lg 2 p 1, 2,
järgi Prokurör Terje Aleksašin Süüdistatav INDREK HINTS (endine RAJAPU) isikukood: 37110232737, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx, viibimiskoht: Tartu Vangla, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, kriminaalkorras 5 kehtivat karistust, neist viimane Tartu Maakohtu 08.06.2020 otsusega
lg 2 p 2, 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 3 aastat 10 kuud vangistust, millest
lg 1-3 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 7 kuud vangistust, 3 aastat ja 3 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta ja 6kuulise katseajaga, vabanes koheselt ärakantava karistuse kandmiselt 11.09.2020, Tartu Maakohtu 17.03.2021 määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele, väärteokorras 5 kehtivat karistust, tõkend: vahistamine 26.01.2021 kuni 07.04.2021, käesolevalt kannab 17.03.2021 määrusega täitmisele pööratud vangistust Toomas Metsma Kaitsja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Indrek Hints
järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest Indrek Hintsile mõista 7 (seitse) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest Indrek Hintsile mõista 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Indrek Hintsi eelvangistuses viibitud aeg 26.01.2021 kuni 07.04.2021, s.o 2 (kaks) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmata osa on 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust.
a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-20-3640 Indrek Hintsile mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis 18.11.2021 seisuga on 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Indrek Hintsile mõista 7 (seitse) aastat 1 (üks) kuu 7 (seitse) päeva vangistust. Kohtuotsuste kogumist mõistetud karistuse kandmise algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, 18.11.
lg 1 ja
alusel välja mõista Indrek Hintsilt konfiskeerimise asendamise katteks 1540 (üks tuhat viissada nelikümmend) eurot. Eelmärgitud nõue täita osaliselt 26.01.2021.a Indrek Hintsi (kinnipidamise hetkel Rajapu) kinnipidamisel temalt ära võetud 40 euro sularaha, mis on 15.03.2021.a menetleja määrusega kriminaalasjas 20261000959 kantud PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606 AS Swedbank, arvelt. Ülejäänud osa konfiskeerimise asendamise katteks Indrek Hintsilt välja mõistetud summast, mis on 1500 (üks tuhat viissada) eurot, tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/ale (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99921700047945.
lg 1, 2,
ja NPALS § 7 lg 3 alusel konfiskeerida ning hävitada tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, s.o narkootilise aine ekspertiisist järele jäänud amfetamiini sisaldav aine, mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (12.02.2021.a ekspertiisiakt nr 21E-AN0162).
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtotsuse jõustumisel hävitada 26.01.2021.a sõiduauto Audi A6 reg nr 419BPB läbiotsimisel leitud ja äravõetud ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri hoiulaos hoiul olevad asitõendid: - digitaalne kaal (pakend 2), 2
lg 2 p 2 järgi, käitles grupis koos erinevate isikutega ajavahemikul 20.12.2020 - 26.01.2021 suures koguses narkootilisi aineid järgnevalt: • 20.12.2020 kella 23:00 ajal andis Põlva linnas xxxxxxxx5 Axxx-Lxxx Jxxxxxxxxxxile 19 tarvitamiskogust amfetamiini, millest Axxx-Lxxx Jxxxxxxxxxx kokkuleppel Indrek Hintsiga müüs edasi 15 tarvitamiskogust amfetamiini, müügist saadud raha andis Indrek Hintsile; • 22.12.2020 kella 17:56 ajal Tartu linnas, xxxxxxxxxxxx vahetus läheduses andis Axxx Kxxxxxxxxxxale 6 tarvitamiskogust amfetamiini; • 23.12.2020 kella 15:15 ajal Tallinnas xxxxxxxxxxxxxxxxvahetus läheduses omandas koos Mxxx Vxxxxxxxxxxga (praegu Jxxxxxxxxxx) vähemalt 25 grammi amfetamiini Xxxx Mxxxxxxxxxxilt; • 23.12.2020 kella 23:43 ajal Tartu linnas xxxxxxxxxxxxaja ees vahendas Xxxx Mxxxxxxxxxxilt Xxxx Mxxxxxxxxxxle 8 grammi amfetamiini; • 24.12.2020 kella 19:00 ajal Tartu linnas xxxxxxxxxx juures andis Axxx-Lxxx Jxxxxxxxxxxile 20 tarvitamiskogust amfetamiini, millest Axxx-Lxxx Jxxxxxxxxxx kokkuleppel Indrek Hintsiga müüs edasi 15 tarvitamiskogust amfetamiini, müügist saadud raha andis Indrek Hintsile; • 27.12.2020 kella 15:20 ajal Tartu maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tanklas andis Axxx Kxxxxxxxxxxale 2 tarvitamiskogust amfetamiini; • 30.12.2020 kella 20:20 ajal Tartu linnas omandas Xxxx Mxxxxxxxxxxilt vähemalt 20 grammi amfetamiini; • 02.01.2021 kella 18:55 ajal Põlva linnas xxxxxxxxx andis Axxx-Lxxx Jxxxxxxxxxxile 20 tarvitamiskogust amfetamiini, millest Axxx-Lxxx Jxxxxxxxxxx kokkuleppel Indrek Hintsiga müüs edasi 15 tarvitamiskogust amfetamiini, müügist saadud raha andis Indrek Hintsile; • 10.01.2021 kella 01:26 ajal Põlva linnas xxxxxxxxx andis 12 tarvitamiskogust amfetamiini Mxxxxxxxxxxi vahendusel Axxx-Lxxx Jxxxxxxxxxxile, millest AxxxLxxx Jxxxxxxxxxx kokkuleppel Indrek Hintsiga müüs edasi 10 tarvitamiskogust amfetamiini, müügist saadud raha andis Indrek Hintsile; 3
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Samuti süüdistatakse Indrek Hintsi selles, et tema juhtis juhtimisõiguseta isikuna mootorsõidukit: - 18.12.2020 kella 13:05 ajal Põlva maakonnas Põlva linnas Võru tänaval mootorsõidukit Škoda Superb, registreerimismärgiga xxxxxx; - 13.01.2021 kella 11:30 ajal Võrumaal Võru vallas Vastseliina alevikus Tootmise tn 2 juures mootorsõidukit Audi A6, registreerimismärgigaxxxxxxxx - 14.01.2021 kella 12:12 ajal Põlvamaal Põlva vallas Mammaste külas Tartu mnt 1b juures mootorsõidukit Audi A6, registreerimismärgiga xxxxxx; - 15.01.2021 kella 10:23 ajal Põlva linnas Kesk tn 10 juures mootorsõidukit Audi A6, registreerimismärgiga xxxxxxx 4
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. KOHTUISTUNGIL TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde ja leidis, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad Indrek Hintsi süüd
lg 2 p 1,2 ja
Indrek Hints käitles grupis koos erinevate isikutega ajavahemikul 20.12.2020 - 26.01.2021 suures koguses narkootilisi aineid, põhiliselt amfetamiini. Narkootilisi aineid on ta omandanud enda tarbeks ja müügiks. Kuigi süüdistatav üritab näidata, et ta ei ole käidelnud narkootiliste ainete suuri koguseid, kinnitavad toimiku materjalid vastupidist. Mitmed isikud on Indrek Hintsi müüdud narkootilisi aineid tarvitanud ning on kinnitanud, et aine tekitas joobe. Lisaks sellele on Indrek Hints kokku neljal korral juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Arvestades, et juriidilises mõttes on küll tegemist narkootilise aine suure kogusega, siis praktikaga võrreldes ei olnud kogused eriti suured. Seetõttu tuleks prokuröri hinnangul Indrek Hintsi karistada alla
Prokurör palus Indrek Hints süüdi mõista
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistada teda 6 aasta 10 kuu vangistusega ning mõista ta süüdi
järgi ja karistada 5 kuu vangistusega.
lg 1 järgi karistada teda kogumis 7 aastase vangistusega, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendada. Kuna kuriteod on toime pandud katseajal, siis liita karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Süüdistatav Indrek Hints avaldas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi narkootiliste ainete käitlemises, kuid mitte suures koguses. Ta segas ainet magneesiumi, glükoosi ja kofeiini ning puhast narkootilist ainet oli vähe. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises tunnistab Indrek Hints end süüdi kolmes episoodis ja väitis, et 15.01 oli roolis tema abikaasa. Indrek Hints avaldas, et ta tõesti kahetseb, et nii tegi ja vabandab selle pärast. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus narkootiliste ainete käitlemise osas ei ole õigesti kvalifitseeritud, sest süüdistatav käitles narkootilisi aineid väikeses koguses. Indrek Hints segas erinevaid aineid kokku ning ei ole teada, kui palju puhast amfetamiini süüdistatava poolt käideldud ained sisaldasid. Tulenevalt KrMS § 7 lõikest 3 tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja sellest lähtuvalt on tõendatud üksnes narkootilise aine käitlemine väikeses koguses. Samuti ei ole tõendatud sõitmise episood 15.01.2021. a. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Indrek Hintsi süü
Kohtuistungil uuritu põhjal on selgunud, et peale vangistusest vabanemist 2020.a sügisel ei leidnud süüdistatav endale kohe tööd ja leidis, et ainuke võimalus elatist teenida on müüa narkootikume. Selleks ostis ta korduvalt Xxxx Mxxxxxxxxxxilt amfetamiini, mida segas erinevate ainetega ning saadud aine müüs süüdistuses märgitud aegadel, kohtades ja loetletud arvul doosides edasi süüdistuses märgitud isikutele. Kuigi müüdava aine kvaliteet ei olnud kõige parem, siis selle realiseerimisega probleeme ei tekkinud, vaid ainet küsiti järjest juurde. Narkootilise aine käitlemise lõpetas kahtlustatavate kinnipidamine politsei poolt. 5
Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendite põhjal on tõendatud ka, et narkootilist ainet käideldi suures koguses. Praktikas on tavapärane, et narkootiliste ainete käitlemine toimub enamasti mitte puhta ainena, vaid segu kujul. Indrek Hintsi ütlused osas, et ta müüs narkootilisi aineid segu kujul, on usutavad ja leidnud kinnitust ka uuritud tõenditega. Kahtlustatavana kinnipidamisel võeti Indrek Hintsilt ära minigripi kott pastataolise ainega (I kd lk 165-167). Ekspertiisiaktist nr 21E-AN0162 (I kd lk 187-189) nähtuvalt oli see aine massiga 0,60 grammi, mis sisaldas 0,057 grammi amfetamiini. Ekspertiisiakti kohaselt oli narkootiline aine tõepoolest segatud, kuid segu siiski sisaldas amfetamiini. 6
MS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Süüdistatava esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt Riigikohtu 07.11.2019. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-86, p 58 koos viidatud praktikaga). Järelikult ei tõstata mitte igasugune kaitseversioon põhjendatud kahtlusi isiku süüs, vaid see kaitseversioon peab olema usutav ja haakuma teiste tõenditega. Käesoleval juhul see nii ei ole. Arvestades, et Indrek Hintsilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud aine sisaldas amfetamiini ning mitmed isikud on Indrek Hintsilt saadud ainet pidanud toimivaks ja joovet tekitavaks, siis ei ole süüdistatava kaitseversioon tõsiseltvõetav. 7
lg 2 p 2 järgi (II kd lk 40-48, 49-63), seega on tegemist narkootilise aine käitlemisega isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Seega pani Indrek Hints grupis toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud
Samuti leiab kohus, et Indrek Hintsi süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on süüdistuses toodud mahus täielikult tõendamist leidnud. Liiklusregistri päringust (II kd lk 67) nähtuvalt puudub Indrek Hintsil juhtimisõigus. Sellele vaatamata Indrek Hints kasutas süüdistuses märgitud perioodil erinevaid sõidukeid liikumiseks ja aeg-ajalt juhtis neid ka ise. Süüdistatav ise võtab omaks juhtimise 18.12.2020, 13.01.2021 ja 14.01.
Kohtu hinnangul pani Indrek Hints
lg 1 p 1, 2 ja
Narkootiliste ainete käitlemine oli Indrek Hintsi elatise hankimise vahendiks, tema poolt planeeritud ja läbi mõeldud ning erinevate isikutega kooskõlastatud tegevus, mis ilmselgelt viitab kavatsusele. Kuigi Indrek Hintsil puudus juhtimisõigus, oli ta kantud abikaasale kuuluva sõiduki tehnilisse passi kasutajana ja korduvalt juhtis seda sõidukit. Ka nimetatu viitab läbimõeldud ja kavatsetud tegevusele. Indrek Hintsi õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtulike tõendite uurimisel kohtule ei esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Indrek Hints tuleb süüdi tunnistada
Karistus
lg 2 sanktsioon näeb karistuse ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse ning
Prokurör on taotlenud mõista Indrek Hintsile
lg 2 p 1, 2 järgi karistuseks 6 aastat 10 kuud vangistust ning
järgi 5 kuud vangistust.
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt Riigikohtu 03.04.2020. a otsus kriminaalasjas 1-18-2232, p 71).
Prokuröri taotlus mõista Indrek Hintsile karistus alla sanktsiooni keskmise määra on kohtu hinnangul põhjendatud. Kuigi Indrek Hintsi on varasemalt narkokuritegude eest karistatud ja ta on käesoleva kuriteo pannud toime kavatsetult, ei ole tema tegudel olnud raskeid tagajärgi.
§-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob. (vt Riigikohtu 21.06.2021.a otsus kriminaalasjas 1-20-1108, p 18). Kohus nõustub prokuröriga, et kuigi Indrek Hints käitles narkootikume kuriteo kvalifikatsiooni mõttes suures koguses, jäid käideldava aine kogused siiski suhteliselt tagasihoidlikuks ja käitlemise aeg lühikeseks. Lisaks nähtub uuritud tõenditest, et Indrek Hintsi poolt käideldud aine oli suhteliselt nõrga toimega ja seega ka sellest tulenev tervisekahju väiksem. Eelnevast tulenevalt ei ole Indrek Hintsi süü väga suur. Lisaks arvestab kohus Indrek Hintsile karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust. Siinkohal tuleb märkida, et puhtsüdamlik kahetsus
lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Isik võib oma tegu kahetseda, kuid samas esitada ka endapoolse versiooni toimunust. Praegusel juhul on süüdistatav vaielnud vastu narkootilise aine koguste osas, kuid on üldjoontes oma süüditunnistanud ja väljendanud kahetsust. Samas aga ei saa jätta tähelepanuta Indrek Hintsi süü suuruse hindamisel asjaolu, et ta oli vaid loetud kuud varem karistatud samalaadse kuriteo eest ja kandnud selle eest ka lühiajaliselt vangistust, kuid sellele vaatamata asus kohe vabanemise järgselt, kohtu määratud katseajal, toime panema uusi kuritegusid. Eelnevast tulenevalt ei saa karistus jääda ka miinimummäära lähedale, kuna kogumis ei oleks see vastav toimepandule ega oleks piisav mõjutamaks Indrek Hintsi edasiselt kuritegudest hoiduma. 9
Kuigi sanktsioon näeb ette ka rahalise karistuse, ei täidaks see käesolevalt karistuse eesmärki ega vastaks isiku süüle. Nagu eelnevalt märgitud, pani Indrek Hints
Tal on varasemalt juhtimisõigus olnud, kuid see oli peatunud (I kd lk 67) ja Indrek Hints oli teadlik, et ta ei tohiks mootorsõidukit juhtida. Sellele vaatamata rikkus ta keeldu korduvalt. Seadust eirav käitumine ei olnud juhuslikku laadi, vaid juba varasemalt planeeritud tegevus, mida kinnitab asjaolu, et olukorras, kus juhtimisõigus puudub, oli ta kantud ka sõiduki tehnilisse passi kasutajana (I kd lk 68). Samas ei järgnenud ka siin raskeid tagajärgi, isik on varasemalt omanud juhtimisõigust ja see on peatunud seoses tervisetõendi kehtetusega alles 2020.a alguses. Seega ei olnud periood, mille jooksul Indrek Hints vastavat õigust omamata sõidukit juhtis, pikk. Kohus arvestab ka seda, et vaatamata sellele, et Indrek Hints on varasemalt kriminaalkorras karistatud, on tema õiguserikkumised olnud teiselaadsed, mootorsõiduki juhtimisega seonduvalt on see esimene kuritegu. Kokkuvõtvalt saab öelda, et isiku süü ei olnud väga suur. Lisaks arvestab kohus kergendava asjaoluna ka süü tunnistamist ja kahetsust. Kuigi ka siin ei võtnud Indrek Hints ühte kuriteoepisoodi omaks, on ta üldjoontes süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, et kuriteo toime pani. Indrek Hintsile
lg 2 p 1, 2 ja
järgi mõistetavad karistused tuleb liita
Kuna asja menetleti lühimenetluses, siis
MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. Indrek Hints on käesoleva kriminaalasja järgi viibinud eelvangistuses 26.01.2021 kuni 07.04.2021, s.o 2 kuud 12 päeva.
lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg lugeda temale mõistetava liitkaristuse karistusaja hulka. Kuna kuriteod, mille eest käesolevas kriminaalasjas Indrek Hints on süüdi mõistetud ja karistatud, on toime pandud pärast varasema, s.o 08.06.2020.a kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne sellega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, tuleb
See tähendab, et käesoleva käesolevas kriminaalasjas süüks arvatavate kuritegude eest mõistetvat karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Alates 07.04.2021.a kannab Indrek Hints Tartu Maakohtu otsusega 08.06.2020.a kriminaalasjas 1-20-3640 mõistetud karistuse kandmata osa, mis oli 3 aastat 3 kuud vangistust, mille Tartu Maakohus 17.03.2021.a määrusega täitmisele pööras. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks, s.o 18.11.2021 seisuga on Indrek Hintsil kriminaalasjas 1-20-3640 mõistetud karistusest kandmata veel 2 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust. Nimetatud karistuse võrra tulebki käesolevas kriminaalasjas süüks arvatavate kuritegude eest
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendatavat karistust, millest on eelvangistuses viibitud aeg
lg 1 alusel maha arvatud, suurendada.
lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis mõistetava karistuse algust arvestatakse alates viimase liitkaristuse mõistmisest, s.o viimase kohtuotsuse tegemise päevast. Konfiskeerimise asendusnõue Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et Indrek Hints on saanud narkootiliste ainete käitlemisega kriminaaltulu vähemalt 1540 eurot (II kd lk 74). Tulu arvestamise aluseks on võetud Axxx-Lxxx Jxxxxxxxxxxi, Mxxxxxxxxxxi, Rxxxx Txxxxxxxxxxi ja süüdistatava 10
Indrek Hintsilt võeti 26.01.2021.a kahtlustatavana kinnipidamisel muuhulgas ära 40 eurot (I kd lk 165-167), mis kanti Rahandusministeeriumi PPA tagatiskontole (I kd lk 168). Tagatiskontol oleva raha arvelt saab osaliselt täita konfiskeerimise asendusnõuet, Indrek Hintsil tuleb tasuda veel 1500 eurot. Konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetava summa võib kohus määrata tasumisele korraga või ositi ning arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ajatada kuni 2 aasta võrra. Menetlusosalistest keegi ei taotlenud väljamõistetava summa ajatamist ega ka osade kaupa tasumist. Arvestades kohtuistungil selgunut, et Indrek Hintsil enne kinnipidamist puudus ametlik sissetulek, kohtutoimikus ei ole andmeid ka tema tegeliku rahalise seisu ja varade kohta ning tal tuleb pikemat aega kanda karistust vanglas, ei ole väljamõistetavate summade osade kaupa tasumisele määramine põhjendatud ega ka vajalik. Väljamõistetav konfiskeerimise asendusnõue tuleb täita tavapärases korras ja vahendite puudumisel saata sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks ekspertiisist järele jäänud amfetamiini sisaldav pulber, digitaalne kaal, ravimikarp Zoloptin ja 2 DVD plaadi koopiat. Amfetamiini sisaldav aine tuleb kohtuotsuse jõustumisel
lg 1, 2,
Digitaalne kaal ja ravimikarp, mis ei oma kaubanduslikku väärtust, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, DVD plaadi koopiad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 alusel kriminaaltoimikusse. Menetluskulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on I astme kuriteo eest on KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel 1460 eurot. Samuti on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 84 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale maksud tasu 683,82 eurot, sh kohtueelses menetluses 364,56 eurot ja kohtumenetluses 319,26 eurot . KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Indrek Hintsil hüvitada sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega on üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude vähendamiseks või tasumise ajatamiseks toimiku materjalidest tulenevalt alust ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11
) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 4231 järgi Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
lg 2 p 2 ning § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
järgi 5 kuu pikkuse vangistusega; - mõistis Indrek Hintsile
MS § 238 lg 2 alusel Indrek Hintsi vangistust 4 aasta ja 8 kuuni; - luges Indrek Hintsi kandmata karistusosaks pärast
lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka arvamist 4 aastat 5 kuud ja 18 päeva vangistust; - mõistis Indrek Hintsile
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 7 aastat 1 kuu ja 7 päeva vangistust; - mõistis Indrek Hintsilt menetluskuluna välja kaitsjatasu 683,82 eurot. 2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: - lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus Indrek Hintsi süüdistuses
järgi, kuna tema teos ilmnevad väärteo tunnused; - vähendada Indrek Hintsile
MS § 238 lg 2 alusel 4 aasta 6 kuu ja 20 päevani; - suurendada Indrek Hintsi 4 aasta 6 kuu ja 20 päeva pikkust vangistust
juuni 2020 otsusega kriminaalasjas 1-203640 mõistetud karistuse kandmata osa ehk 2 aasta 7 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud ja 9 päeva vangistust; 12
jaanuarist –
järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud teo osas väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.