Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse tuginedes
§-de 428 lg 1 p 4 ja § 430 sätetele.
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromisslepingus kokku leppinud, et käesoleva kohtumenetluse menetluskulud jäävad iga poole enda kanda. Seega on menetluskulud praegusel juhul jaotatud poolte vahel kompromisslepinguga. 4. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega
lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, so 212,50 euro, tagastamist hagejale.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagiavalduse esitamisel riigilõivu 425 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 212,50 eurot, põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda taotleja poolt nimetatud 2 2-21-20438 arveldusarvele. 5. Menetluse lõpetamise määruse peale võib
lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Pooled on kompromissiga lühendanud edasikaebetähtaega 1 (ühe) kalendripäevani alates määruse kättetoimetamisest (
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.