Obsah (5)

§ 4771§ 624§ 754§ 657§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-18490 Kohtuasi X avaldus Soome vahekohtu 25. oktoo

§ 4771lg 4 teine lause).

1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Menetluse käik

1. X (avaldaja) esitas avalduse Planmeca Oy (puudutatud isik) vastu Soome vahekohtu
2. oktoobri
3. a otsuse Harju Maakohtu poolt
4. septembri
5. a määrusega tunnustatud ning täidetavaks tunnistatud sõnastuses (
6. oktoobri
7. a resolutsiooniga), Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamise tühistamiseks.
8. Avalduse kohaselt tegi Soome vahekohus
9. oktoobri
10. a otsuse (edaspidi otsus). Harju Maakohtu
11. septembri
12. a määrusega (edaspidi määrus) kohtuasjas nr 2-16-13675 kuulutati otsus Eesti Vabariigi täidetavaks. Kohtuasja menetluses avaldaja ei osalenud.
13. septembri
14. a täitmisteatega algatati määruse alusel otsusest tulenevate nõuete avaldajalt puudutatud isiku kasuks sissenõudmiseks menetlus täiteasjas nr 024/2016/
15. Avaldajale on saanud teatavaks, et Soome vahekohtu otsuse resolutsiooni on pärast
16. oktoobrit
17. a muudetud
18. oktoobril
19. a ja
20. novembril
21. a.
22. novembri
23. a parandustega ei ole otsust Soomes kunagi täidetavaks tunnistatud. Seega, resolutsiooniga, millises sõnastuses on otsus määrusega Eesti Vabariigis tunnustatud ning täidetavaks tunnistatud, otsus enam ei kehti.
24. novembri
25. a sõnastuses resolutsiooniga otsust Eesti Vabariigis tunnustamiseks ning täidetavaks tunnistamiseks puudutatud isiku poolt esitatud ei ole ning seda põhjusel, et vastav nö lõpliku resolutsiooniga sõnastusega otsus on Soomes vaidlustatud ning menetlus vastava sõnastusega resolutsiooniga otsuse kehtivuse osas alles käib.
26. Avaldusega koos esitas avaldaja esialgse õiguskaitse avalduse. Täiteasjas menetluse peatamine on põhjendatud ning vajalik avaldajale olulise kahju ärahoidmiseks. Täiteasjas koostatud arestimisakti alusel sissenõudja otsusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks on arestitud avaldaja väljamaksed Copterline OÜ (pankrotis) pankrotivarast. Copterline OÜ (pankrotis) kinnitatud, kuid veel jõustumata, lõpparuande kohaselt on avaldaja väljamakse suuruseks 123 585.15 eurot. Juhul, kui täiteasjas menetlust ei peatata teeb Copterline OÜ (pankrotis) haldur lõpparuande ning akti alusel avaldaja väljamakse osas kande täituri ametialasele arvelduskontole, kust see liigub edasi sissenõudjale määruse alusel otsusest tulenevate nõuete osaliseks täitmiseks. Avaldaja taotles peatada esialgse õiguskaitse korras Tallinna kohtutäitur Risto Sepp poolt Planmeca Oy avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 024/2016/1746 tagatiseta kuni käesolevas kohtuasjas kohtulahendi jõustumiseni seoses avaldaja poolt esitatud avaldusega välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks. Maakohtu määrus
27. Harju Maakohus rahuldas
28. novembri
29. a määrusega esialgse õiguskaitse avalduse ning peatas täitemenetluse kohtutäitur Risto Sepa menetluses olevas täiteasjas nr 024/2016/1746 kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse määruse täitmiseks tuleb avaldajal pöörduda kohtutäituri poole ning et kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
30. Maakohus märkis, et kuivõrd avaldaja taotleb kohtulahendi täidetavaks tunnistanud kohtult lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist, võib kohus

§ 624

lg 3 mõttes avalduse tagamiseks esialgse õiguskaitse korras muuhulgas peatada täidetavaks tunnistatud lahendist toimuva täitemenetluse. Maakohtu hinnangul oli avaldaja veenvalt põhistanud esialgse õiguskaitse rakendamise vajadust. Avaldaja on esile toonud, et otsus kujul, millisel see esitati 2 kohtuasjas nr 2-16-13675 puudutatud isiku poolt Harju Maakohtule tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks enam ei kehti.

1. Maakohus nõustus avaldajaga, et olukorras, kus avaldaja on esitanud kohtule avalduse täiteasjas täitedokumendiks oleva määruse aluseks oleva otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks, on täiteasjas menetluse jätkamine avaldaja suhtes ebaõiglane ning on põhjendatud täitemenetluse peatamine täiteasjas kuni avaldaja esitatud avalduse alusel algatatud kohtuasjas kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus leidis, et täitemenetluse peatamine ei koorma puudutatud isikut rohkem, kui seda võib pidada avaldaja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Võlgniku suhtes ei oleks õiglane, kui ta peaks Eestis alluma täitmisele lahendi suhtes, mis välisriigis enam ei kehtiks või mida on muudetud. Avaldaja on täitemenetluse peatamisega puudutatud isikule tekkida võiva kahju hüvitamiseks tasunud tagatise summas 6179.26 eurot. Määruskaebus
2. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu
3. novembri
4. a määruse. Koos määruskaebusega esitas puudutatud isik seisukoha avalduse suhtes, milles palus jätta avaldus läbi vaatamata ning lõpetada asjas menetlus või alternatiivselt jätta avaldus rahuldamata. Kõik menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
5. Puudutatud isik leidis esmalt, et avaldus on perspektiivitu, sest

§ 624

käesoleval juhul ei kohaldu, kuivõrd säte ei kohaldu välisriigi vahekohtu otsuste puhul. Asjakohaseks sätteks on

§ 754, kuid selle lõike 3 eeldused ei ole täidetud.

Nimelt saaks avalduse rahuldada üksnes juhul, kui Soome kohus oleks Eestis tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsuse tühistanud. Soome riigi kohus ei ole vahekohtu otsust tühistanud ja avaldaja ka ei väida seda. Seetõttu tuleks avaldus jätta läbi vaatamata.

1. Teiseks juhtis puudutatud isik kohtu tähelepanu sellele, et avaldaja eksitab kohut. Nimelt on Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-13675 tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud vahekohtu otsuse sõnastuses koos
2. novembril
3. a tehtud parandusega. Avaldaja on avalduse lisana 1 esitanud küll vahekohtu otsuse, kuid on Harju Maakohtule
4. aastal tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud soomekeelsest originaalist välja võtnud seal sisaldunud
5. oktoobri
6. a kuupäevaga (s.o
7. novembril
8. a parandatud) resolutsiooni. Vandetõlgi poolt eesti keelde tõlgitud vahekohtu otsus samas dokumendis sisaldab ka
9. oktoobri
10. a kuupäeva kandvat, ent
11. novembril
12. a tehtud parandusega resolutsiooni. Puudutatud isik märkis seoses avalduse punktis 9 esitatud tõlkega, et selles räägitakse ühe ja sama vahekohtu otsuse resolutiivosa (parandatud) versioonidest, mitte erinevatest otsustest, ning et varasemad versioonid ei oma praktilist tähendust.
13. Puudutatud isiku hinnangul on avaldus esitatud täitemenetluse venitamise eesmärgil – vahekohtu otsus pärineb aastast 2012, Eestis algatati täitemenetlus rohkem kui viis aastat tagasi ning avaldaja ei ole selle aja jooksul kordagi väitnud, et vahekohtuotsus ei kehti või täitemenetlust ei tohiks läbi viia.
14. Puudutatud isik märkis, et olukorras, kus

§ 624

lg-le 1 tuginedes tuleb avaldus jätta läbi vaatamata, kuna see on õiguslikult perspektiivitu, puudub alus ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. Lisaks ei näe

§ 754

ette analoogselt

§ 624lg-le 3 ette võimalust rakendada esialgset õiguskaitset.

Erinevalt kohtumenetlusest võivad riigid 3 tunnustada ja täidetavaks tunnistada ka sellised vahekohtu otsuseid, mis on tühistatud riigis, kus need on tehtud. Avaldaja seisukoht

1. Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata.
2. Avaldaja asus seisukohale, et olenemata sellest, kas tegemist on välisriigi vahekohtu või alalise kohtu poolt tehtud otsustega, saab Eesti Vabariigis tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluse mõte ja sisu seisneda üksnes selles, et Eesti Vabariigi territooriumil oleks võimalik täita välisriigis tehtud õiguspäraseid, selgeid ning jõustunud otsuseid. Soome vahekohtu
3. oktoobri
4. a otsus eeltoodud kriteeriumitele ei vasta, mistõttu tuleb vastava otsuse Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamine tühistada. Avaldaja leidis, et tsiviilasjas nr 216-13675 tugines kohus puudutatud isiku poolt esitatud Helsinki Linnakohtu
5. detsembri
6. a määrusele, millega puudutatud isiku toonase lepingulise esindaja väite kohaselt oli Helsinki Linnakohus kuulutanud otsuse Soome Vabariigis täidetavaks. Tegemist oli puudutatud isiku poolt kohtu eksitamisega, sest
7. detsembri
8. a määrusega kuulutati täidetavaks otsus koos
9. oktoobri
10. a muudatusega, mitte aga koos
11. novembri
12. a muudatusega. Soomes ei ole
13. novembri
14. a muudatustega otsust täidetavaks tunnistatud, mistõttu ei ole ka Eestis võimalik täidetavaks tunnistada otsust. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kohtuasjas nr 2-16-13675 kohtule puudutatud isiku poolt esitatud
15. novembri
16. a sõnastuses vahekohtu otsust oleks kunagi Soome Vabariigis tunnustatud või täidetavaks tunnistatud.
17. Avaldaja viitas New Yorgi
18. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni artikli 5 lg 1 punktile e, mille kohaselt võib otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist taotleda pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale kompetentsele ametkonnale kinnituse, et otsus ei ole veel lepingupooltele kohustuslikuks saanud, seda ei arvestata või selle täitmine on edasi lükatud selle riigi kompetentse ametkonna poolt, kus või vastavalt kelle seadusandlusele see otsus tehti. Käesoleval juhul on avaldaja kohtule esitanud
19. detsembri
20. a määruse, millest nähtub, et otsus ei ole kunagi selle kehtiva resolutsiooniga sõnastuses (
21. novembri
22. a redaktsioonis) Soome Vabariigis täidetavaks tunnistatud.
23. Avaldaja märkis, et nimetatud konventsiooni artikkel 5 lg 2 punkt b täiendab, et vahekohtu otsuste tunnustamisest ja täitmisest võib keelduda ka siis, kui selle riigi kompetentne ametkond, kus otsuse tunnustamist ja täitmist nõutakse, leiab, et otsuse tunnustamine või täitmine oleks vastuolus selle riigi poliitikaga. Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt ei saa läbi viia täitemenetlust vahekohtu otsuse alusel, mis ei ole alalise kohtu poolt täidetavaks tunnistatud (

753 lg 1). Kuivõrd

1. detsembri
2. a kuupäevaga otsust ei ole kunagi Soome Vabariigis täidetavaks tunnistatud, ei saa vastava kuupäevaga otsus olla täidetav ka Eesti Vabariigis. Puudutatud isikul on olnud piisavalt aega taotleda
3. novembri
4. a muudetud otsuse Soome Vabariigis täidetavaks tunnistamist, kuid seda puudutatud isik teinud ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 21 koosmõjus §-ga 659 alusel jätta muutmata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Määruskaebus jääb rahuldamata.

1. Praeguses asjas esitas avaldaja avalduse Soome vahekohtu
2. oktoobri
3. a otsuse Harju Maakohtu poolt
4. septembri
5. a määrusega tunnustatud ning täidetavaks 4 tunnistatud sõnastuses (
6. oktoobri
7. a resolutsiooniga), Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamise tühistamiseks. Avaldusega koos esitas avaldaja esialgse õiguskaitse avalduse. Maakohus tugines vaidlustatud määruses

§ 624

lg-tele 1 ja 3 ning peatas täidetavaks tunnistatud lahendi alusel Eestis toimuva täitemenetluse. Määruskaebuse põhiliseks väiteks on, et kuivõrd tegu on vahekohtu otsusega, siis

§ 624

ei kohaldu, mistõttu on avaldus perspektiivitu, muuhulgas ei ole täidetud ka

§ 754

lg 3 eeldused ning ühtlasi ei saa

§ 624lg 3 alusel kohaldada esialgset õiguskaitset.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

§ 624lg 1 ja 3 alusel õigesti.

Samas arvestades, et

§ 624

on kohaldatav välisriigi kohtulahendi puhul, kuid avaldaja soovib käesolevas asjas välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamist, on ringkonnakohtu hinnangul jätnud maakohus

§ 624kohaldamise põhjendamata.

Ringkonnakohtul on võimalik nimetatud minetus kõrvaldada. 18. Avaldaja soovib käesolevas asjas Soome vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamist. Ringkonnakohus selgitab, et välisriigi vahekohtu lahendite tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel tuleb

§ 754lg 1 kohaselt esmajoones lähtuda New Yorgi 1958.

aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonist (edaspidi New Yorgi

1. a konventsioon). New Yorgi
2. a konventsioonis reguleerimata osas tuleb kohaldada

14. osa erisätteid välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise kohta ning alles kolmandana saab välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele kohaldada välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut (

§ 754

). 19.

§ 4771

lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kuigi esialgse õiguskaitse raames ei ole avalduse perspektiivikuse hindamisel nii suurt tähtsust kui näiteks hagi tagamise puhul, siis sellegipoolest ei peaks kohus kohaldama esialgset õiguskaitset asjas, kus on ilmselge, et avaldusega ei saa taotletavat eesmärki saavutada.

1. Käesoleval juhul on avaldaja esile toonud, et Soome vahekohus tegi
2. oktoobril
3. a otsuse ning parandas selle resolutsiooni hiljem
4. novembril
5. a. Harju Maakohus tunnustas ja tunnistas Eestis täidetavaks Soome vahekohtu otsuse
6. oktoobri
7. a sõnastuses. Arvestades, et kõnealune vahekohtu otsus ei pruugi olla pooltele siduv
8. oktoobri
9. a sõnastuses, vaid
10. novembri
11. a sõnastuses, ei saa ringkonnakohtu hinnangul tugineda New Yorgi
12. aasta konventsiooni art 5 lg 1 p-le e ning jõuda järeldusele, et vahekohtu otsus ei ole üldse pooltele siduvaks muutunud (not yet become binding on the parties).
13. Arvestades, et New Yorgi
14. aasta konventsioon sellist olukorda, kus välisriigi vahekohtu otsust on muudetud, ei reguleeri, tuleks kohaldada

14. osa erisätteid välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa kohaldada ka

§ 754

lg 3, kuivõrd nimetatud säte ei reguleeri olukorda, kus välisriigi vahekohtu otsust on muudetud – osundatud normi eelduseks on välisriigi vahekohtu otsuse tühistamine. Samas on ringkonnakohtu hinnangul võimalik

§ 754

lg 2 kaudu kohaldada välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, täpsemalt

§ 624

lg 1.

§ 624

lg 1 kohaselt, kui täidetavaks tunnistatud kohtulahend on lahendi teinud kohtu asukohariigis tühistatud või kui seda on muudetud ja võlgnik ei saa sellele asjaolule enam lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses tugineda, võib ta taotleda kohtulahendi täidetavaks tunnistanud kohtult lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist või muutmist. 5 Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole vahekohtu lahendit tühistatud, vaid muudetud on selle sõnastust, mis tingib vajaduse viia täidetavaks tunnistamise määrus vastavusse tegeliku vahekohtu lahendiga, tuleks vajadusel selgitada avaldajale võimalust taotleda mitte vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamist, vaid selle täidetavaks tunnistamise muutmist. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates alust järeldada avalduse perspektiivitust, kuigi avaldaja on taotlenud vahekohtu lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist, ehkki pidanuks taotlema vahekohtu lahendi täidetavaks tunnistamise muutmist. 22. Küsimus sellest, kas olukorras, kus Soome vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsuse resolutsiooni sõnastust on hiljem muudetud, kuid Eestis on Soome vahekohtu otsus tunnustatud ja tunnistatud täidetavaks 25. oktoobri 2012. a sõnastuses, on alust vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise muutmiseks või mitte, kuulub hindamisele asja sisulisel lahendamisel. Arvestades, et kohus ei hinda ega kogu esialgse õiguskaitse avalduse lahendamise käigus tõendeid (vt nt Riigikohtu 17. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4536, p 12 koosmõjus

§ 4771

lg 2 teise lausega), jätab ringkonnakohus poolte pärast määruskaebuse edastamist ringkonnakohtule esitatud tõendid ja nendega seotud väited tähelepanuta. Eelnevast tulenevalt ei saa välistada avalduse perspektiivikust, mistõttu on alust kohaldada esialgset õiguskaitset

§ 4771lg 1 mõttes.

23. Kuigi

§ 754

ei näe analoogselt

§ 624

lg-le 3 ette võimalust rakendada esialgset õiguskaitset, siis arvestades, et New Yorgi 1958. aasta konventsioon ega

14. osa erisätted välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise kohta esialgse õiguskaitse rakendamist ei reguleeri, on

§ 624

lg 3 kohaldatav ka vahekohtu otsuse puhul (

§ 754lg 2; vt mh Kõve, V; Järvekülg, I jt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Juura: 2018.

§ 624lg 3, p 3.1.

p b, lk 948). Seega on maakohus kokkuvõttes õigesti kohaldanud

§ 624lg 3 ning rahuldanud avaldaja esialgse õiguskaitse avalduse.

24. Kuivõrd käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes, siis kohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määra.

25. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust (

§ 4771lg 4 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 6