Obsah (4)

§ 115§ 1x§ 77§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts x, Võru kohtumaja Tsiviilasja number x-x-11375 Tsiviilasi M. K. (K. ) ja R. K. (K. ) h

) § 115 lg 1 alusel. Kohus märgib, et kirjavahetusest (dtl 37 – 45) nähtuvalt hagejad küll informeerisid kostjat, et korter ei vasta lepingutingimustele, ja palusid esitada ettepanekud olukorra lahendamiseks, kuid ei nõudnud asja parandamist. Seega ei kohaldu praegusel juhul

§ x lg 5. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

§-de 115, 1x ja 1x alusel olema täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused: • • • • • • • kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega või on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (

§ 115

lg-d x ja 3); hagejatele on tekkinud või tekib kahju (

§ 1x

lg 1, § 1x); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 1x

lg x); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 1x

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 1xlg 4).

Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad lisaks ka

§-des x-x sätestatud erireeglid: müügieseme lepingutingimustele mittevastavust määratakse

§ x (ja § 77) alusel, müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist reguleerivad §-d x – x ning § x sätestab lepingu täitmise nõude erisused (vt nt Riigikohtu x. märtsi x otsus tsiviilasjas nr 3-x-1-5-1x , p x). 7. Müügilepingu rikkumisel põhineva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimene eeldus on müüjapoolne lepingu rikkumine.

§ x lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas.

§-de 100, 101 ja x lg 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele.

§ x lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

§ x lg x p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

§ x lg x p x järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

§ 77

lg 1 näeb ette, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. 3 Lepingu (dtl 13 –

1. x)p-s 18 on loetletud müüja (kostja) kinnitused. Selliselt on kostja kinnitanud, et korter on ahiküttega ja elamiskõlblik, küttekolded ja vannitoa põrandaküte on töökorras (p 1.8.9). Sama kinnitus on antud ka müügipakkumises (dtl 9 – 11). Praegusel juhul ei ole lepingus kokku lepitud konkreetseid tingimusi, millele üleantav korter pidi vastama. Seega pidi korter olema keskmise kvaliteediga ja võimaldama selle ohutut kasutamist Eesti kliimas otstarbekohaselt eluruumina. Kohus nõustub hagejatega selles, et küttekollete kasutamise võimalus on Eestis üks elementaarsetest elamistingimustest. Kui korteris olevat ahju ei saa kütta ilma, et see ajaks suitsu ja vingu, ei saa küttekollet eesmärgipäraselt ja ohutult kasutada. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks esmalt välja selgitada, kas kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut sellega, et andis hagejatele (ostjatele) üle lepingutingimustele mittevastava asja. Kohus on pooltele selgitanud, et hagejad peavad tõendama, et müügilepingu ese (korter) ei vastanud lepingutingimustele (vt x. veebruari x kohtuistungi protokoll, lk x). 8. Hagejad on kohtule esitanud korstnapühkija M. K. 13. aprilli x kirja ning EPTO Ehitus OÜ juhatuse liikme J. T. arvamuse ahju kohta (dtl x). Neid tõendeid võiks käsitleda eriteadmistega isiku arvamustena. Eriteadmistega isiku arvamus on dokumentaalne tõend (TsMS § x lg x). Samas ei ole nimetatud arvamused allkirjastatud. 9. detsembri x kohtuistungil määras kohus hagejatele tähtaja allkirjastatud arvamuste esitamiseks. Kohtu määratud tähtajaks (19. jaanuariks
2. x)ei ole hagejad seda teinud. Kohtuistungil selgitas hageja I, et eriteadmistega isikud ei ole nõus digitaalselt oma arvamusi kinnitama (vt x. veebruari x kohtuistungi protokoll, lk 3). Allkirjastamata eriteadmistega isikute arvamusi ei saa kohus asja lahendamisel arvestada. Kohus jätab nimetatud tõendid TsMS § x lg 5 alusel arvestamata. 9. Hagejad on kohtule esitanud pottsepa S. S. arvamuse (dtl 10x – 104). Ka seda tõendit saab käsitleda eriteadmistega isiku arvamusena. Arvamus on digitaalselt allkirjastatud. Arvamuses on märgitud „Nimetatud aadressile (xxxxxxxxxxxx-
3. x)on mind kutsutud mõned aastat tagasi, seoses lagunenud koldega. Klient palus, et prooviksin kollet parandada eesmärgiga, et see kevadeni vastu peaks. Ahju koldes olid kivide vahelised vuugid tühjad ning kolle amortiseerunud. Ahju magamistoa poolses osas oli kividel näha suitsulekkeid ning ahi oli ehitatud ühe küljega vastu seina. Seetõttu oli pool ahju visuaalselt piiratud nähtavuses, ning polnud võimalik kontrollida seinapoolse külje seisukorda. Lammutasin isiklikult olemasoleva ahju, ning ahju lõõristik ei järginud ühtegi pottsepanduses levinud ehitustava. Lõõride pikkused ja läbimõõdud ei olnud omavahel seoses ning tehtud tööl puudus elukutselise pottsepa ehitatud käekiri. Mõningased tähelepanekud varasemalt tehtud piltide peal.“ 10. S. S. arvamus on koostatud 15. oktoobril x. Arvamusest nähtub, et eriteadmistega isik kirjeldab olukorda, mis oli mõned aastad tagasi (arvamusest ei selgu, millal täpselt). Ka hageja I kinnitas kohtuistungil, et S. S. kirjeldas paari aasta tagust olukorda (enne seda, kui hagejad korteri omandasid). Samas selgitas hageja I seda, et eriteadmistega isik kirjeldas ka olukorda, mis oli aprillis x (pärast seda, kui hagejad korteri omandasid). Kohtu hinnangul sellist järeldust arvamuse alusel teha ei saa. Nimelt ei nähtu eriteadmistega isiku arvamusest, kas ja millal eriteadmistega isik teist korda korteris käis. Ka hageja I möönis, et arvamusest ei nähtu, millal S. S. korteris käis ning selgitas, et lammutamine võis olla suvel x (vt x. veebruari x kohtuistungi protokoll, lk 3). Samuti ei selgu, millal on tehtud pildid, mille kohta eriteadmistega isik esitas oma tähelepanekuid. 11. Olukorras, kus hagejad soovivad eriteadmistega isiku arvamusega tõendada seda, et korter ei vastanud lepingutingimustele, peab kohtu hinnangul sellest arvamusest selgelt nähtuma see, millal eriteadmistega isik korteris käis ja milliseid puudusi ta konkreetsel ajaperioodil tuvastas. Praegusel juhul neid andmeid S. S. arvamusest ei nähtu. Korteri lepingutingimustele mittevastavust ei saa kohtu hinnangul tõendada üksnes sellega, et kunagi (määramata ajal) oli korteris ahju kütmisega probleeme. Kohtuistungil selgitas kohus hagejatele seda, et kui nad soovivad eriteadmistega isiku tunnistajana ülekuulamist, tuleb neil seda taotleda (vt x. veebruari 4 x kohtuistungi protokolli lk x). Hagejad ei ole kohtule vastavasisulist taotlust esitanud. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et S. S. arvamus ei tõenda seda, et kostja andis hagejatele üle lepingutingimustele mittevastava asja. 1x. Samuti on hagejad esitanud kohtule korstnapühkija-pottsepa U. H. arvamuse (dtl 1x). Arvamuses on märgitud „mind kutsuti puhastama küttesüsteemi eelpool toodud aadressile esimest korda x. aastal. Korter x elanik kurtis, et peale ahju kütmist on ruumides tunda karmu. Ahju ukse pealne oli tahmast must mis viitas tõmbe probleemidele. Ahjuga kaasnevas soemüüri alumises osas puudusid lõõristiku puhastamiseks vajalikud tahmatopsid. Puurisin soemüüri puhastusavad, puhastasin soemüüri ja paigaldasin tahmatopsid. Teostatud töö leevendas, aga ei lahendanud ruumi levivat karmu probleemi lõplikult. Viga peitus tagatoas asuvas ahju osas. Vea välja selgitamiseks ja kõrvaldamiseks oleks olnud vajalik ahju esikülg lahti võtta. Seda tööd minult ei tellitud“. Seega nähtub nimetatud arvamusest, et korstnapühkija-pottsepp U. H. käis x. aastal korteris küttesüsteemi puhastamas, sest pärast ahju kütmist oli korteris tunda karmu. 13. Kohus on seisukohal, et hagejate esitatud U. H. arvamus ei tõenda korteri lepingutingimustele mittevastavust. Nimetatud arvamus kirjeldab olukorda x. aastal. Samas on kostja esitanud U. H. x. aprilli x korstnapühkimise akti (dtl 7x-73), milles on märgitud „Korterites x, 3, 5, 6 kütteseadmed korras ja kasutamine lubatud“. Seega on U. H. kolm aastat hiljem (x. aastal) kinnitanud, et ahju võib kütta. Samuti on kostja esitanud A. H. x. oktoobri x (dtl 74) korstnapühkimise akti, milles on märgitud „Korras. Kütmine lubatud“. 14. Kohus ei nõustu hagejatega selles, et korstnapühkijad vaatavad, kas ahju võib kütta, kuid ei kontrolli vingu ja kõike muud. Korstnapühkimise teostamisel hindab korstnapühkija küttesüsteemi tehnilist seisukorda ja ohutust. Korstnapühkija informeerib avastatud puudustest ja vigadest töö tellijat või ehitise valdajat (siseministri 30. augusti x määruse nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ § 5 lg x). Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et vingugaas on eluohtlik, ning lähtudes viidatud määrusest ei saa korstnapühkija lubada kütmist olukorras, kus see tekitab vingugaasi. Seega tõendavad kostja esitatud tõendid, et x. ja x. aastal olid korstnapühkijad hinnanud korteris ahju kütmist ka ohutuks. 15. Kohtu hinnangul ei tõenda hagejate väiteid korteri lepingutingimustele mittevastavuse kohta ka hagejate esitatud fotod (dtl 84 – 86, 88). Fotode alusel ei saa kohus kindlaks teha, kas ahju sai kütta selliselt, et see vingu ja suitsu ei ajaks, või mitte. Neid väiteid ei tõenda ka fotod vingugaasianduri näitude kohta (dtl 91 – 97). Kuivõrd vingugaas võib tekkida ka ebaõigest kütmisest (millele on kostja ka tuginenud), siis üksnes vingugaasi olemasolu korteris ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist on lepingutingimustele mittevastavusega. Hagejad on kohtule esitanud ka video, kust nähtub, et kivi on lahti ning kivide vahel on auk. Kohtul puuduvad eriteadmised hindamaks seda, kas lahtine kivi ning kivide vahel olev auk tähendavad seda, et ahju kütmisel tuleb vingu ja suitsu. Ka video ei tõenda kohtu hinnangul müügilepingu eseme (korteri) lepingutingimustele mittevastavust. Neid väiteid ei tõenda ka kohtule esitatud vestlus (dtl 87, 89 – 90) Reelika ja Koldehunt OÜ vahel. Koldehunt OÜ kommentaare („see ei ole hästi, tuleks veidi parandada“, „eile lõhkusime kõik välja, tean, et ei kõla originaalselt, kuid ahju ehituselikus osas polnud tehtud midagi, et see ahi töötaks“) ei saa kohtu hinnangul käsitleda eriteadmistega isiku arvamusena. Need kommentaarid on ka üldsõnalised ega anna alust seisukohale, et müügilepingu ese (korter) ei vastanud lepingutingimustele. 16. Kostja on kohtule esitanud päästeameti 4. aprilli x „Küttesüsteemide tuleohutus“ juhendmaterjali (dtl 143 – 169). Kostja viitab sellele, et juhendmaterjali p-s x.4 on sätestatud kutsetasemed, kes on pädevad eksperthinnanguid koostama, s.h pottsepa 4. tase ja nõuded eksperthinnangule olemasoleva kütteseadme kohta. Sellega soovib kostja näidata, et hagejate väidetud eksperdid ei ole koostanud ühtegi nõuetekohast dokumenti. 5 Kohus märgib, et eriteadmistega isiku arvamus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Seda, kas eriteadmistega isiku arvamus tõendab hagejate väiteid, otsustab kohus tõendite hindamisel ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuga. Seega jätab kohus kostja tõendi TsMS § x lg 5 alusel arvestamata. 17. Eelneva tõttu ei ole hagejad kohtu hinnangul tõendanud seda, et kostja on rikkunud lepingut sellega, et andis hagejatele üle lepingutingimustele mittevastava asja. Kuivõrd kahju hüvitamise nõude esimene eeldus (kostja on lepingut rikkunud) ei ole praegusel juhul täidetud, ei analüüsi kohus muid eeldusi. Seega jätab kohus hagejate hagi kostja vastu kahju 5760 euro hüvitamiseks rahuldamata. 18. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 16x lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus saab TsMS § 165 lg 1 alusel otsustada, et kulude kandjad vastutavad solidaarselt (

§ 65

). Kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neil üldjuhul vastutada vastaspoole menetluskulude kandmise eest solidaarselt, kui nad teostavad ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hagi vastu (vt nt Riigikohtu 1x. juuni x otsus tsiviilasjas nr 3-x-1-50-06, p x). Praegusel juhul on hagejad loobunud 815 euro suurusest nõudest. Muus osas jääb hagi rahuldamata. Kuivõrd praegusel juhul teostasid hagejad ostjatena ühist õigust kahju hüvitamise nõude esitamiseks, peab kohus põhjendatuks jätta kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 4, § 16x lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.

1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 775 eurot (50 x 15,5). Hagejad ei ole kostja menetluskulude kohta vastuväiteid esitanud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja 50 euro suurune tunnitasu on mõistliku suurusega. Selline tunnitasu on isegi madalam kui keskmine samasuguse õigusteenuse eest makstav tasu. Samas on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Selliselt nähtub kostja menetluskulude nimekirjast, et hagejate täiendavate seisukohtade ja tõenditega tutvumiseks, samuti kostja
2. veebruari x seisukoha koostamiseks on kostja lepingulisel esindajal kulunud kokku 6 tundi. Arvestades hagejate täiendavat seisukohta ning esitatud tõendeid, samuti kostja
3. veebruari x seisukoha mahtu ning keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi. Muus kulud on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 675 eurot (50 x (5+x+4+x,5). Eelneva tõttu tuleb hagejatelt mõista kostja kasuks solidaarselt välja menetluskulud 675 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejatelt mõista kostja kasuks solidaarselt ka viivis menetluskuludelt. x. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Hagejad on tasunud riigilõivu 475 eurot. Samas nähtub hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisast 1, et hagilt hinnaga 6575 eurot tuli tasuda riigilõivu 450 eurot. Hagejatel on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). Selleks tuleb esitada kohtule vastavasisuline avaldus. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 7