) § 595 lg 2 p 5 ja äriseadustiku (ÄS) § 203 lg 1 p 1 alusel GI Energy Investments OÜ sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta seaduses ettenähtud nõutele. 26.07.2021 hoiatusmäärusega Ä 50030417 / M1 andis registripidaja ettevõttele osakapitali seadusega sätestatud nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja kuus kuud. Hoiatusmäärus toimetati kätte 26.07.2021. Ühing ei ole teavitanud registripidajat äriseadustiku § 176 sätestatud otsusest. Registripidaja teostas kontrolli kõigi esitatud majandusaasta aruannete üle. Alates 2016. aastast on osaühingu netovara alla lubatud suuruse. 2.
lg 1 järgi algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. Kohus algatas 16.02.2022 määrusega registriosakonna teate alusel ettevõtte sundlõpetamise menetluse ja määras puudutatud isikule tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Samaks tähtajaks oli ühingul võimalik kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus. 3. ÄS § 203 lg 1 p 1 kohaselt osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi § 176 ettenähtud otsust või kui § 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.
lg 1 järgi lahendab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise avalduse hagita menetluses.
Menetluskulud 7.
lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et käesoleva menetluse kulud tuleb jätta juriidilise isiku kanda.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (
Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. 2 Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv (
8.
lg 5 järgi riigilõivu ei tasuta menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Kuna kohus algatas käesoleva menetluse Tartu Maakohtu registriosakonna teate alusel omal algatusel, on avalduse esitamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv maksmata. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluses riigilõivu 50 eurot. 9.
lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh tasumata või vähem tasutud riigilõiv, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus juriidiliselt isikult hagita menetluse algatamise eest tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot riigituludesse välja. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest (
Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.