Obsah (18)

§ 22§ 1§ 29§ 31§ 78§ 23§ 65§ 150§ 3§ 11§ 146§ 35§ 36§ 44§ 85§ 87§ 158§ 169

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-20464 Tsiviilasi Riivits legal&finance OÜ avaldus P V p

§ 22lg 5 mõistes (sissetuleku puudumine, vastutustundetu laenamine).

Ajutine haldur leidis, et võlgniku pankrotivara arvelt ei ole võimalik pankrotimenetluse kulusid kanda ja tegi ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1200 eurot.

2. veebruari 2022 määrusega määras kohus pankrotiavalduse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina makstavaks summaks 1200 eurot, mille võlausaldaja tasus
3. märtsil
4. Sama määrusega andis kohus võlgnikule ja võlausaldajale tähtaja soovi korral ajutise halduri koostatud aruande osas seisukohtade esitamiseks. Vastuväiteid ei esitatud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2
5. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada P Vi pankrot.
6. Pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

1. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste eeldatav suurus on vähemalt 78 736,15 eurot. Tema varaks on pangakontodel oleva raha 26,13 eurot. Aruande kohaselt on võlgniku viimaste kuude sissetulekuks on olnud sotsiaaltoetus kohalikult omavalitsuselt. Võlgnik on haldurile avaldanud, et on töötuna arvel, kuid kehva tervise tõttu on tal raske tööd leida. Seega puudub võlgnikul ka selline arestitav sissetulek, mis annaks võimaluse lähiajal võlgu olulises määras vähendada. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et P Vi maksejõuetus on püsiv, sest P Vil puudub vara ja tema mittearestitava sissetuleku arvelt ei ole sellises mahus kohustuste täitmine võimalik. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (sissetuleku puudumine, vastutustundetu laenamine).
2. Ajutine haldur selgitas välja, et pankrotimenetluse kulude katteks võlgnikul vara ei ole, nagu ka teadaolevaid võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. iseenesest tuleks sellise juhul kõne alla menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 järgi.

Praegusel juhul tuleb pankrot siiski välja kuulutada, sest pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on tasunud 1. märtsil 2022 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi 1200 eurot. Seega

§ 29lg 3 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust ja kuulutab välja võlgniku pankroti.

10.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

11. Kooskõlas

§ 31

lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Martin Pärna ja määrab, arvestades

§ 78lg 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja.

Täiendavad täitemenetluse või hagi tagamise abinõusid kohus ei rakenda. 12. Vastavalt

§ 31

lg 6 viimasele lausele mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. 13.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2022 kehtestatud 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (654:5) 130,80 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 sätestab, 3 et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 14. Ajutine haldur taotleb tasu 6 töötunni eest, millest moodustub tasu 720 eurot ja lisandub käibemaks 144 eurot, kokku ajutise halduri tasu koos käibemaksuga 864 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud ajakulu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu määr 120 eurot on ajutise halduri tunnitasu ülemmäära piires. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Seega kohus määrab ajutise halduri tasuks 864 eurot koos käibemaksuga. Ajutine haldur taotleb tasu makset OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn.

§ 65

lg 11 kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 15. Haldur taotleb ajutise halduri tasu hüvitamist 800 euro ulatuses deposiidina makstud summa arvel ja üle jääva 64 euro jätmist võlgniku kanda. Pankrotiavaldus rahuldatakse ja pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu, tuleks seega

§ 150lg 1 ja lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast.

Praegusel juhul on ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul olemasolevaks varaks 26,13 eurot võlgniku pangakontol. Arvestades, et

§ 31

lg 6 viimases lauses sätestatut, ajutise halduri õigust saada töö eest tasu ja asjaolu, et võlgnikul vara puudub, määrab kohus ajutise halduri tasu hüvitamiseks 800 euro osas Riivits legal&finance OÜ

1. jaanuaril 2022 ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiidina tasutud 800 euro arvelt ja 64 eurot
2. märtsil 2022 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud 1200 euro arvelt.
3. Võlausaldaja on pankrotiavalduses esitanud taotluse panna avalduse esitamisel tasutud riigilõiv avalduse rahuldamisel võlgniku kanda. Võlausaldaja on
4. veebruaril 2022 esitanud avalduse täienduse, milles palub kooskõlas

150 lg 1 p 1 ja 6, § 146 ja § 153 sätestatuga jätta kohtu poolt pankrotimenetluse kulude katteks määratud deposiidi täies ulatuses võlgniku kanda. Kohus ei saa võlausaldaja selliseid taotlusi rahuldada. Võlausaldajale pankrotiavalduse esitamisega kaasnenud või pärast avalduse alusel pankroti väljakuulutamist tekkinud kulude võlgniku kanda jätmiseks või võlgnikult menetluskulude eest hüvitise väljamõistmiseks seadus alust ei anna. Riigikohus on lahendi 3-2-1-23-13, punktis 12, selgitanud, et tulenevalt

§ 3

lg 2 kolmandast lausest lahendatakse pankroti väljakuulutamine hagita menetluses. Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172, mille lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehti. Kolleegium leiab, et sellest üldreeglist on

§-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad

§ 150

lg-d 2 ja 3.

§ 150

lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga.

§ 150

lg 3 kohaselt, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja loobub oma pankrotiavaldusest, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. 17. Seega, kuna praegusel juhul võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud vastavalt

§ 150

lg 2 pankrotivarast – sealhulgas riigilõiv kui menetluskulu

§ 150

lg 1 p 1 mõttes ja

§ 150

lg 1 p 6 sätestatud

§ 11või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa.

Seda, kuidas toimub pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemine, reguleerib

§ 146

. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ja väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. 18. Käesolevas pankrotimenetluse etapis saab kohus määrata kindlaks võlausaldaja

§ 150lg 1 p 1 kohaste pankrotiavalduse menetlemisega seotud menetluskulude suuruse.

Tulenevalt

§ 3lg 2 lähtub kohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas 4 Ts

MS §-st 174. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pankrotimäärus lõpetab pankrotiavalduse menetluse ja algab pankrotimenetlus, seega on pankrotimääruses kohane määrata kindlaks pankrotiavalduse esitamisega kaasnenud menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja on kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikega 9 tasunud avalduselt riigilõivu 300 eurot. Riigilõivu kulu 300 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus ei pea põhjendatuks määrata kindlaks võlausaldaja kantud pankrotimenetluse kulude suurust, kuivõrd

§ 150

lg 1 p 6 järgi kantud deposiidi kulu suurus selgub kui selgub deposiidi arvelt kantavate pankrotimenetluse kulude lõplik suurus. Kui pankrotimenetlus peaks raugema, otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise

§ 150lg 4 kohaselt.

Kohtu selgitused võlgnikule 19. Kohus selgitab võlgnikule pankroti väljakuulutamise tagajärgi. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (

§ 35lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 36lg 1).

Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (

§ 36lg 6).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (

§ 44lg 1).

Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. 20. Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi (

§ 169, § 170 lg 1, 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5