku, et lapse viibimisega mitteseotud kulud (riided, jalanõud, kulud haridusele või huviharidusele) kannab üldjuhul K.V., R.T. tasub eelnimetatud ulatuses L.-N.T. ülalpidamiskulude katmiseks alates 01.04.2022 igakuuliselt elatist summas 120 eurot. Nimetatud elatise tasub R.T. ülekandega K.V. arvelduskontole XXXXXXXXXXX selgitusega „Elatis L.-N.le“. 1.10 Juhul, kui lapse viibimisega mitteseotud kulud kannab vanemate kokkuleppel R.T., loetakse R.T. poolt kantud kulud lapse ülalpidamiskulude katmiseks ning nimetatud kulude ½ summa võrra väheneb punktis 9 nimetatud ülekandmisele kuuluv elatise summa. 1.11 Kompromiss kehtib kuni L.-N.T. kooliminekuni.
  9. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
  10. Edastada määrus menetlusosalistele.
  11. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ning lapsele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Määratud esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. 2 2-21-20083 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED
  12. R.T. esitas 23.12.2021 kohtule avalduse lapse L.-N.T.ga suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes. Kohus võttis avalduse 13.01.2022 menetlusse, kaasas puudutatud isikud L.-N.T., K.V. ja eestkosteasutuse Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) ning määras alaealise lapsele esindaja.
  13. L.-N.T. määratud esindaja esitas oma seisukoha 24.01.2022.a ja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) 03.02.2022.a.
  14. K.V.u esindaja 04.02.2022 teatas kohtule enda haigestumisest ning poolte vahel käimasolevatest kompromissläbirääkimistest paludes kohtul pikendada puudutatud isikule määratud vastuse esitamise tähtaega. Kohus samal päeval rahuldas esitatud taotluse ning pikendas tähtaega 20 päeva võrra esindaja tervenemistest alates.
  15. Puudutatud isiku esindaja esitas 28.02.2022 korduvat taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks. Vanemad peavad kompromissläbirääkimisi, kuid vajavad selleks veel täiendavat aega. Kohus 01.03.2022 pikendas puudutatud isiku vastamise tähtaega kuni 21.03.
  16. Puudutatud isiku K.V.u lepinguline esindaja esitas 28.03.2022 kohtule R.T. poolt 24.03.2022 ja K.V.u poolt 28.03.2022 allkirjastatud kirjaliku kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
  17. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.
  18. Tulenevalt TSMS § 561 lg 1 peab kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 143 lg 1 tulenevalt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 sätestab, et vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
  19. Tulenevalt TsMS §561 lg 1 kinnitab kohus poolte kokkuleppe kui vanemad on menetluse käigus saavutanud kokkuleppe, mis vastab lapse huvidele. Pooled on esitanud 28.03.2022 kohtule kompromissi, milles on kokku leppinud lapse ja vanemat suhtlemise edasise korraldamise viisil, mis parimal võimalikul järgib lapse huve ning vajadust hoida lähedussuhteid mõlema vanemaga.
  20. Kohus kinnitab käesoleva määrusega kirjaliku kompromissina vormistatud kokkuleppe. Kohus rõhutab, et vanemad ei tohi kokku lepitud korra täitmisel teha teineteisele takistusi, peavad suhtlema mõistlikult ja ausalt ning tegema kõik enesest oleneva, et kokku lepitud tingimused täituvad. Probleemide ilmnemisel suhtlevad pooled esmalt lastekaitsetöötajaga, et olukord lahendada. Juhul kui pooled ei suuda oma erimeelsusi koostöös lastekaitsetöötajaga lahendada, võivad pooled tulenevalt TsMS § 563 lg 1 algatada lepitusmenetluse. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Menetluskulud 3 2-21-20083
  21. TsMS § 172 lg 1; 173 lg 1 ja 219 lg 6 tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning lapsele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Määratud esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.