Obsah (7)

§ 871§ 75§ 263§ 121§ 64§ 68§ 3314

Kriminaalasi nr 1-19-6893 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2022, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 10.02.2022) Kriminaalasja number 1-19-6893

§ 871

lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.

§ 871

lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada Aivar Kauri järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Aivar Kauri karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Määrus Aivar Kauri suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aivar Kaur on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 21.01.2020. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6893

§ 263

lg 1 p 1, 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust;

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Aivar Kaurile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Aivar Kauri kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ja ärakandmata karistuse suuruseks loeti 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati Aivar Kauri eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti Aivar Kauri karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 10.10.

1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.04.
2. Tartu Vangla edastas 11.01.2022 kohtule Aivar Kauri kohta koostatud materjalid karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest tuleneb, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistungil selgitas Aivar Kaur, et tal ei ole vabanedes elukohta ning ta plaanib peatuda tuttava juures. Elukohta, mille vangla on organiseerinud, ta minna ei soovi, sest tegemist on keskusega, kus on liiga palju piiranguid. Aivar Kauri sõnul plaanib ta üldsegi Eestist ära minna ning asuda tööle Soome või Lätti. Vanglasse sattumise kohta märkis süüdimõistetu, et see oli lihtsalt juhus ja ta sattus vale elukaaslase otsa. Prokuröri hinnangul tuleks kohaldada Aivar Kaurile karistusjärgset käitumiskontrolli üheks aastaks. KOHTU SEISUKOHT

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku

1. peatüki 1., 2.,
2. või
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. või
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Aivar Kaur kannab 2 aasta 6 kuu pikkust vangistust karistusseadustiku
9. peatüki
10. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest ja muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Ta vabaneb mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt. 2 Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada

§ 871

lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Aivar Kaur kannab karistust avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise asjaolud on rasked. Aivar Kaur kasutas füüsilist vägivalda kolme inimese suhtes, sealhulgas korduvalt oma elukaaslase suhtes. Lisaks rikkus ta kortermajas tekkinud olmeprobleemi tõttu avalikus kohas käitumise üldnõudeid, karjudes lubadusi panna majale pomm ja ähvardades, kirves käes, oma naabreid ära tappa. Kuriteod on pandud toime perioodil juuni 2018 kuni oktoober 2019. Seega esines Aivar Kauril pika aja vältel raskusi seaduskuuleka käitumisega, mis näitab isiku suhtumist õiguskorda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Sellisest suhtumisest tuleneb ka uute kuritegude toimepanemise risk. Süüdimõistetu käitumist vangistuses ei saa pidada heaks. Kuigi ta on läbinud sotsiaalprogramme, osalenud vangla majandusabitöödel ja tegelenud kutsehariduse omandamisega, mis on kõik positiivne, on tal hetkel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Probleemid kehtiva korra järgimisega isegi range järelevalve tingimustes ei anna alust arvata, et Aivar Kauri väljavaated õiguskuulekaks eluks vabaduses oleksid head. Pigem on tema puhul vajalik tugi ja järelevalve karistusjärgse käitumiskontrolli näol. Murettekitav on ka Aivar Kauri suhtumine oma senisesse õigusvastasesse käitumisse. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et vanglasse sattumine oli juhus ja viitas oma elukaaslase rollile selles. Seega ei võta Aivar Kaur täielikku vastutust toimepandud kuritegude eest ka praegu, mil ta on ära kandnud peaaegu kogu talle mõistetud karistuse. Kohtuistungil jäänud muljet toetab ka vangla materjalidest nähtuv, mille kohaselt peab Aivar Kaur oma käitumist õigustatuks ja leiab, et süüdi on olnud teine osapool. Arvestades Aivar Kauri toimepandud kuritegusid ja tema suhtumist sellesse, aga ka rikkumisi vangistuses, on kohus seiskohal, et süüdimõistetule on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Tema puudlik arusaam oma tegude raskusest, ennastõigustav suhtumine ja probleemid korra järgimisega vangistuses näitavad, et risk uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses on kõrge. Vangla andmetel asub Aivar Kaur vabanedes elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on xxxxxxxxxxxxxxx poolt pakutav elamispind.xxxxxpakub lisaks majutusel ka psühholoogi, tugiisiku jm teenuseid. Riigikohtu 30.05.2016 lahendi 3-1-1-45-16 p 7 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Käesoleval juhul on süüdimõistetul elukoht olemas ning kohtule ei ole esitatud ühtki põhjendust, miks ta ei saaks sinna elama asuda. Aivar Kauri väited välismaale tööle mineku kohta on paljasõnalised. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Aivar Kauri suhtes

§ 871lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli üheks aastaks.

Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb Aivar Kauril täita

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Aivar Kaurile käitumiskontrolli perioodiks

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

3

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

§ 3314

sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4