Obsah (8)

§ 121§ 44§ 38§ 45§ 43§ 249§ 251§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON 3-22-630 25.03.2022 Reelika Kitsing Denis Semenovi kaebus Viru Vangla teg

) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. Denis Semenov esitas 10.03.2022 Tartu Halduskohtule tuvastamiskaebuse, milles märgib, et vangla tahtis 10.02.2022 paigutada teda ümber teise kambrisse inimese juurde, kellega kaebajal on erinev iseloom ja vaated elule, mis aga tekitab konflikti või kakluse. Konflikti vältimiseks keeldus kaebaja kambrisse minemast ja toimis vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 67 lg-le 3, mille kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. Kaebaja teavitas ametnikke võimalikust ohust. Kaebaja on seisukohal, et vanglaametnikud on rikkunud vanglateenistuja eetikakoodeksi punkti 1.9, mille kohaselt vanglateenistuja teeb kõik endast sõltuva õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Kaebaja palub kohtul tuvastada, kas vangla administratsioon toimis õiguspäraselt, kui paigutas ta 10.02.2022 teise kambrisse. Kaebaja palub anda talle esialgset õigusabi.
2. Viru Vangla selgitas 21.03.
3. a vastuses kohtule, et 10.02.2022 koostas vangla D. Semenovile ettekande nr 3-22-
4. Ettekande kohaselt anti D. Semenovile 10.02.2022 korraldus ümberpaigutuseks teise kambrisse, kuid D. Semenov korraldusele ei allunud, mistõttu kasutati tema suhtes sundi. Vastuseisu avaldas ka kinnipeetav, kelle kambrisse pidi D. Semenov paigutatama. Pärast D. Semenovi ümberpaigutamist teise kambrisse tekkis tal kambris kaaskinnipeetavaga konflikt. Ettekande nr 3-22-1113 alusel viis vangla läbi 3-22-630 distsiplinaarmenetluse ja selle tulemusel koostas vangla 10.03.2022 käskkirja nr 6-3/201-
5. Käskkirjaga tunnistati D. Semenov süüdi allumatuses ja talle määrati distsiplinaarkaristusena üheksaks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Vangla osutas ka 10.02.2022 koostatud käskkirjale nr 3-22/1-2/94, millega kohaldati D. Semenovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid alates 10.02.2022 kuni asjaolude äralangemiseni. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse lubatavuse osas (I) ja seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas (II). I
7. Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse, milles palub kohtul hinnata, kas vangla administratsioon käitus õiguspäraselt, kui paigutas ta 10.02.2022 teise kambrisse inimese juurde, kellega ta ei sobi. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja teise kambrisse ümberpaigutamisel tekkis tal uue kambrikaaslasega konflikt ja kaklus, mistõttu paigutati kaebaja koheselt uuesti ümber. Kuigi vangla on kohtule esitanud 10.02.2022 toimunud intsidendi osas erinevaid dokumente (sh vangla 10.02.
8. a käskkiri kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta ja 10.03.
9. a käskkiri kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta), mida on kaebajal võimalik vaidlustada, ei ole kaebaja enda kaebust eelnimetatud vangla käskkirjadega ega nende vaidlustamise sooviga sidunud. Sellest tulenevalt ei pea kohus praegu vajalikuks kaebuse käiguta jätmist ega kaebaja suunamist võimalike tühistamisnõuete esitamisele. Kaebusest nähtub selgelt kaebaja tahe vaidlustada vangla tegevust seoses tema ümberpaigutamisega ja sellest tekkinud konfliktiga, kuigi ta oli võimalikule konfliktile ametnike tähelepanu varasemalt juhtinud. Kohus märgib täiendavalt, et kui kaebaja peab õigusvastaseks ka vangla 10.02.
10. a ja 10.03.
11. a käskkirju, on tal õigus need kohtus vaidlustada, esitades selleks tühistamiskaebuse pärast vanglas vaidemenetluse läbimist (vangla vastusest nähtub, et kaebaja on esitanud vanglale võõrkeelsed vaided eelnimetatud käskkirjade peale, kuid vähemalt ühe käskkirja osas võib asuda seisukohale, et vaide lahendamise tähtaeg ei ole praeguseks veel möödunud). 5.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 38

lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt on tuvastamiskaebus erandlik nõude liik ning preventiivseid tuvastamiskaebusi saab esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Kui kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, siis ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav (vt

§ 45lg 2 esimene lause).

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2 teine lause).

Kohtu hinnangul ei ole seaduses sätestatud eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ja menetlemiseks praegusel juhul täidetud.

1. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel võivad olla rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid. Kaebaja ei ole kaebuses selgelt märkinud, milles seisneb tema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus ei pea praegusel juhul seda puudutavate kaebaja täiendavate seisukohtade väljaselgitamist aga ka vajalikuks. Kohtu hinnangul võib kaebaja eesmärgiks tuvastamisnõude esitamisel olla see, et vangla väldiks edaspidi sarnast käitumist ega paigutaks teda ümber teise kambrisse sama isikuga, kellega ta 10.02.2022 kokku paigutati. Teisisõnu võib kaebaja soovida esitada tuvastamiskaebust preventiivsel eesmärgil. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda 2 3-22-630 haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.
3. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 02.04.
4. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). See tähendab, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eeldusteks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine oleks isiku jaoks kasulik ehk aitaks teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Vaidluse asjaolude pinnalt ei ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks praegusel juhul tuvastamiskaebuse esitamist. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav.
5. Kohtu hinnangul saab kaebuses esitatud asjaolude ja vangla vastusele lisatud dokumentide valguses (mh arvestades seda, et kaebaja ei viibi kambris, kuhu teda taheti 10.02.2022 paigutada) pidada kaebaja kasutuses olevaks efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks vanglale kahjunõude esitamise võimalust. See tähendab, et juhul, kui kaebaja leiab, et vangla on seoses tema 10.02.2022 teise kambrisse ümberpaigutamisega käitunud õigusvastaselt ja tekitanud sellega kaebajale mittevaralist kahju, saab ta taotleda vanglalt kahju hüvitamist. Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ning hiljem vajadusel kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses eelnevalt Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Küll tuleb kaebajal hüvitamisnõudega kohtusse pöördumiseks eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus D. Semenovi kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 9. Kaebuses palub kaebaja anda talle esialgset õigusabi. Kohus mõistab kaebaja taotlust kui esialgse õiguskaitse taotlust (

§ 249lg 1).

Kaebaja ei ole taotluses märkinud taotletava abinõu liiki vastavalt

§ 251lg-le 1 ega selgitanud, millisel eesmärgil ta on taotluse esitanud.

Sõltumata sellest, et kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on ilmselgete puudustega, ei pea kohus praeguses asjas vajalikuks taotluse täpsustamiseks selle käiguta jätmist. Kaebaja on esitanud kaebuses tuvastamisnõude. Esialgset õiguskaitset ei saa üldjuhul taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 688). Ka praeguses vaidluses ei oleks tuvastamisnõude osas esialgse õiguskaitse abinõuga võimalik tagada kaebaja õiguste tõhusat kaitset. Seega ei pea kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks ja see tuleb jätta läbi vaatamata (

§ 55lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 3