KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.märtsil 2022, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3169 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie

) § 69 lg 3 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud

§ 224lg 2 järgi.

Kohtuväline menetleja määras Martin Kullale

§ 224lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks.

1. Martin Kuld esitas Tartu Maakohtule 04.08.2021 kaebuse, mille kohaselt ta ei nõustu eelviidatud otsusega. Martin Kuld soovib vaidlustada kohtuvälise menetleja otsuse talle mõistetud karistuse osas ning palub kergendada temale määratud karistust. Kaebuse esitaja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on määratud liialt pikaks ajaks. Tema mõjutamiseks piisab oluliselt lühemast ajast.
2. Kaebaja avaldab kaebuses, et teda on tõesti varem karistatud sarnase väärteo eest. Ka tol korral kahetses enda teguviisi puhtsüdamlikult ja asus alkoholiprobleemiga tegelema. Ta käis AA-Kliinikus ning lasi endale paigaldada ampulli, mille tulemusena ei tarvitanud alkoholi umbes aasta. Käesoleval ajal ei ole M.Kuld küll karsklane, kuid alkoholitarvitamine on oluliselt paremini kontrolli all, võrreldes aastatetaguse ajaga. Ta ei ole suutnud alkoholist täielikult loobuda, kuid suudab tarvitamist oluliselt piirata. Peamiseks motivaatoriks on perekond, kelle eest tuleb hoolitseda. Peres kasvab xxx aastane xxx, keda M.Kuld transpordib igapäevaselt xxx xxx. Lisaks kasvab peres xxx aastane xxx, keda on tarvis sõidutada xxx kooli. M.Kuld töötab xxx, tehes seal erinevaid majandustöid. Tema töö on suuresti seotud liikumisega. Väärteootsuses märgitud elukoha aadress on M.Kulla üürikorter, mida ta kasutab suviti. Tema ja tema pere peamine elukoht asub xxx. Seetõttu on M.Kuld sunnitud igapäevaselt autoga liikuma, et viia lapsed erinevates suundades kooli ja ise sõita tööle xxx. Seega vastab tõele juba otsuses märgitu, et juhtimisõigus on M.Kullale hädavajalik. Samas mõistab M.Kuld karistuse möödapääsmatust ja kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Kaebuse esitaja ei nõustu, et ületas alkoholi piirmäära teadlikult ja tahtlikult. Alkoholi tarbimine toimus eelmisel päeval. M.Kulla eksimus seisnes selles, et järgmisel päeval sõitma minnes usaldas ta liialt enesetunnet ja asus rooli liialt vara peale alkoholi tarvitamist. Tagantjärele tarkusena mõistab M.Kuld suurepäraselt, et selliste olukordade vältimiseks on mõistlik soetada korralik alkomeeter.
3. Kohtuväline menetleja 09.08.2021 esitatud seisukohas leiab, et otsus väärteoasjas 2610,21,002434 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon ning järgitud on 2 menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsuse tühistamiseks puuduvad põhjendused ja alus. Kohtuvälise menetleja otsus koos karistuse määraga arvestab selgelt kõiki menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud olulisi detaile töö ja isikliku elu osas ning mõistetud karistus vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ja karistuse soovitud eesmärkidele. Kohtuväline menetleja on oma otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, millele tuginedes on esitatud järeldusele jõutud. Isik oma tegevusega seadis ohtu nii iseenda kui ka teiste liiklejate elud asudes juhtima mootorsõidukit olles alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimine on liiklusseaduse kõige raskem rikkumine. KOHTU SEISUKOHT
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest.
5. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 7.

§ 69

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. 8. 19.06.2021 koostatud väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta rikkus oma tegevusega

§ 69

lg 3, kuna juhtis 19.06.2021 kella 11:27 ajal mootorsõidukit BMW F650GD (reg nr xxx) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,6 mg/l +/- 0,05 mg/l. Seega pani Martin Kuld toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo (kt lk 11-12).

1. Tunnistaja R. P. ülekuulamise protokollist selgub, et tunnistaja on politseiametnik ja osales 19.06.2021 kella 11:20 paiku politsei erimeetmel „Kõik puhuvad“ xxx tee 1.km, kui xxx poolt lähenes mootorratas reg.nr xxx. Tunnistaja andis peatumismärguande, millele juht ka reageeris ja peatus. Tunnistaja lasi isikul puhuda indikaatorvahendisse Alcoquant 6020 plus ja näiduks oli 0,6 mg/l. Juhiks osutus Martin Kuld, kes tunnistas, et oli eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud. Tunnistaja andis isiku üle patrullile, kes lasi puhuda tõenduslikku alkomeetrisse. Mõõtetulemus oli 0,55 mg/l. Edasi tegeles M.Kullaga patrull (kt lk 15).
2. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Vastava otsuse on Martin Kuld kätte saanud ning on selle allkirjastanud (kt lk 16).

1. Martin Kuld alkoholijoove on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga. Mõõtmist teostati mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0009 19.06.2021 kell 11:47-11:52, 3 taatlustunnistus nr TTRC-21-
2. Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt, mille menetlusalune isik on allkirjastanud, nähtub, et mõõtetulemus oli 0,6 mg/l +/- 0,05 mg/l (kt lk 12). Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik oli läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ning tõenduslik alkomeeter oli taadeldud ning omas taatlustunnistust. Joobe tuvastamise tõttu kõrvaldati Martin Kuld mootorsõiduki juhtimiselt.
3. Kohtul puudub alus kahelda mõõtmistulemuse jälgitavuses ning sellekohast kahtlust ei ole tõstatanud ka kaebuse esitaja. Mõõtmine on materjalidest nähtuvalt teostatud pädeva ametniku poolt, taadeldud seadmega, järgides mõõtemetoodikat. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-17- 5210 punktis 25 märkinud, et lähtuda tuleb kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. mai
5. a otsus asjas nr 3-1-1-48-13, p 9.2). Samast põhimõttest tuleb juhinduda mõõtevahendite nõuetele vastavuse puhul: mõõtevahendite kalibreerimist või taatlemist kinnitavad tõendid peab esitama siis, kui kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist. Ka käesolevas väärteomenetluses ei ole maakohtul tekkinud kahtlusi mõõteseadmete ning nende alusel saadud mõõtmistulemuste jälgitavuses ning tõendina kasutamise lubatavuses.
6. Süüdlane Martin Kuld on tunnistanud alkoholi tarvitamist sündmusele eelneval õhtul ja öösel. Tarvitas nii lahjat kui ka kanget alkoholi kuni 19.06.2021 kella 02:00-ni ja siis läks magama. Hommikul ärgates tundis end kainena ja kella 11 paiku siirdus mootorrattal xxx linna poodi. Patrull pidas kell 11:27 kinni ja kontrollis joovet / tl 14 /. Sellise selgituse juurde jäi süüdlane ka kohtuistungil 09.03.
7. M.Kuld avaldas, et ta enam ei mäleta, millise sündmuse tõttu alkoholi tarvitas. Möönab, et kui alles kell 2 öösel lõpetati, ju siis mingi istumine oli. Võis tarvitada Long Drink Gin’i ja viina või rummi koolaga. Koguseliselt öelda ei oska. Kui ärkas, tundis end hästi ja läks sõitma, xxx poodi. Tagasiteel peeti politsei poolt kinni. Sõitis mootorrattaga.
8. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tunnistaja R.P. ja menetlusaluse isiku ütlustega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
9. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et Martin Kuld juhtis 19.06.2021 kella 11:27 ajal xxx tee 1.km xxx suunas mootorsõidukit BMW F650GD registreerimismärgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,06 mg/l +/- 0,05 mg/l). Seega on tema tegu kvalifitseeritud õigesti

§ 224lg 2 järgi. 16. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 17. Kohus on seisukohal, et Martin Kuld pani teo toime otsese tahtlusega. Isik ei ole käesolevalt eitanud, et tarvitas mootorsõiduki juhtimisele eelneval õhtul ja öösel alkoholi, nii lahjemat kui ka kangemat. Menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väited selle kohta, et ta tundis end hästi ja kainena, ei ole eluliselt usutavad. Tegemist ei olnud väikese joobega, nö jääknähtude lähedase määraga, mida isikul võib olla tõepoolest raske ilma vajalike abivahenditeta 4 hinnata. Tuvastatud joobe suurus (0,55 mg/l) oli lähemal

§ 224

lg-s 2 sätestatud keelatud joobe ülemmäärale (0,74 mg/l) kui alammäärale (0,25 mg/l). Promillidesse teisendatuna teeb see suisa 1,1‰. Selle mittetajumine ei ole kuidagi usutav. Tervise arengu instituudi veebilehel www.alkoinfo.ee nähtub, et 1,0-1,2 promilli joobe vahemikus inimene tunneb ennast eufoorilisena, kuid motoorsed võimed, koordinatsioon, reaktsiooniaeg ja tasakaal on juba tugevalt häiritud. Samuti arutlusvõime ning mälu. Tõenäoliselt isik ei mäleta, mitu jooki on ta juba joonud. Emotsioonid on võimendunud. Osad inimesed muutuvad väga valjuhäälseks ja agressiivseks

1. Eeltoodust saab järeldada, et M.Kullal tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus viitab asjaolule, et ta pidi olema teadlik alkoholi tarvitamise mõjust oma organismile – sellise joobe puhul pidi isik tundma alkoholi mõju oma tajufunktsioonidele ning mõistma, et ei tohiks taolises seisundis mootorsõidukit juhtida. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et teadaolevalt kaob keskmiselt alkohol inimese organismist kiirusega 0,1 promilli tunnis. Alkoholi tarvitamise lõpetas süüdlane oma sõnade kohaselt kella 2 paiku öösel. Kella 11ks hommikul oli alkoholi tarvitamise lõpetamisest möödunud 9 tundi ehk keskmine inimene oli kaotanud joobes 0,9‰. M.Kuld tarvitas õhtu ja öö jooksul nii lahjat kui ka kanget alkoholi, mille kadumine organismist võtaks aega umbes mitmeid ja mitmeid tunde. Ülalmainitud alkoinfo.ee lehelt nähtub, et näiteks 1 pudel ehk 0,5l 4,5%-list õlut kaob 80 kg mehe organismist keskmiselt 4 tundi, 2 pitsi ehk 0,08l 40%-list viina 5,5h jne. 5 pudelit ehk 2,5l 4,5%-list õlut kaob organismist suisa 18 tundi. M.Kullal oli aga tarvitamise lõpetamisest möödas 9 tundi ning vaevalt piirdus ta 1 pudeli lahja alkoholi ja 2 pitsi kangema alkoholiga. Seega juba puhtalt matemaatiline arvutus viib järelduseni, et M.Kuld ei saanudki mitte mingil juhul mootorrattaga sõitma asudes olla täiel määral kainenenud. Sellele vaatamata asus Martin Kuld teadlikult sõidukit juhtima ja vähemalt möönas seda, et juhib mootorsõidukit seisundis, kus tema organismis on alkoholisisaldus üle seaduses lubatud määra.
2. Eelnevaga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo. Kar

S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises

§ 224lg 2 järgi ning teda tuleb toimepandud väärteo eest karistada.

19. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 20.

§ 224

lg 2 näeb toimepandud väärteo eest võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on Martin Kulda karistanud

§ 224lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. 21. Karistuse määramisel peab juhinduma Kar

S § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel 1 Vt https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/purjusolek-ja-joobeastmed/ 5 tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 31-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). 22.

§ 224

lg 2 nimetatud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud. 23. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada Martin Kuld poolt toimepandud rikkumise asjaolusid. Menetlusalune isik tarvitas rikkumise toimepanemisele eelneval õhtul ja öösel kuni kella 2-ni erineva kangusega alkohoolseid jooke. Seejuures oli isikul tuvastatud joove lähemal

§ 224

lg-s 2 sätestatud keelatud joobe ülemmäärale (0,74 mg/l) kui alammäärale (0,25 mg/l). Alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus alustatakse sõidukijuhtide suhtes juba kriminaalmenetlust, seega jäi menetlusalusel isikul kriminaalsest joobest puudu 0,20 mg/l. Samas

§ 224lg-s 2 sätestatud keelatud joobe alammäära ületas tuvastatud joove 0,30 mg/l.

Teisalt juhis M.Kuld mootorsõidukit alkoholi piirmäära oluliselt ületades, kuid samal ajal ei eksinud ta teiste liiklusnõuete vastu, seega ei saa tema süüd hinnata sellest vaatevinklist keskmisest suuremaks. Süü suurust aga kergitab fakt, et M.Kuld juhtis mootorsõidukit joobeseisundis suvisel ajal laupäeva keskpäeval, kus liiklejaid on märgataval hulgal. Kindlasti oli 19.06.2021 keskpäeva paiku liiklejaid xxx tavapärasest enamgi, sest 19.06.2021 tähistati xxx xxx erinevate üritustega

1. Lisaks oli 19.06.2021 ilm väga soe ja päikeseline3 ning et xxx ja selle ümbrus on tunnustatud puhkuse veetmise koht, siis võib eeldada, et xxx liikus sel ajal veelgi rohkem inimesi ja sõidukeid. Seega ei ohustanud süüdlane oma käitumisega mitte üksnes iseend, vaid tervet hulka kaasliiklejaid ja nende vara. Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel menetlusaluse isiku Martin Kuld kahetsust, mis nii kaebuses kui ka 28.06.2021 politseile edastatud e-kirjas selgelt väljendub.
2. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Karistusregistri väljavõttest seisuga 28.06.2021 nähtub, et süüdlasel on 1 kehtiv väärteokaristus ning samuti

§ 224lg 2 rikkumise eest.

Politsei väärteootsuse tegemise ajal oli rahatrahv tasumata, kuid käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on 26.11.2021 tasutud Politsei- ja piirivalve ameti Lõuna prefektuuri 31.07.2018 otsusega 2780,18,006817 määratud rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses summas 1200.-€. 25. Väärteotoimikus lk 18 on Martin Kuld poolt 28.06.2021 saadetud e-kiri politseile, milles muuhulgas süüdlane märgib, et kahetseb tegu ja tänaseks muretsetud koju alkomeeter, et olla 100% kindel. Ühtlasi palub jätta alles juhtimisõigus töökoha ning xxx lapse tõttu. Paraku pole soetatud alkomeetristki abi olnud, sest karistusregistri väljavõttest nähtub, et juba 17.07.2021 (so enne, kui politsei käesolevas asjas otsuse jõudis teha ) on süüdlane toime pannud uue

§ 224lg 2 rikkumise.

Nimetatud tegu on arutusel olnud Tartu Maakohtu Valga kohtumajas ning 15.11.2021 on süüdlast kohtuotsusega 4-21-3184 karistatud 10 päeva arestiga. Otsus on jõustunud ja karistus kantud. Nimetatud kohtuasja materjalidest kohtuinfosüsteemist KIS nähtuva põhjal juhtis M.Kuld 17.07.2021 jällegi xxx tee 3 km mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55mg. 2 3 Vt xxx xxx xxx https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ 6

1. Eeltoodu alusel saab järeldada, et M.Kuld näol on tegemist isikuga, kes järjekindlalt paneb toime liiklusalaseid väärtegusid ning kellele varasemad karistused pole mingit mõju avaldanud. Nagu eelkirjeldatust näha, siis ei avaldanud soovitud mõju ka pooleliolev käesoleva asja menetlus politseis, sest enne antud asjas otsuse tegemist politsei poolt, suutis süüdlane juhtida taaskord alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõidukit. Käitumise ja suhtumise muutust ei toonud kaasa ka isikliku alkomeetri soetamine.
2. Kohus nõustub väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas märgituga ning leiab, et alkoholipiirmäära ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, mille puhul seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejad.
3. Juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena ei ole meede, mida saaks kohaldada vaid erandlikel puhkudel. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-6-17 punktist 17 tuleneb, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole võimalikest enim piiranguid kaasa toov karistusliik, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kuigi menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et tal on vaja juhtimisõigust nii tööl kui ka laste kooli viimiseks, siis ei välista see juhtimisõiguse äravõtmist. Nagu kohtuväline menetleja on õigustatult märkinud, siis karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab seadma piiranguid ning avaldama mõju isiku seaduskuulekusele, mõjutades isikut samalaadseid süütegusid enam mitte toime panema. Kohus on ka seisukohal, et isik, kes vajab oma igapäevaelus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel pidama liiklusseaduse nõuetest kinni piinliku täpsusega. Juhtides sõidukit alkoholi tarvitanuna, pidi isik arvestama võimalusega, et ta võib seaduses ettenähtud ajaks juhtimisõiguse kaotada.
4. Martin Kuld on pannud tahtlikult toime raske liiklusrikkumise ning asjaolu, et sel korral ei lõppenud sõit tema enda ega kaasliiklejate jaoks traagiliste tagajärgedega, ei anna alust eksisteerinud ohtu alahinnata. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ning liikluses on alati võimalik, et hüpoteetiline oht realiseerubki erinevail põhjusil. Isik, kes asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses alati ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele. Mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine ei ole lubatav ning igale rikkumisele reageeritakse piisava rangusega.
5. Arvestades vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaasliiklejatele, siis tuleb mõista isikule selline karistus, mis mõjutaks teda edaspidistest analoogsetest õigusrikkumistest hoiduma. M.Kuld näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Süüdistatava puhul on tegemist inimesega, kes pani süüteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides. Ja seda enam oleks pidanud olema ta tähelepanelikum ja hoolsam olukorras, kus teda on analoogsete tegude pärast korduvalt karistatud.
6. Seega on põhjendatud tema mootorsõiduki juhina liikluses osalemisest eemaldamine, kuid vähemas määras. Kohus peab õiglaseks ja põhjendatuks mõista süüdlasele rikkumise eest karistuseks sanktsiooni keskmisest madalam karistus võttes arvesse isiku kahetsust, otsese kahju puudumist ning teiste liiklusnõuete vastu mitteeksimist. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Martin Kuld süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning 7 karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud isikule määratud põhikaristus – juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. Karistamise eesmärgiks on, et ei korrataks enam samalaadseid rikkumisi ning ei pandaks toime ka muid õigusrikkumisi. Kohtu poolt määratav karistus on piisav distsiplineerimaks süüdlast.
7. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.

Küll tühistab kohus tema karistamise

§ 224

lg 2 alusel 7 kuu pikkuse juhtimisõiguse äravõtmisega ja teeb selles osas uue otsuse. Kohus mõistab Martin Kullale Liiklusseaduse § 224 lg 2 rikkumise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi vanemväärteomenetleja K. K. 19.07.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,21,002434 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 8