KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.02.2022 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-16-9487 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 01.02.2022 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Mihhail ŠAPOVALOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Mihhail ŠAPOVALOV sünd. 13.11.1987, isikukood 38711133711, kodakondsuseta, elukoht xxx xx-xx xxx linn xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 26.06.2016 ja lõpp 26.06.2027 Jätta Mihhail ŠAPOVALOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Mihhail ŠAPOVALOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti (s.h. materjalidega tutvumine 27 €, kohtuistungil osalemine 27 €, käibemaks 10,80 €). Välja mõista Mihhail ŠAPOVALOVILT kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. Kaitsjatasu tuleb Mihhail ŠAPOVALOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: 1 SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700054560 ning selgitus „Mihhail ŠAPOVALOV 1-16-9487 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Mihhail Šapovalovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mihhail Šapovalov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.08.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §113 lg.1 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 11 aastat alates 26.06.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, mille eest kannab reaalset vanglakaristust. Kuriteo toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on vangistuses töötanud koristajana ning abitöölisena pesumajas ja komplekteerimistsehhis ning töötab käesoleval hetkel metallitsehhis xxxna, omandanud riigikeele A2 taseme ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja sama programmi jätkuvestlused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda koos ema ja isaga korterisse aadressil xxx xx-xx xxx linn xxx. Korter sobib elektroonilise valve paigaldamise tingimustele ning kinnipeetava vanemad andsid nõusoleku vastavate seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetaval puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. Kinnipeetava vabanemisfondis on 13.12.2021 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 21 303,70 €, vabanemisfondis on 2000 €. Kinnipeetaval on lähedastest ema, isa, vend ja laps. Kinnipeetaval on diagnoositud xxx. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 16%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 26.06.2027 ja käitumiskontroll tähtajaga 24 kuud, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 12 kuud. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Mihhail Šapovalov selgitas maakohtu istungil, et ta on vangistuses saanud aru paljudest asjadest ning ta kahetseb toimepandud kuritegu. Kinnipeetav lisas, et tema jaoks on olulised pere, kodu, töö, tütar ja võlgade tasumine. Kinnipeetav palus maakohtul teda usaldada, sest vabaduses ootavad teda vanemad ja tütar. Vastuseks kaitsja küsimustele teatas kinnipeetav, et ta on vangistuses kogu aeg töötanud ning seega pole töö leidmine tema jaoks probleem. Kinnipeetav märkis, et talle võimaldatakse töökoht xxxna XXXs. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis, et eeldused kinnipeetava vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Kaitsja märkis, et kinnipeetav on ennast vangistuses hästi üleval pidanud, tal pole subkultuurilisi hoiakuid ning distsiplinaarkaristus on määratud vähetähtsa rikkumise eest. Kaitsja toonitas, et kinnipeetav on viimased kolm aastat töötanud tootval töökohal. Kaitsja leidis, et positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav sooritas riigikeele eksami ja läbis sotsiaalprogrammi. Kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et kinnipeetaval on kindel elukoht ja toetav lähivõrgustik ning ta saab kindlasti xxxna tööd. Kaitsja märkis, et kinnipeetaval on tütar, kelle kasvatamises soovib ta osaleda ning ta on endale seadnud realistlikud eesmärgid. Kaitsja leidis, et rõhutamist vajab asjaolu, et kinnipeetav on esimest korda kriminaalkorras karistatud ning ta kahetseb toimepandud kuritegu. Kaitsja palus vangla riskihindamise ja prokuratuuri arvamuse tähelepanuta jätta. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta ja nõustub kaitsjaga selles, et prokuratuuri arvamus tuleb jätta tähelepanuta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust alates 26.06.
- Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on kinnipeetav karistusest ära kandnud 5 aastat 8 kuud 15 päeva vangistust. Asja materjalides on 3 olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, mille eest kannab reaalset vanglakaristust. Kohtuotsusest nähtub, et kinnipeetav oli alkoholijoobes ja lõi noaga väljas pingil istunud kannatanut ilma igasuguse põhjuseta elutähtsate organite piirkonda, mille tulemusena kannatanu suri. Sealjuures elas Mihhail Šapovalov temale täiesti võõra inimese peal välja endal tekkinud viha ja raevu. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolud ja vanglas diagnoositud xxx annavad aluse järeldada, et oht uute kuritegude toimepanemiseks on suur. Samas on Riigikohus oma 19.06.2020 lahendis kohtuasjas nr.1-14-5339 märkinud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks KarS §76 lg.1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Seega peab maakohus arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale määrati karistuseks noomitus selle eest, et tema valduses olid pornograafilise sisuga pildid. Kuna kinnipeetav on saanud distsiplinaarkorras karistada, oli ilmselgelt tegemist rikkumisega. Vastuseks kaitsja seisukohale selle mitteolulisuse osas märgib maakohus, 4 et kohtul puudub pädevus selle üle otsustamiseks. Küll aga näitab kinnipeetavale mõistetud distsiplinaarkaristus, et ta ei suuda tema üle kehtestatud korrale alluda. Kinnipeetav on vangistuses töötanud koristajana ning abitöölisena pesumajas ja komplekteerimistsehhis ning töötab käesoleval hetkel metallitsehhis xxxna, on omandanud riigikeele A2 tasemel ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja sama programmi jätkuvestlused. Maakohus tunnustab kinnipeetavat tööga hõivatuse, riigikeele omandamise ning sotsiaalprogrammi ja selle jätkuvestlustes osalemise eest, kuid leiab, et kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine ei tähenda koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral asuda elama koos vanematega viimastele kuuluvasse korterisse. Kinnipeetaval on lähedastest ema, isa, vend ja laps, kellega on head suhted. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat selle eest, et tal on vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning 13.12.2021 seisuga oli tasumata nõudeid summas 21 303,70 € ja vabanemisfondis 2000 €. Olgugi, et kinnipeetava vabanemisfondis on küllaltki arvestatav summa, on maakohus veendumusel, et kindla töökoha puudumine ja märkimisväärselt suured võlanõuded suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski oluliselt. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, kuna ta on avalikkusele kõrgohtlik. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 16% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30%. Maakohus nõustub siinkohal kaitsjaga ja eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et Mihhail Šapovalovi poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel suur. Sellist veendumust kinnitavad nii kinnipeetava varasem elukäik, käitumine vangistuses kui ka tema väljavaated vabaduses. See tähendab, et kinnipeetav ei ole maakohtu silmis käesolevaks hetkeks usaldust ära teeninud ja peab selle poole jätkuvalt püüdlema. Seda on võimalik aga saavutada näiteks eeskujuliku käitumisega vangistuses, võlanõuete edasise tasumisega ja garanteeritud töökoha leidmisega vabaduses. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada mõningate eesmärkide saavutamise eest vangistuses, kuid üldjoontes on maakohus seisukohal, et ta võib alkoholi mõjul vabaduses taaskord panna toime uusi süütegusid. Seega ei ole kokkuvõttes tema elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, et kinnistada ühiskonnas kehtivaid norme ja kohustust neile alluda, mis edaspidise vabanemise puhul võivad vähendada uute kuritegude toimepanemise riske. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 5 64,80 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6